Jumal, isa

Jumal Isa on Kolmainsuse esimene isik, päritolutu, kellest Poeg sündis enne igavikku ja kellest Püha Vaim igavesti Poja kaudu lähtub. Isa, kes lõi kõik nähtava ja nähtamatu Poja kaudu, saadab Poja, et me võiksime saavutada pääste, ja annab Püha Vaimu meie uuendamiseks ja Jumala lastena vastuvõtmiseks.Johannes 1,1.14, 18; Römer 15,6; Kolosser 1,15-16; Johannes 3,16; 14,26; 15,26; Römer 8,14-17; Apostelgeschichte 17,28).

Jumal - sissejuhatus

Meie kui kristlaste jaoks on kõige põhilisem usk, et Jumal on olemas. "Jumal" all - ilma artiklita, ilma täiendavate üksikasjadeta - peame silmas Piibli Jumalat: head ja võimsat vaimu, kes lõi kõik asjad, kes hoolib meist, kes hoolib meie tegudest, mis meie elus ja elus tegutseb ja pakub meile oma headusega igavikku.

Inimene ei mõista seda tervikuna. Aga me saame alustada: me saame koostada Jumala tarkuse põhielemendid, mis paljastavad tema kujutise olemuse ja annavad meile esimese hea ülevaate sellest, kes Jumal on ja mida ta teeb meie elus. Vaatame Jumala atribuute, mis näiteks uue uskliku jaoks võib olla eriti kasulik.

Tema olemasolu

Paljud inimesed – isegi kauaaegsed usklikud – tahavad tõestust Jumala olemasolu kohta. Kuid pole olemas tõendeid Jumala kohta, mis kõiki rahuldaksid. Ilmselt on parem rääkida pigem viidetest või vihjetest kui tõenditest. Need viited annavad meile kindluse, et Jumal on olemas ja et tema olemus vastab sellele, mida Piibel tema kohta ütleb. Jumal „ei ole jätnud ennast ilma tunnistust andmata,“ kuulutas Paulus Lüstra paganatele. (Apg 14,17)Enesetunnistus – millest see koosneb?

loomine

Im Psalm 19,1 seisab: Taevad räägivad jumala au. sisse Römer 1,20 kas see on [nimega:
Sest Jumala nähtamatu olemine, see on tema igavene vägi ja jumalikkus, on näha tema tegudest maailma loomisest saati...” Loomine ise räägib meile midagi Jumalast.

Mõistmine viitab sellele, et midagi Maa, Päike ja tähed on sihikindlalt teinud. Teaduse järgi algas kosmos suure paukuga; Põhjused räägivad, et usutakse, et midagi on põhjustanud paugu. See oli midagi - me usume - oli Jumal.

kava

Loomine näitab füüsiliste seaduste järjekorda. Kui mõned materjali põhiomadused olid minimaalselt erinevad, ei oleks maa, kui ei oleks võimalik inimest. Kui Maa on erineva suurusega või erineva orbiidiga, ei võimalda meie planeedi tingimused inimelusid. Mõned peavad seda kosmiliseks juhuseks; teised leiavad, et selgitus on mõistlikum, kui päikesesüsteemi on kavandanud arukas looja.

Leben põhineb uskumatult keerukatel keemilistel elementidel ja reaktsioonidel. Mõned peavad elu "intelligentselt põhjustatud"; teised peavad seda juhuslikuks tooteks. Mõned usuvad, et teadus tõestab lõpuks elu päritolu "ilma Jumalata". Paljude inimeste jaoks on aga elu olemasolu märk Loojast Jumalast.

Inimene omab eneseanalüüsi. Ta uurib universumit, peegeldab elu tähendust, on üldiselt võimeline otsima tähendust. Füüsiline nälg viitab toidu olemasolule; Janu viitab sellele, et on midagi, mis võib selle janu kustutada. Kas meie vaimne igatsus näitab, et seal on tõesti tähendus ja seda võib leida? Paljud inimesed väidavad, et on leidnud tähenduse suhetes Jumalaga.

Moraalne [eetika]

Kas on õige ja vale ainult arvamuse või enamuse arvamuse küsimus, või on olemas hea näide ja halb inimene? Kui Jumalat ei ole, ei ole inimesel alust kutsuda midagi kurja, ei ole mingit põhjust rassismi, genotsiidi, piinamise ja sarnaste jäleduste hukka mõista. Paha olemasolu on seega märk sellest, et Jumal on olemas. Kui seda ei eksisteeri, peab olema puhas jõud. Põhjused räägivad usku Jumalasse.

