Apostel Peetruse elu

Piibli tegelane, kellega me kõik saame samastuda, on Siimon, Bar Joona (Joona poeg), keda me tunneme apostel Peetrusena. Evangeeliumide kaudu õpime teda tundma kui inimest kogu tema imelises keerukuses ja vastuolulisuses: Peetrust, Jeesuse isehakanud kaitsjat ja eestvõitlejat kuni kibeda lõpuni. Peeter, kes julges meistrit parandada. Peter, kes mõistab aeglaselt, kuid seab end kiiresti rühma etteotsa. Impulsiivne ja pühendunud, irratsionaalne ja läbinägelik, ettearvamatu ja kangekaelne, innukas ja türanniline, avatud, kuid liiga sageli vaikne, kui see oli oluline – Peter oli mees nagu enamik meist. Oh jah, me kõik saame Peetriga samastuda. Inspireerigu meid kõiki tema taastamine ja taastamine tema Issanda ja Meistri poolt.

au ja seiklus

Peetrus oli galilealane Põhja-Iisraelist. Üks juudi kirjanik ütles, et need õueinimesed olid äkilise loomuga, kuid loomult helded. Juudi Talmud ütles nende jõuliste inimeste kohta, et nad olid alati rohkem huvitatud aust kui kasust. Teoloog William Barclay kirjeldas Peetrust järgmiselt: „Tuline, impulsiivne, emotsionaalne, seikluskutsest kergesti erutuv, lõpuni lojaalne – Peetrus oli tüüpiline galilealane.“ Kiiresti areneva Apostlite tegude raamatu esimesed 12 peatükki kirjeldavad Peetruse silmapaistvat positsiooni varakristlaste seas. Just Peetrus algatab Juuda asemele uue apostli valimise. (Apg 1,15-22)Peetrus oli väikese grupi eestkõneleja nelipühi esimesel jutlusel. (Apg 2)Usu poolt Issandasse juhitud Peetrus ja Johannes tegid templis terveks tuntud haige mehe, meelitasid kohale suure rahvahulga ja osutasid juudi juhtidele vastupanu, kui nad vahistati. (Apg 4,1-22)Tänu nendele muljetavaldavatele sündmustele tuli Kristuse juurde 5000 inimest.

Just Peetrus läks Samaariasse, et kindlustada evangeeliumi levik selles keerulises misjonipiirkonnas. Tema oli see, kes astus vastu kavalale võlurile Siimon Magusele. (Apg 8,12-25)Peetruse noomitus pani kaks petist surnult maha kukkuma. (Apg 5,1-11)Peetrus äratas surnud jüngri surnuist üles (Apg 9,32-43)Kuid võib-olla oli tema suurim panus kiriku ajalukku see, et ta ristis kirikusse Rooma ametniku – julge samm, mis pälvis varase juudi mõjutustega kiriku kriitikat. Jumal kasutas teda paganlikule maailmale usu ukse avamiseks.Apg 10, Apg 15,7-11).

Peetrus. Peetrus. Peetrus. Ta valitses algkirikut nagu pöördunud koloss. Uskumatu, et haiged said Jeruusalemma tänavatel terveks, kui tema pelgalt vari neile peale langes. (Apg 5,15).

Aga nagu me oleme näinud, ei käitunud ta alati nii. Sel pimedal ööl Ketsemanis, kui rahvahulk tuli Jeesust arreteerima, raius Peetrus impulsiivselt ülempreestri teenril kõrva valesti suunatud mõõgahoobiga maha. Hiljem taipas ta, et see vägivallategu jättis ta jälje. See võis talle elu maksta. Seega järgnes ta Jeesusele eemalt. Lukas 22,54-62 See lõik kujutab selgelt, kuidas Peetrus salgab oma Issandat – kolm korda, just nagu Jeesus oli ennustanud. Pärast seda, kui Peetrus on kolmandat korda salganud, et ta isegi Jeesust tundis, teatab Luukas lihtsalt: „Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa.“ (Lk 22,61)Siis taipas Peetrus lõpuks, kui ebakindel ja ettevalmistamata ta tegelikult oli. Luukas jätkab: „Ja Peetrus läks õue ja nuttis kibedasti.“ Just selles moraalses lüüasaamises peitusid nii Peetruse murtud olek kui ka tema fenomenaalne areng.

