Me ei ole üksi

Inimesed kardavad olla üksi - emotsionaalselt ja füüsiliselt. Seetõttu peetakse vanglates üksildast kinnipidamist üheks halvimaks karistuseks. Psühholoogid ütlevad, et hirm üksi olemise pärast muudab inimesed ebakindlateks, muresid ja depressioonideks.

Jumal Isa teadis sellest ja kinnitas seetõttu inimestele korduvalt, et nad pole üksi. Ta oli nendega (Jesaja 43,1-3), aitas ta neid (Jesaja 41,10) ja ta ei jätaks teda (5. Mooses 31,6). Sõnum oli selge: me ei ole üksi.

Selle sõnumi rõhutamiseks saatis Jumal oma Poja Jeesuse maa peale. Jeesus mitte ainult ei toonud katkisele maailmale tervenemist ja päästmist, vaid ta oli ka üks meist. Ta sai kohe aru, mida me läbi elame, sest ta elas meie keskel (Heebrealastele 4,15). Sõnum oli selge: me ei ole üksi.
Kui saabus Jumala poolt määratud aeg, mil Jeesus lõpetas oma maise teenistuse ristil, tahtis Jeesus, et tema jüngrid teaksid, et nad ei jääks üksi, isegi kui ta nad hülgaks4,15-21). Püha Vaim kordab seda sõnumit: me ei ole üksi.

Me saame meis Isa, Poja ja Püha Vaimu, nagu nad meid vastu võtavad, muutudes jumaliku Providence'i osaks. Jumal kinnitab meile, et me ei pea kartma olla üksi. Kui me oleme degenereerunud, sest meil on lahutus või lahuselu, siis me ei ole üksi. Kui me tunneme tühi ja üksildane, sest oleme kaotanud armastatu, ei ole me üksi.
 
Kui me tunneme, et kõik on meie vastu vale kuulujuttude tõttu, siis me ei ole üksi. Kui tunneme väärtust ja kasutu, sest me ei leia tööd, ei ole me üksi. Kui me tunneme valesti, sest teised väidavad, et meie käitumise motiivid on valed, ei ole me üksi. Kui me tunneme nõrku ja abituid, sest me oleme haiged, ei ole me üksi. Kui me tunneme, et meil ei õnnestu, sest me läksime pankrotti, ei ole me üksi. Kui me tunneme, et selle maailma koormus on meile liiga raske, ei ole me üksi.

Selle maailma asjad võivad meid ületada, kuid Isa, Poeg ja Püha Vaim on alati meie kõrval. Nad ei ole selleks, et meilt meie tülikaid olukordi ära võtta, vaid pigem selleks, et kinnitada meile, et me pole üksi, hoolimata sellest, millistest orgudest peame läbi kõndima. Nad suunavad, juhivad, kannavad, tugevdavad, mõistavad, lohutavad, julgustavad, nõustavad ja käivad meiega kaasas igal meie elutee sammul. Nad ei võta meilt kätt ära ega jäta meid maha. Püha Vaim elab meie sees ja seetõttu ei pea me kunagi tundma end üksikuna (1. korintlased 6,19), sest: Me ei ole üksi!    

Barbara Dahlgren


pdfMe ei ole üksi