Tema suurus

Milline on Jumal? Suurem kui võime ette kujutada! Kui ta on universumi loonud, on ta universumist suurem ja mitte aja, ruumi ja energia piirides, sest see on juba olemas, enne kui oli aega, ruumi, ainet ja energiat.

2. Timotheus 1,9 räägib millestki, mida Jumal tegi "enne aega". Ajal oli algus ja Jumal oli varem olemas. Tal on ajatu eksistents, mida ei saa aastatega mõõta. See on igavene, lõpmatu vanusega – ja lõpmatus pluss mitu miljardit on ikka lõpmatus. Meie matemaatika jõuab piirini, kui nad tahavad kirjeldada Jumala olemist.

Kuna Jumal lõi aine, eksisteeris ta enne mateeriat ega ole ise materiaalne. Ta on vaim – aga ta pole vaimust "tehtud". Jumal pole üldse loodud; see on lihtne ja eksisteerib vaimuna. See määratleb olemise, defineerib vaimu ja mateeria.

Jumala olemasolu ületab mateeria ning mateeria mõõtmed ja omadused ei kehti tema kohta. Teda ei saa mõõta miilides ega kilovattides. Saalomon möönab, et isegi kõrgeimad taevad ei suuda Jumalat mahutada. (1Kön 8,27)Tema täidab taeva ja maa. (Jer 23,24)Ta on kõikjal, ta on kõikjalolev. Kosmoses pole kohta, kus ta ei eksisteeriks.

Kui võimas on Jumal? Kui ta suudab käivitada Suure Paugu, kujundada päikesesüsteeme, luua DNA-koode, kui ta on "pädev" kõigil neil võimutasanditel, siis peab tema vägi olema tõeliselt piiritu, siis peab ta olema kõikvõimas. "Sest Jumala käes pole miski võimatu," ütleb ta meile. Lukas 1,37. Jumal võib teha, mida tahab.

Jumala loovus ilmutab intelligentsust, mis ületab meie arusaamise. Ta valitseb universumit ja tagab selle jätkuva olemasolu iga sekund. (Hebr 1,3)See tähendab, et ta peab teadma, mis toimub kogu universumis; tema intelligentsus on piiritu – ta on kõiketeadja. Kõike, mida ta tahab teada, ära tunda või kogeda, ta teab, ära tunneb või kogeb.

Kuna Jumal määratleb õige ja vale, on ta definitsiooni järgi õige ja tal on võim alati teha seda, mis on õige. "Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga." (Jak 1,13)Ta on täiesti järjekindel ja täiesti õiglane. (Ps 11,7)Tema standardid on õiged, tema otsused on õiged ja ta mõistab maailma õiglaselt kohut, sest ta on oma olemuselt hea ja õige.

Kõigis neis aspektides on Jumal meist nii erinev, et meil on erilised sõnad, mida me kasutame ainult Jumalale viidates. Ainult Jumal on kõiketeadev, kõikjalviibiv, kõikvõimas, igavene. Me oleme mateeria; ta on vaim. Me oleme surelikud; ta on surematu. Seda olemuslikku erinevust meie ja Jumala vahel, seda teispoolsust, nimetame tema transtsendentsuseks. Ta "ületab" meid, see tähendab, et ta läheb meist kaugemale, ta ei ole meie moodi.

Teised iidsed kultuurid uskusid jumalaid ja jumalannasid, kes võitlesid omavahel, kes käitusid isekalt, keda ei tohtinud usaldada. Piibel seevastu paljastab Jumala, kes on täielikult kontrolli all, kes ei vaja kelleltki midagi, kes seetõttu tegutseb ainult selleks, et teisi aidata. Ta on täiesti järjekindel, tema käitumine on täiesti õiglane ja tema käitumine on täiesti usaldusväärne. Seda tähendab Piibel, kui ta nimetab Jumalat "pühaks": moraalselt täiuslik.

See muudab elu palju lihtsamaks. Ei pea enam proovima kümmet või kakskümmend erinevat jumala; seal on ainult üks. Kõigi asjade Looja on endiselt kõiges valitseja ja ta on kõigi inimeste kohtunik. Meie minevik, meie olevik ja tulevik on kõik määratud ühe Jumala, Kõigeväelise, Kõigeväelise, Igavese poolt.