Ego uhkus

Peetril oli suur egoprobleem. See on probleem, mis meil kõigil mingil määral on. Peetrus kannatas liigse uhkuse, ülienesekindluse ja oma inimlike võimete ning otsustusvõime ülehindamise all. 1. Johannese 2:16 hoiatab meid selle eest, kui palju uhke elu (uhkus) meie tegusid määrab. Teised tekstid näitavad, et see vaikne tapja võib meie ligi hiilida ja meie parimad kavatsused nurjata. (1. Kor 13,1-3)See juhtus Peetrusega. See võib juhtuda ka meiega.

Paasapühade ja ülestõusmispühade lähenedes ning Issanda õhtusöömaajal leiva ja veini jagamiseks valmistudes kutsutakse meid üles end selle sügavalt juurdunud omaduse suhtes uurima. (1. Kor 11,27-29)Meie vaikset tapjat saab kõige paremini tuvastada selle kohutavalt mitmekesiste aspektide analüüsimise kaudu. Täna saame neist välja tuua vähemalt neli.

Esiteks uhkus oma füüsilise jõu üle. Peetrus oli tugev kalur, kes juhtis tõenäoliselt kahe vennapaari seltskonda Galilea kallastel. Mina kasvasin üles kalurite keskel – nad võivad olla väga karmid ja otsekohesed ning nad ei kasuta siidrätikuid. Peetrus oli mees, keda inimestele kõige rohkem meeldis jälgida. Talle meeldis karm ja tormiline elu. Me näeme seda ... Lukas 5,1-11Kui Jeesus käskis Peetrusel võrgud vette heita ja kala püüda, oli see, kes protesteeris: „Õpetaja, me oleme terve öö kõvasti tööd teinud ja midagi pole saanud.“ Kuid nagu ikka, täitis ta Jeesuse palve ja ootamatu suur kalasaak hämmastas teda ning tekitas emotsionaalset ülekoormust. See emotsionaalne segadus jätkus ja oli tõenäoliselt tingitud tema liigsest enesekindlusest – iseloomujoonest, mille Jeesus aitas tal asendada jumaliku usuga.

Teadjamad teavad

Seda teist aspekti nimetatakse intellektuaalseks uhkuseks (elitaarseks teadmiseks). ta tuleb sisse 1. Korinther 8,1 mainitud, kus meile öeldakse, et teadmised paisuvad. See teeb. Peetrus, nagu paljud Jeesust järginud juudid, arvas, et teavad kõike. Jeesus oli selgelt oodatud Messias, seega oli täiesti loomulik, et Ta täidab prohvetikuulutused rahvuslikust suurusest ja juutide määramisest prohvetite ennustatud kuningriigi kõrgeimateks juhtideks.

Nende seas valitses alati pinge selle üle, kes saab Jumala riigis suurimaks. Jeesus oli nende isu äratanud, lubades neile tulevikus kaksteist trooni. Nad ei teadnud, et see oli kauges tulevikus. Nüüd, nende ajal, tuli Jeesus ilmutama end Messiana ja võtma enda kanda Jumala kannatava sulase rolli. (Jesaja 53)...täituma. Kuid Peetrus, nagu ka teised jüngrid, ei pannud seda peent nüanssi tähele. Ta arvas, et teab kõike. Ta lükkas tagasi Jeesuse teadaanded (kannatustest ja ülestõusmisest), sest need olid vastuolus tema arusaamaga. (Mk 8,31-33)...ja astus Jeesusele vastu. See tõi talle noomituse: "Tagane minust, Saatan!"
Peeter eksis. Ta eksis talle antud teabe osas. Ta pani 2 ja 2 kokku ja sai 22, nagu paljud meist.

Isegi ööl, mil Jeesus arreteeriti, vaidlesid niinimetatud ustavad jüngrid selle üle, kes on Jumala riigis suurim. Neil polnud aimugi, millised kohutavad kolm päeva neid ees ootavad. Peetrus oli üks petetud jüngritest ja keeldus alguses laskmast Jeesusel oma jalgu pesta, väidetavalt alandlikkuse eeskujuks. (Johannes 13)Teadmiste uhkus võib seda põhjustada. See avaldub siis, kui arvame, et teame kõike, kui kuulame jutlust või viime läbi usutalitust. On oluline seda ära tunda, sest see on osa surmavast uhkusest, mida me endas kanname.

