Et olla usu hiiglane

615 olla usu hiiglaneKas soovite olla inimene, kellel on usku? Kas soovite usku, mis suudaks mägesid liigutada? Kas soovite saada osa usust, mis võib surnud taas ellu äratada, sellisest usust nagu Taavet, kes suudaks hiiglase tappa? Teie elus võib olla palju hiiglasi, kelle soovite hävitada. See kehtib enamiku kristlaste, sealhulgas ka minu kohta. Kas soovite saada usu hiiglaseks? Saab, aga üksi ei saa!

Sageli saavad kristlased, kes on lõpetanud 11. Lugege Heebrea kirja peatükki, mille järgi oleksite väga õnnelik, kui vastaksite vaid ühele neist inimestest Piibli ajaloost. Jumal oleks ka sinuga siis rahul. See seisukoht on tingitud asjaolust, et enamik kristlasi usub, et see lõik peaks meid juhendama olema nende sarnased ja neid jäljendama. Kuid see ei ole nende eesmärk ja isegi Vana Testament ei toeta seda tõuget. Pärast kõigi nende usu esindajatena nimetatud meeste ja naiste loetlemist jätkab autor sõnadega: «Sellepärast tahame ka meie, kes oleme ümbritsetud sellisest tunnistajate pilvest, maha heita kõik koormad ja patu, mis nii kergesti. köidab meid. Me tahame visad joosta meie ees ootaval võidujooksul ja vaadata tema poole, kes eelneb meie usule ja viib selle lõpule, Jeesusesse.” (Heebrealastele 12,1-2 Zürichi piibel). Kas märkasite nende sõnade juures midagi? Neid usuhiiglasi nimetatakse tunnistajateks, aga millised tunnistajad nad olid? Sellele leiame vastuse Jeesuse ütlusest, mida võime lugeda Johannese evangeeliumist: "Minu Isa töötab tänaseni ja ka mina teen tööd" (Joh. 5,17). Jeesus kinnitas, et Jumal on tema Isa. "Seetõttu püüdsid juudid teda veelgi rohkem tappa, sest ta mitte ainult ei rikkunud hingamispäeva, vaid ütles ka, et Jumal on tema Isa ja tegi end Jumalaga võrdseks" (John. 5,18). Mõistes, et teda ei usutud, ütleb ta neile, et tal on neli tunnistajat, kes tõestavad, et ta on Jumala Poeg.

Jeesus nimetab neli tunnistajat

Jeesus tunnistab, et tema enda tunnistus üksi ei ole usutav: "Kui ma tunnistan iseendast, siis minu tunnistus ei ole tõsi" (Joh. 5,31). Kui isegi Jeesus ei saa tunnistada enda kohta, siis kes saab seda teha? Kuidas me teame, et ta räägib tõtt? Kuidas me teame, et ta on Messias? Kuidas me teame, et ta võib oma elu, surma ja ülestõusmisega tuua meile pääste? Noh, ta ütleb meile, kuhu selles osas pilk pöörata. Sarnaselt riigiprokuröriga, kes kutsub tunnistajaid väidet või väidet kontrollima, nimetab Jeesus oma esimeseks tunnistajaks Ristija Johannest: „See on keegi teine, kes tunnistab minust; ja ma tean, et tema tunnistus minust on tõsi. Sa saatsid Johannese juurde ja ta tunnistas tõde” (Joh 5,32-33). Ta tunnistas Jeesusest, öeldes: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab maailma pattu!" (Johannes 1,29).
Teiseks tunnistuseks on teod, mida Jeesus tegi oma Isa kaudu: «Aga mul on suurem tunnistus kui Johannesel; sest need teod, mis Isa on andnud mulle lõpule viia, just need teod, mida ma teen, tunnistavad minust, et Isa on mind läkitanud.” (Joh. 5,36).

Mõned juudid aga ei uskunud Johannese ega Jeesuse õpetusi ja imetegusid. Sellepärast andis Jeesus kolmanda tunnistuse: "Isa, kes mind saatis, tunnistas minust" (Joh 5,37). Kui Ristija Johannes Jeesuse Jordanis ristis, ütles Jumal: „See on mu kallis Poeg, kellest mul on hea meel; sa peaksid seda kuulma! » (Matteuse 17,5).

Mõned tema kuulajatest polnud sel päeval jõe ääres ega olnud seetõttu Jumala sõnu kuulnud. Kui oleksite sel päeval Jeesust kuulanud, oleksite olnud skeptiline Jeesuse õpetuste ja imede suhtes või poleks te Jordaanias kuulnud Jumala häält, kuid mitte mingil juhul ei oleks te suutnud viimase tunnistaja taganemisest loobuda. Lõpuks esitab Jeesus neile kättesaadava ülima tunnistaja. Kes see tunnistaja oli?

