Kiri taasavastamine roomlastele

282 taasavastatakse teenetekirjasApostel Paulus kirjutas kirja Rooma kogudusele 2000i aastat tagasi. Kiri on vaid mõne lehekülje pikkune, vähem kui 10.000i sõnad, kuid selle mõju oli sügav. Vähemalt kolm korda kristliku kiriku ajaloos on see kiri viinud segadusse, mis on igaveseks muutnud kirikut paremaks.

Martin Luther

See oli 1. alguses5. Sajandil, mil augustiinlaste munk nimega Martin Luther püüdis oma südametunnistust rahustada sellega, mida ta nimetas laitmatuks eluks. Kuid kuigi ta järgis kõiki oma preesterliku ordu rituaale ja ettekirjutusi, tundis Luther siiski, et ta on Jumalast võõrandunud. Seejärel leidis Luther ülikooli õppejõuna, uurides kirja roomlastele, Pauluse kuulutust roomlastele. 1,17 tõmmatud: sest selles [evangeeliumis] ilmub õigus, mis kehtib Jumala ees ja mis tuleb usust usus; Nagu on kirjutatud: Õige elab usust. Selle võimsa lõigu tõde tabas Lutherit südamesse. Ta kirjutas:

Seal hakkasin ma aru saama, et Jumala õiglus on see, kelle kaudu elavad õiged Jumala kingitusest, passiivsest õiglusest, millega armuline Jumal õigustab meid usuga. Siinkohal tundsin, et ma sündisin uuesti ja olin avatud uste kaudu Paradiisi. Ma arvan, et tead, mis juhtus. Luther ei saanud selle puhta ja lihtsa evangeeliumi taasavastamisest vaikida. Tulemuseks oli protestantlik reformatsioon.

John Wesley

Inglismaal toimus 1730i ümbruses veel üks roomlastele saadetud kiri. Inglismaa kirik läbis raskeid aegu. London oli alkoholi kuritarvitamise ja kergete eluviiside kübar. Korruptsioon oli levinud ka kogudustes. Pühendunud noor anglikaani pastor nimega John Wesley kuulutas kahetsust, kuid tema jõupingutustel oli vähe mõju. Siis, pärast seda, kui teda puudutas Saksa kristlaste grupi usaldus tormas Atlandi ookeani merereisil, tõmbati Wesley Moravian Brothers'i koosolekukotta. Wesley kirjeldas seda sel moel: Õhtul läksin vastumeelselt Aldersgate tänaval peole, kus keegi luges Lutheri eessõna kirjas roomlastele. Umbes veerand kuni üheksa-aastani, kui kirjeldasin muutust, mida Jumal oma südames usub Kristusse, tundsin, et mu süda soojeneb imelikult. Ma tundsin, et ma usaldan oma päästet Kristusele, ainult Kristusele. Ja mulle anti kindel, et ta on võtnud ära mu patud ja patud ning vabastanud mind patu ja surma seadusest.

Karl Barth

Taas oli roomlastel oluline roll kiriku usu juurde toomisel, samal ajal kui see käivitas evangeelse ärkamise. Veel üks mitte nii kaua aega tagasi toimunud segadus toob meid Euroopasse aastal 1916. Keset veresauna 1. Teise maailmasõja ajal avastas noor Šveitsi pastor, et tema optimistlikud ja liberaalsed vaated kristlikust maailmast, mis läheneb moraalsele ja vaimsele täiuslikkusele, raputas läänerinde mõistuspärasest lihunikust. Karl Barth mõistis, et sellise kataklüsmilise kriisi tingimustes vajab evangeeliumi sõnum uut ja realistlikku vaatenurka. Oma kommentaaris roomlastele, mis ilmus Saksamaal 1918. aastal, tundis Barth muret, et Pauluse esialgne hääl läheb kaduma ning maetakse sajandeid kestnud õpetlikkuse ja kriitika alla.

Oma märkustes Roman 1i kohta ütles Barth, et evangeelium ei ole muu hulgas asi, vaid sõna, mis on kõigi asjade allikas, sõna, mis on alati uus, sõnum Jumalalt, mis nõuab usku ja seda ja kui seda loetakse õigesti, toob see kaasa usu, mida ta eeldab. Evangeelium, ütles Barth, nõuab osalemist ja koostööd. Sel viisil näitas Barth, et Jumala Sõna oli asjakohane maailmale, mis oli ülemaailmses sõjas pettunud ja pettunud. Jällegi oli kiri roomlastele särav täht, mis näitas väljapääsu tumedast loost purustatud loost. Barth'i kommentaar roomlaste kirja kohta on kirjeldatud kui pomm, mis langes filosoofide ja teoloogide väljale. Kogudus muutus taas kiriku kirjas roomlastele, kes oli põnev lugeja.

See sõnum muutis Lutherit. Ta pöördus Wesley poole. Ta pöördus Barth. Ja see muudab ikka veel palju inimesi. Nende kaudu muudab Püha Vaim oma lugejad usu ja kindlusega. Kui te ei tea seda kindlust, siis ma palun teil lugeda ja uskuda roomlastele kiri.

Joseph Tkach


pdfKiri taasavastamine roomlastele