Valusad kaotused

691 valusat kaotustKui ma reisiks riideid pakkisin, avastasin, et mu lemmikkampsun on kadunud ja ei rippunud mu kapis nagu tavaliselt. Otsisin igalt poolt aga ei leidnud. Ilmselt jätsin selle mõnel teisel reisil hotelli. Seega pakkisin kokku sobiva topi ja leidsin midagi muud, mida sellega kanda.

Ma olen pettunud, kui kaotan midagi, mida armastan, eriti kui see on väärtuslik. Millegi kaotamine on närvesööv, täpselt nagu unustamine, kuhu paned asjad, näiteks võtmed või olulised paberid. Röövimine on hullem. Sellised olukorrad panevad sind tundma, et sa ei suuda enam oma elu kontrollida. Enamasti ei saa me midagi teha, kui leppida kaotusega ja edasi liikuda.

Kaotus on osa elust, millest tahaksime pigem ilma jääda, kuid me kõik kogeme seda. Kaotusega tegelemine ja sellega leppimine on õppetund, mille me peame varem või hiljem ja sageli õppima. Kuid isegi vanaduse ja elukogemuse ning teadmisega, et asju on lihtne asendada, on nende kaotamine ikkagi masendav. Mõningaid kaotusi, nagu näiteks kampsuni või võtme kaotamine, on kergem leppida kui suuremaid kaotusi, näiteks füüsilise võime või lähedase kaotust. Lõppkokkuvõttes kaotame meie enda elud. Kuidas hoida õiget perspektiivi? Jeesus hoiatas meid, et me ei paneks oma südant ja lootusi kaduvatele aaretele, varadele, mis võivad kaduda, varastada või põletada. Meie elu ei koosne sellest, mis meile kuulub. Meie väärtust ei mõõdeta meie pangakonto suuruse järgi ja meie elurõõmu ei saavuta kaupade kogumine. Valusamaid kaotusi pole nii lihtne seletada ega kahe silma vahele jätta. Vananevad kehad, põgenemisvõimed ja meeled, sõprade ja pereliikmete surm – kuidas me sellega toime tuleme?

Meie elu on üürike ja sellel on lõpp. “Vaata, kuidas liiliad kasvavad: nad ei tööta, ei keerle ka. Aga ma ütlen teile, et Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud riietatud nagu üks neist. Kui siis Jumal riietab rohu, mis täna põllul on ja homme visatakse ahju, kui palju enam ta riietab teid, te nõdrausulised! Seetõttu ärge ka teie küsige, mida süüa või mida juua ”(Luuka 12,27-29). Oleme nagu lilled, mis õitsevad hommikul ja närbuvad õhtul.

Kuigi see pole julgustav, on Jeesuse sõnad arendavad: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, jääb ellu ka siis, kui ta sureb.” (Johannes 11,25 Uue elu piibel). Tema elu kaudu võime meid kõiki lunastada ja muuta uueks eluks. Ühe vana evangeeliumilaulu sõnadega öeldakse: Sest Jeesus elab, elan ma homme.

Kuna ta on elus, kaovad tänased kaotused. Iga pisar, iga karje, iga õudusunenägu, iga hirm ja valu pühib minema ning asendab Isa elurõõmu ja armastusega.
Meie lootus peitub Jeesuses – tema puhastavas veres, ülestõusnud elus ja kõikehõlmavas armastuses. Ta kaotas meie eest oma elu ja ütles, et kui me oma elu kaotame, leiame selle temast. Kõik on maisel taevapoolel kadunud, kuid kõik on leitud Jeesuses ja kui see õnnelik päev tuleb, ei lähe enam midagi kaduma.

Tammy Tkach