Tema lahkust

Kui me ainult teaksime Jumalast, et tal on absoluutne võim meie üle, siis oleksime ilmselt kuulnud teda hirmust, kummardunud põlve ja trotsiva südamega. Kuid Jumal on meile ilmutanud oma looduse teist külge: uskumatult suur Jumal on ka uskumatult armuline ja hea.

Üks jünger küsis Jeesuselt: „Issand, näita meile Isa…“ (Joh 14,8)Ta tahtis teada, milline Jumal on. Ta teadis lugusid põlevast kibuvitsapõõsast, tule- ja pilvesambast Siinai mäel, taevasest troonist, mida Hesekiel nägi, ja Eelija kuuldavast häälekõminast (2Mo 3,4; 13,21; 1Kön. 19,12; Hes 1Jumal võib ilmuda kõigis neis materialiseerumistes, aga milline ta tegelikult on? Kuidas me saame teda ette kujutada?

„Kes on näinud mind, see on näinud Isa,“ ütles Jeesus. (Joh 14,9)Kui tahame teada, milline Jumal on, peame vaatama Jeesuse poole. Me võime Jumala kohta teadmisi ammutada loodusest; edasisi teadmisi Jumala kohta saame sellest, kuidas Ta end Vanas Testamendis ilmutab; aga suurim teadmine Jumalast tuleb sellest, kuidas Ta end Jeesuses ilmutab.

Jeesus näitab meile Jumala olemuse kõige olulisemaid aspekte. Ta on Immaanuel, mis tähendab "Jumal meiega". (Mt 1,23)Ta elas ilma patuta, ilma isekuseta. Teda läbis kaastunne. Ta tundis armastust ja rõõmu, pettumust ja viha. Ta hoolis igast inimesest. Ta nõudis õiglust ja andestas patud. Ta teenis teisi, isegi kannatuste ja ohvrisurmaga.

Selline on Jumal. Ta kirjeldas ennast Moosesele järgmiselt: „Issand, Issand, halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes osutab heldust tuhandeile, andeksandjaks üleastumised ja patu, aga ei jäta kedagi karistamata...“ (2Mo 34, 6-7).

Loomingust kõrgemal seisev Jumal omab vabadust tegutseda ka loodu sees. See on tema immanentsus, tema meiega-olemine. Kuigi ta on suurem kui universum ja kohal kõikjal universumis, on ta "meiega" viisil, mis ei ole "koos" uskmatutega. Vägev Jumal on alati meie lähedal. Ta on korraga nii lähedal kui ka kaugel. (Jer 23,23).

Jeesuse kaudu sisenes Jumal inimkonna ajalukku, ruumi ja aega. Ta tegutses füüsilises vormis, näidates meile, milline peaks ideaalis välja nägema elu lihas ja näidates meile, et Jumal tahab tõsta meie elu füüsilisest kõrgemale. Meile pakutakse igavest elu, elu, mis ületab füüsilised piirid, mida me praegu tunneme. Meile pakutakse vaimulikku elu: Jumala Vaim ise tuleb meisse, elab meis ja teeb meist Jumala lapsed. (Röm 8,11; 1Joh 3,2)Jumal on alati meiega, tegutsedes ajas ja ruumis, et meid aidata.

Suur ja võimas Jumal on samal ajal armastav ja armuline Jumal; täiuslikult just kohtunik on samal ajal armuline ja kannatlik Lunastaja. Jumal, kes on vihaga vihane, pakub samal ajal päästmist patust. Ta on armus suur, headuses. Seda ei ole oodata olendist, kes suudab luua DNA-koode, vikerkaare värve, võilillpunase õie peeneks. Kui Jumal ei olnud lahke ja armastav, ei oleks me üldse olemas.

Jumal kirjeldab oma suhet meiega erinevate keeleliste piltide kaudu. Näiteks, et ta on isa, me lapsed; ta on abikaasa ja meie kolleeg, tema naine; ta kuningas ja me oleme tema teemad; ta karjane ja meie lambad. Nende keelekujutiste puhul on ühine, et Jumal esitab end vastutavaks isikuks, kes kaitseb oma rahvast ja rahuldab nende vajadusi.

Jumal teab, kui väike me oleme. Ta teab, et suudab meid pühkida sõrmega, koos kosmiliste võimude vähearvutusega. Jeesuses aga näitab Jumal meile, kui palju ta meid armastab ja kui palju ta meid hoolib. Jeesus oli alandlik, isegi valmis kannatama, kui see meid aitas. Ta teab valu, mida me läbime, sest ta kannatab ise. Ta teab kurja piinasid ja on võtnud need meile, näidates meile, et me võime usaldada Jumalat.

