palve kõigi inimeste eest

Paulus saatis Timoteose Efesose kogudusse, et lahendada mõned probleemid usu edasikandmisel. Ta saatis talle ka kirja, milles kirjeldas tema missiooni. See kiri tuli lugeda kogu koguduse ees, et kõik selle liikmed oleksid teadlikud Timoteose volitusest tegutseda apostli nimel.

Paulus tõi muuhulgas välja, mida tuleks jumalateenistustel meeles pidada: „Ma manitsen siis ennekõike tegema anumisi, palveid, eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest.“ (1. Tim 2,1)Samuti peaksid need sisaldama positiivse iseloomuga palveid, vastandina põlglikele sõnumitele, mis olid saanud mõne sünagoogi liturgia osaks.

Eestpalve ei peaks puudutama ainult koguduse liikmeid, vaid pigem peaks see kehtima kõigile: "Palvetage võimulolijate ja kõigi autoriteedi käes olevate eest, et me võiksime elada rahus ja vaikuses, Jumala aupaklikkuses ja õiguses." (1. Tim 2,2)Paulus ei soovinud, et kirik käituks elitistlikult ega oleks seotud põrandaaluse vastupanuliikumisega. Näiteks võib tuua judaismi suhtumise Rooma impeeriumisse. Juudid ei tahtnud keisrit kummardada, kuid nad võisid tema eest palvetada; nad kummardasid Jumalat ja tõid talle ohvreid: "Preestrid ohverdagu suitsutusrohtu taeva Jumalale ja palvetagu kuninga ja tema poegade elu eest." (Esra 6,10).

Esimesi kristlasi kiusati taga evangeeliumi ja teisele Issandale pühendumise pärast. See tähendas, et nad ei pidanud valitsust valitsusvastase agitatsiooniga edasi provotseerima. Selle seisukoha on heaks kiitnud Jumal ise: "See on hea ja meelepärane meie Päästja Jumala silmis." (1. Tim 2,3)Mõiste "Päästja" viitab tavaliselt Jeesusele, seega tundub see antud juhul viitavat Isale.

Paulus lisab olulise kõrvalepõike Jumala tahte kohta: "Kes tahab, et kõik inimesed päästetaks?" (1. Tim 2,4)Oma palvetes peaksime meeles pidama neid, kes on rasketel võimupositsioonidel; sest Jumal ise ei soovi neile halba. Ta tahab, et nad päästetaks, aga selleks on kõigepealt vaja vastu võtta evangeeliumi sõnum: „Et nad tuleksid tõe tundmaõppimisele.“ (1. Tim 2,4).

Kas kõik toimub alati Jumala tahte kohaselt? Kas iga inimene saab tõesti päästetud? Paulus ei vasta sellele küsimusele otse, kuid on selge, et meie taevase Isa soovid ei täitu alati, vähemalt mitte kohe. Isegi tänapäeval, peaaegu 2000 aastat hiljem, pole kaugeltki "kõik inimesed" evangeeliumi tundmisele jõudnud ja palju vähem on seda vastu võtnud ja päästet kogenud. Jumal tahab, et tema lapsed armastaksid üksteist, kuid see pole alati nii. Sest ta tahab ka, et inimestel oleks oma tahe. Paulus toetab oma väiteid arutluskäiguga: "Sest on üks Jumal ja üks vahemees Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus." (1. Tim 2,5).

On ainult üks Jumal, kes lõi kõik ja kõik. Tema plaan kehtib võrdselt kõigi inimeste kohta: Meid kõiki loodi tema näo järgi, et me võiksime Jumalast maa peal tunnistust anda: „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi, ta lõi nad meheks ja naiseks.“ (1. Mose 1, 27)Jumala identiteet näitab, et tema plaani kohaselt on kogu tema loodu ühtne. Kõik inimesed on kaasatud.

Lisaks on olemas vahendaja. Me kõik oleme Jumalaga seotud lihaks saanud Jumala Poja Jeesuse Kristuse kaudu. Jumalamees Jeesusest võib siiani rääkida, kuna ta ei andnud oma inimlikku olemust hauda. Pigem tõusis ta üles kirgastatud inimesena ja tõusis sellisena taevasse; sest kirgastatud inimkond on osa iseendast.Kuna inimkond loodi Jumala näo järgi, olid inimloomuse olulised aspektid Kõigevägevama jaoks olemas algusest peale; ja seega pole üllatav, et inimese loomus väljendub Jeesuse jumalikus olemuses.

Meie vahemehena on Jeesus see, „kes andis iseenda lunastushinnaks kõigi eest, tunnistuseks õigel ajal”. (1. Tim 2,6)Mõned teoloogid vaidlevad selle salmi lihtsa tähenduse vastu, kuid see sobib hästi 7. salmi ja Pauluse veidi hilisema teksti sisuga: „Me näeme selle pärast palju vaeva ja kannatame palju, sest meie lootus on elavas Jumalas, kõigi inimeste, aga eriti usklike Lunastajas.“ (1. Tim 4,10)Ta suri kõigi inimeste pattude eest, isegi nende eest, kes seda veel ei tea. Ta suri ainult üks kord ega oodanud meie usku, enne kui tegutses meie päästmiseks. Kasutades finantsanaloogiat, maksis ta võla isegi nende eest, kes sellest veel teadlikud ei ole.

Nüüd, kus Jeesus on selle meie heaks teinud, mis on veel teha? On saabunud aeg, et inimesed tunneksid ära, mida Jeesus on nende heaks saavutanud, ja just seda püüab Paulus oma sõnadega saavutada. „Selleks olen ma seatud kuulutajaks ja apostliks – ma räägin tõtt ega valeta – ja paganate õpetajaks usus ja tões.“ (1. Tim 2,7)Pauluse soovi kohaselt pidi Timoteos olema ka paganate usu ja tõe õpetaja.

Michael Morrison