palve kõigi inimeste eest

722 palve kõigi inimeste eestPaulus saatis Timoteose Efesose kogudusse, et lahendada mõned probleemid usu edasikandmisel. Ta saatis talle ka kirja, milles kirjeldas tema missiooni. See kiri tuli lugeda kogu koguduse ees, et kõik selle liikmed oleksid teadlikud Timoteose volitusest tegutseda apostli nimel.

Paulus juhtis muuhulgas tähelepanu sellele, mida tuleb kirikuteenistusel tähele panna: "Nii ma manitsen, et ennekõike tuleks palve, palve, eestpalve ja tänamine kõigi inimeste eest" (1. Timoteos 2,1). Need peaksid sisaldama ka positiivse iseloomuga palveid, erinevalt põlgavatest sõnumitest, mis olid mõne sünagoogi liturgia osaks saanud.

Eestpalve ei tohiks puudutada ainult koguduse liikmeid, vaid palved peaksid kehtima kõigi kohta: „Palvetage valitsejate ja kõigi võimukandjate eest, et me elaksime vaikuses ja rahus, Jumala kartuses ja õiguses. "(1. Timoteos 2,2 Heade uudiste piibel). Paulus ei tahtnud, et kirik oleks elitaarne ega oleks seotud põrandaaluse vastupanuliikumisega. Näitena võib tuua judaismi läbikäimise Rooma impeeriumiga. Juudid ei tahtnud kummardada keisrit, kuid nad võisid keisri eest palvetada; nad kummardasid Jumalat ja tõid talle ohvreid: "Preestrid toovad suitsu taeva Jumalale ja palvetavad kuninga ja tema poegade elu eest" (Esra) 6,10 Lootus kõigile).

Algkristlasi kiusati taga evangeeliumi ja nende truuduse pärast teisele isandale. Seega ei pidanud nad riigi juhtkonda valitsusvastase agitatsiooniga provotseerima. Selle suhtumise kiidab heaks Jumal ise: "See on hea ja meeldiv Jumalale, meie Päästjale" (1. Timoteos 2,3). Mõiste "Päästja" viitab tavaliselt Jeesusele, seega antud juhul näib see viitavat Isale.

Paulus lisab olulise kõrvalepõike Jumala tahtest: "Kes tahab, et kõik inimesed pääseksid" (1. Timoteos 2,4). Oma palvetes peaksime meeles pidama raskeid teenijaid; sest Jumal ise ei soovi neile midagi halba. Ta tahab, et nad saaksid päästetud, kuid see nõuab esmalt evangeeliumi sõnumi vastuvõtmist: "Et nad jõuaksid tõe tundmiseni" (1. Timoteos 2,4).

Kas kõik toimub alati Jumala tahte järgi? Kas tõesti saavad kõik päästetud? Paulus ei käsitle seda küsimust, kuid ilmselt ei realiseeru meie Taevase Isa soovid alati, vähemalt mitte kohe. Isegi täna, peaaegu 2000 aastat hiljem, pole sugugi "kõik inimesed" jõudnud evangeeliumi teadmiseni, palju vähem on seda omaks võtnud ja pääsemist kogenud. Jumal tahab, et tema lapsed üksteist armastaksid, kuid see pole igal pool nii. Sest ta tahab ka, et inimestel oleks oma tahe. Paulus toetab oma väiteid, põhjendades neid: "Sest üks on Jumal ja üks vahemees Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus" (1. Timoteos 2,5).

On ainult üks Jumal, kes lõi kõik ja kõik. Tema plaan kehtib võrdselt kõigi inimeste kohta: Me kõik oleme loodud tema näo järgi, et saaksime maa peal Jumalast tunnistust anda: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, jah, Jumala näo järgi; ja ta lõi nad meheks ja naiseks" (1. 1. Moosese 27). Jumala identiteet näitab, et tema plaani kohaselt on kogu tema loodu üks. Kõik inimesed on kaasatud.

Lisaks on olemas vahendaja. Me kõik oleme Jumalaga seotud lihaks saanud Jumala Poja Jeesuse Kristuse kaudu. Jumalamees Jeesusest võib siiani rääkida, kuna ta ei andnud oma inimlikku olemust hauda. Pigem tõusis ta üles kirgastatud inimesena ja tõusis sellisena taevasse; sest kirgastatud inimkond on osa iseendast.Kuna inimkond loodi Jumala näo järgi, olid inimloomuse olulised aspektid Kõigevägevama jaoks olemas algusest peale; ja seega pole üllatav, et inimese loomus väljendub Jeesuse jumalikus olemuses.

Meie vahemehena on Jeesus see, kes "andis iseenese lunaks kõigi eest, oma tunnistuse õigel ajal" (1. Timoteos 2,6). Mõned teoloogid vaidlevad vastu selle salmi lihtsale tähendusele, kuid see sobib hästi salmiga 7 ja selle sisuga, mida Paulus veidi hiljem loeb: „Me töötame kõvasti ja kannatame palju, sest meie lootus on elav jumal. Ta on kõigi inimeste, eriti usklike Lunastaja» (1. Timoteos 4,10 Lootus kõigile). Ta suri kõigi inimeste pattude eest, isegi nende pattude eest, kes seda veel ei tea. Ta suri vaid korra ega oodanud, et meie usk tegutseks meie pääste nimel. Rahalise analoogiaga öeldes maksis ta võla ise nende inimeste eest, kes sellest aru ei saanud.

Nüüd, kui Jeesus on seda meie heaks teinud, mida on siis veel teha? Nüüd on aeg, mil inimesed mõistavad, mida Jeesus on nende heaks korda saatnud, ja just seda püüab Paulus oma sõnadega saavutada. "Selleks olen mind määratud jutlustajaks ja apostliks - ma räägin tõtt ega valeta, paganate õpetajaks usus ja tões" (1. Timoteos 2,7). Paulus tahtis, et Timoteosest saaks paganate õpetaja usus ja tões.

Michael Morrison