Jumalal on meie jaoks plaanid, sest ta lõi meid oma näo järgi. (1Mo 1,27)Ta kutsub meid olema tema sarnased – headuses, mitte väes. Jeesuses annab Jumal meile eeskuju, keda me saame ja peaksime jäljendama: alandlikkuse, ennastsalgava teenimise, armastuse ja kaastunde, usu ja lootuse eeskuju.

„Jumal on armastus,“ kirjutab Johannes. (1Joh 4,8)Ta näitas oma armastust meie vastu, saates Jeesuse meie pattude eest surema, et meie ja Jumala vahelised barjäärid langeksid ning me võiksime lõpuks elada koos temaga igaveses rõõmus. Jumala armastus ei ole soovmõtlemine – see on tegu, mis aitab meid meie sügavaimates vajadustes.

Jeesuse ristilöömisest saame rohkem teada Jumalast kui tema ülestõusmisest. Jeesus näitab meile, et Jumal on valmis kannatama valu, isegi valu, mida põhjustavad inimesed, keda ta aitab. Tema armastus kutsub, julgustab. Ta ei sunni meid tegema oma tahtmist.

Jumala armastus meie vastu, mis väljendub kõige selgemini Jeesuses Kristuses, on meie eeskuju: "See on armastus – mitte et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on meid armastanud ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame meiegi üksteist armastama." (1Joh 4,10-11)Kui me elame armastuses, on igavene elu rõõm mitte ainult meile endile, vaid ka meie ümber olevatele inimestele.

Kui me järgime Jeesust elus, järgime teda ka surmas ja seejärel ülestõusmises. Sama Jumal, kes äratas Jeesuse surnuist, äratab ka meid üles ja annab meile igavese elu. (Röm 8,11)Aga: kui me ei õpi armastama, siis me ei koge igavest elu. Seepärast õpetab Jumal meid armastama tempos, millega me suudame sammu pidada, läbi ideaalse eeskuju, mille ta meile seab, muutes meie südameid Püha Vaimu kaudu, kes meis tegutseb. Päikese tuumareaktoreid juhtiv jõud töötab armastavalt meie südametes, võlub meid, võidab meie kiindumuse ja saavutab meie lojaalsuse.

Jumal annab meile elu mõtte, suuna ja lootuse igavesele elule. Me võime Temasse loota isegi siis, kui kannatame heategude pärast. Jumala headus põhineb Tema väel; Tema armastust juhib Tema tarkus. Kõik universumi jõud on Tema käsutuses ja Ta kasutab neid meie hüvanguks. Ja me teame, et kõiges töötab Jumal nende hüvanguks, kes Teda armastavad... (Röm 8,28).

Vastus

Kuidas me reageerime nii suurele ja lahke Jumalale, nii kohutavale ja kaastundlikule? Me vastame austusega: austust Tema au eest, kiitust Tema tegude eest, austust Tema pühaduse eest, austust Tema väe vastu, meeleparandust Tema täiuslikkuse eest, esitamist võimule, mida me leiame Tema tões ja tarkuses.

Me vastame tema halastusele tänulikkusega; tema armu lojaalsusega; tema lahkuse kohta meie armastusega. Imetleme teda, jumaldame teda, alistume talle sooviga, et meil oleks rohkem anda. Nii nagu ta näitas meile oma armastust, lubame me end tema poolt muuta, nii et me armastame inimesi, kes on meie ümber. Me kasutame kõike, mis meil on, kõike, mis me oleme, kõike, mida ta annab Jeesuse eeskujul teistele teenimiseks.

See on Jumal, keda me palvetame, teades, et ta kuuleb iga sõna, et ta teab kõiki mõtteid, et ta teab, mida me vajame, et ta hoolib oma tundeid, et ta tahab meiega igavesti elada, et Tal on õigus täita meid iga soov ja tarkus mitte seda teha. Jeesus Kristuses on Jumal end tõestanud ustavaks. Jumal on olemas, et teenida, mitte olla isekas. Tema võimu kasutatakse alati armastuses. Meie Jumal on kõrgeim ja kõige kõrgem armastuses. Me saame teda kõiges täiesti usaldada.

Michael Morrison