Uhke oma positsiooni üle

Peetrus ja esimesed jüngrid kohtasid oma klassisnobismi, kui nad panid pahaks Jaakobuse ja Johannese ema, kuna too palus oma poegadele Jumala riigis parimaid kohti Jeesuse kõrval. (Mt 20,20-24)Nad olid pahased, sest olid veendunud, et need kohad kuuluvad õigusega neile. Peetrust, grupi tunnustatud juhti, häiris asjaolu, et Jeesusel näis olevat eriline kiindumus Johannese vastu. (Joh 21,20-22)Selline poliitika kristlaste seas on kirikus laialt levinud. See on vastutav mõnede kristliku kiriku ajaloo halvimate vigade eest. Paavstid ja kuningad võitlesid keskajal ülemvõimu pärast, anglikaanid ja presbüterlased tapsid üksteist 16. sajandil ning mõned äärmuslikud protestandid suhtuvad katoliiklastesse tänapäevalgi sügavalt kahtlustavalt.

Sellel on midagi pistmist religiooniga, mis seisneb eeskätt lõpmatuse lähedale jõudmises, ülimate asjadega kontakti saamises, meie mõtetes: "Ma armastan Jumalat rohkem kui sind, seega olen talle lähemal kui kõik teised". võib hukkuda. Seega annab uhkus oma positsiooni üle sageli koha uhkusele number neli, uhkusele liturgia üle. Lääne- ja idakirikutes on aastate jooksul olnud palju erimeelsusi ja üks neist oli küsimus, kas sakramendis tuleks kasutada juuretisega või hapnemata leiba. Need lõhed on kogu ajaloo jooksul rikkunud Kiriku mainet, sest keskmine kodanik näeb seda vaidlust kui vaidlust küsimuse üle: "Minu peremees on parem kui teie oma." Ka tänapäeval tähistavad mõned protestantlikud rühmad püha õhtusöömaaega kord nädalas, teised kord kuus ja kolmandad keelduvad seda üldse pühitsemast, sest see sümboliseerib ühtset keha, mis nende sõnul ei vasta tõele.

In 1. Timotheus 3,6 Kogudusi hoiatatakse, et nad ei pühitseks ametisse kedagi uut usku, et nad end üles ei paisuks ja kuradi kohtu alla ei langeks. See viide kuradile näib muutvat uhkuse "päriseks patuks", sest see pani kuradi oma enesehinnangu paisutama niivõrd, et ta hakkas Jumala plaanile vastu. Ta lihtsalt ei suutnud vastu panna, et olla iseenda boss.

Uhkus on ebaküpsus

Uhkus on tõsine asi. See paneb meid oma võimeid üle hindama. Või toidab see meis sügavalt soovi tunda end hästi, tõstes end teistest kõrgemale. Jumal vihkab uhkust, sest Ta teab, et see võib kahjustada meie suhteid Temaga ja teistega. (Sprüche 6)Peetrusel oli seda suur annus, nagu meil kõigil. Uhkus võib meid meelitada ülimasse vaimsesse lõksu, pannes meid tegema õigeid asju valedel põhjustel. Meid hoiatatakse, et võime isegi oma keha salajase uhkuse ajel põletamiseks ohverdada, et näidata teistele, kui õiglased me oleme. See on vaimne ebaküpsus ja haletsusväärne pimedus olulisel põhjusel. Iga kogenud kristlane teab, et viimsel kohtupäeval ei mõista meid õigeks see, kuidas me inimeste silmis paistame. Ei. Tähtis on see, mida Jumal meist arvab, mitte see, mida arvavad teised inimesed meie ümber. Kui me sellest aru saame, saame kristlikus elus tõelist edu saavutada.

See oli Peetruse hämmastava teenistuse saladus Apostlite tegudes. Ta sai aru. Jeesuse vahistamise ööl toimunud juhtum viis lõpuks vana Peetruse kokkuvarisemiseni. Ta läks välja ja nuttis kibedasti, sest võis lõpuks välja oksendada selle mürgise segu, mida nimetatakse ego uhkuseks. Vana Peter oli saanud peaaegu surmava kokkuvarisemise. Tal oli veel pikk tee minna, kuid ta oli jõudnud oma elus pöördepunkti.

Seda võib öelda ka meie kohta. Kui läheneme Jeesuse ohvrisurma mälestamisele, pidagem meeles, et Peetruse kombel võime ka meie purunemise kaudu saada uueks. Tänagem Jumalat Peetruse eeskuju ja meie kannatliku, ettenägeliku Õpetaja armastuse eest.

Neil Earle