Pronksmadu

698 pronksmaduRääkides Nikodeemusega, selgitas Jeesus huvitavat paralleeli kõrbes mao ja tema enda vahel: „Nii nagu Mooses tõstis mao kõrbes, nii tuleb ülendada ka Inimese Poeg, et igaühel, kes temasse usub, oleks elu "(John 3,14-15.).

Mida Jeesus sellega mõtles? Iisraellased asusid Hori mäelt Punase mere äärde, et Edomi maad mööda minna. Nad olid teel nördinud ja rääkisid Jumala ja Moosese vastu: «Miks sa tõid meid Egiptusest välja kõrbesse surema? Sest siin ei ole leiba ega vett ja see napp toit jälestab meid" (4. Mooses 21,5).

Nad kaebasid selle üle, sest vett polnud. Nad põlgasid mannat, mille Jumal neile andis. Nad ei näinud sihtkohta, mille Jumal oli neile kavandanud – tõotatud maad – ja nii nad nurisesid. Mürgised maod sisenesid laagrisse ja põhjustasid arvukalt surma. See olukord pani inimesed oma pattu ära tundma, paluma Moosese eestpalvet ja usaldama Jumalat. Sellele eestpalvele vastates andis Jumal Moosesele käsu: „Tee endale pronksmadu ja püstita see vardale. Kes hammustatakse ja teda vaatab, jääb ellu. Siis tegi Mooses pronksmao ja püstitas selle kõrgele. Ja kui madu kedagi hammustas, vaatas ta pronksmadu ja jäi elama" (4. Mooses 21,8-9.).

Inimesed arvasid, et neil on õigus Jumala üle kohut mõista. Neile ei meeldinud toimuv ja nad olid pimedad selle suhtes, mida Jumal nende heaks oli teinud. Nad olid unustanud, et ta päästis nad imeliste nuhtluste läbi Egiptuse orjusest ja et nad suutsid Jumala abiga kuiva nahaga ületada Punase mere.

Saatan on nagu mürgine madu, mis meid pidevalt hammustab. Oleme abitud meie kehas ringleva patu mürgi vastu. Instinktiivselt tegeleme iseendaga, patu mürgiga ja püüame end parandada või langeme meeleheitesse. Kuid Jeesus tõsteti ristile ja valas oma püha verd. Kui Jeesus ristil suri, võitis Ta kuradi, surma ja patu ning avas meile päästetee.

Sarnasesse olukorda sattus ka Nikodeemus. Ta oli Jumala tegude suhtes vaimses pimeduses: „Me räägime, mida teame, ja tunnistame sellest, mida oleme näinud, ja teie ei võta meie tunnistust vastu. Kui te ei usu, kui ma teile räägin maistest asjadest, kuidas te siis usute, kui ma räägin teile taevastest asjadest?" (John 3,11-12.).

Inimkond oli Jumala aias kohtu all ja tahtis olla temast sõltumatu. Sellest hetkest alates sisenes meie kogemusse surm (1. Moose 3,1-13). Abi iisraellastele, Nikodeemusele ja inimkonnale tuleb millestki, mille Jumal on määranud ja pakub. Meie ainsaks lootuseks on see, mis tuleb Jumalalt, mitte milleski, mida me teeme – millelegi muule, mis tõstetakse vardale, või täpsemalt sellele, et keegi tõstetakse ristile. Fraas "ülendatud" Johannese evangeeliumis väljendab Jeesuse ristilöömist ja on ainus vahend inimkonna olukorra parandamiseks.

Madu oli sümbol, mis andis mõnedele iisraellastele füüsilise tervenemise ja osutab Viimatisele, Jeesusele Kristusele, kes pakub vaimset tervenemist kogu inimkonnale. Meie ainus lootus surmast pääseda sõltub sellest, kas võtame kuulda selle Jumala määratud saatust. Meie ainus lootus on vaadata vardale tõstetud Jeesuse Kristuse poole. „Ja mina, kui mind maa pealt üles tõstetakse, tõmban ma kõik enda juurde. Aga ta ütles seda selleks, et näidata, millist surma ta sureb” (Johannese 12,32-33.).

Kui tahame pääseda surmast ja saada igavest elu, peaksime vaatama Inimese Poja Jeesuse Kristuse poole, kes on "ülendatud" ja temasse uskuma. See on evangeeliumi sõnum, mis osutas Iisraeli kõrbes ekslemise loos varjuna tegelikkusele. Igaüks, kes ei taha eksida ja tahab igavest elu, peab vaimus ja usus vaatama ülendatud Inimese Poja poole Kolgata ristil. Seal viis ta toime lepituse. Nii lihtne on saada päästetud, kui võtate selle isiklikult vastu! Kui aga tahad lõpuks valida teise tee, eksid paratamatult. Nii et vaadake ristil üles tõstetud Jeesust Kristust ja elage koos Temaga nüüd igavesti.

Barry Robinson