Kuulake Jeesuse sõnu: "Te uurite pühakirju, sest arvate, et teil on neis igavene elu – ja nemad on need, kes tunnistavad minust" (John. 5,39 Zürichi piibel). Jah, pühakirjad annavad tunnistust sellest, kes Jeesus on. Millistest pühakirjakohtadest me siin räägime? Sel ajal, kui Jeesus need sõnad ütles, olid need Vana Testament. Kuidas nad temast tunnistasid? Jeesust pole seal kunagi otseselt mainitud. Nagu juba alguses öeldud, annavad Johannese kohta mainitud sündmused ja peategelased temast tunnistust. Te olete tema tunnistajad. Kõik Vana Testamendi inimesed, kes elasid usus, olid tulevaste asjade vari: "Need, kes on tulevaste asjade vari, aga ihu ise on Kristusest" (koloslastele) 2,17 ELB).

Taavet ja Goliath

Mis on sellel kõigel pistmist teie kui tulevase usuhiiglasega? No kõik! Pöördugem Taaveti ja Koljati loo juurde, kus karjapoiss on usus nii tugev, et suudab ühe kiviga hiiglase maa peale tuua (1. Saamueli raamat 17). Paljud meist loevad seda lugu ja mõtlevad, miks meil ei ole Taaveti usku. Usume, et need on kirja pandud selleks, et õpetada meile, kuidas saada Taaveti sarnaseks, et ka meie saaksime uskuda Jumalasse ja võita oma elus hiiglased.

Selles loos ei esinda David aga meid isiklikult. Nii et me ei peaks üksteist tema asemel nägema. Tuleviku kuulutajana tunnistas ta Jeesusest nagu teised tunnistajad, keda on nimetatud kirjas heebrealastele. Meie jaoks on esinduslikud Iisraeli armeed, mis Koljatist kardetavasti taandusid. Lubage mul selgitada, kuidas ma seda näen. Taavet oli karjane, kuid psalmis 23 kuulutab ta: "Issand on minu karjane". Jeesus rääkis endast: "Mina olen hea karjane" (Joh 10,11). Taavet tuli Petlemmast, kus Jeesus sündis (1. laupäev 17,12). Taavet pidi minema lahinguväljale oma isa Iisai käsul (salm 20) ja Jeesus ütles, et ta oli isa saadetud.
Kuningas Saul oli lubanud anda oma tütre mehele, kes suudab Koljat tappa (1. laupäev 17,25). Jeesus abiellub oma kogudusega, kui ta uuesti tuleb. Koljat oli Iisraeli vägesid pilkanud 40 päeva (salm 16) ja ka Jeesus oli 40 päeva paastunud ja teda kiusas saatan kõrbes (Matteus 4,1-11). Taavet pöördus Koljati poole sõnadega: "Täna annab Issand su minu kätte ja ma tapan su ja raiun su pea maha" (salm 46 Zürichi piibel).

Jeesusest sai omakorda im 1. Moosese raamat ennustab, et ta purustab mao, kuradi pea (1. Moose 3,15). Niipea kui Koljat oli surnud, lõid Iisraeli väed vilistid maha ja tapsid paljud neist. Lahing oli aga juba võidetud Goliati surmaga.

Kas teil on usku?

Jeesus ütles: „Maailmas te kardate; aga olge rõõmsad, ma olen maailma võitnud” (Johannese 16,33). Tõde on see, et mitte meil pole usku kohtuda meile vastu seisva hiiglasega, vaid Jeesuse usk. Tal on meiesse usku. Ta on meie eest hiiglased juba alistanud. Meie ainsaks ülesandeks on panna lendu see, mis vaenlasest alles on jäänud. Meil pole omast tahtest usku. See on Jeesus: "Me tahame vaadata tema poole, kes eelneb meie usule ja teeb selle täiuslikuks" (Heebrealastele 1.2,2 Zürichi piibel).

Paulus ütleb seda nii: „Sest käsu läbi ma surin seadusele, et elada Jumalale. Ma olen risti löödud koos Kristusega. Ma elan, aga nüüd mitte mina, vaid Kristus elab minus. Sest mida ma praegu lihases elan, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind armastas ja andis iseenese minu eest.” (Galaatlastele 2,19 - 20).
Kuidas siis saada usu hiiglaseks? Elades Kristuses ja tema teis: "Sel päeval saate teada, et mina olen oma Isas ja teie olete minus ja mina teis" (Johannese 1.4,20).

Kirjas heebrealastele mainitud usuhiiglased olid Jeesuse Kristuse tunnistajad ja kuulutajad, kes eelnes ja täiustas meie usku. Ilma Kristuseta ei saa me midagi teha! Taavet ei tappinud Koljat. See oli Jeesus Kristus ise! Meil, inimestel, ei ole nii palju usku kui sinepiseemnel, mis võib mägesid liigutada. Kui Jeesus ütles: "Kui teil oleks usk nagu sinepiseemnel, siis te ütleksite sellele mooruspuule: Tõmmake end välja ja istutage end merre, siis ta kuuleks sind" (Luuka 1.7,6). Ta mõtles irooniliselt: Sul pole üldse usku!

Hea lugeja, sinu tegevus ja saavutused ei tee sind usu hiiglaseks. Te ei saa ka üheks, paludes Jumalal intensiivselt oma usku suurendada. Sellest pole teile kasu, sest olete juba Kristuse usu hiiglane ja tema usu kaudu ületate kõik tema ja tema sees! Ta on teie usule juba ette jõudnud ja seda täiustanud. Edasi! Maha koljaht!

Takalani Musekwa poolt