heli-
Süüdistati ja mõisteti õigeks
Paljud inimesed kogunesid sageli templisse, et kuulda, kuidas Jeesus kuulutas Jumala kuningriigi evangeeliumi. Isegi variserid, templi juhid, osalesid neil koosolekutel. Kui Jeesus õpetas, tõid nad tema juurde naise, kes oli abielurikkumisest tabatud, ja asetasid ta keskele. Nad nõudsid, et Jeesus selle olukorraga tegeleks, mis sundis teda õpetamise peatama. Juudi seaduste järgi oli abielurikkumise patu karistuseks surm kividega surnuks loopimise läbi. Variserid tahtsid teada Jeesuse vastust nende küsimusele: „Õpetaja, see naine on vahele jäänud abielurikkumiselt. Mooses käskis meil seaduses sellised naised kividega loopida. Mida sa ütled?" (John 8,4-5.).
Kui Jeesus mõistis naise õigeks ja rikkus sellega seadust, olid variserid valmis teda ründama. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maapinnale. Ilmselt arvasid variserid, et Jeesus ignoreerib neid, ja muutusid väga valjuhäälseks. Keegi ei teadnud, mida Jeesus kirjutas. See, mida ta järgmiseks tegi, andis mõista, et ta polnud teda mitte ainult kuulnud, vaid teadis ka tema mõtteid. See muutis naise hukkamõistu oma süüdistajate suhtes.
Esimene kivi
Jeesus tõusis püsti ja ütles neile: "Kes teie seas on patuta, visaku teda esimesena kiviga." (Joh. 8,7). Jeesus ei tsiteerinud Toorat ega vabandanud naise süüd. Sõnad, mida Jeesus ütles, panid kirjatundjad ja variserid väga hämmastuseni. Kas keegi julgeks olla naisele karistuse täideviijaks? Siin õpime olema väga ettevaatlik teiste inimeste üle kohut hinnates. Me peaksime vihkama pattu, mida võime leida teistes inimestes, kuid mitte kunagi inimest ennast. Aidake teda, palvetage tema eest. Kuid ärge kunagi loopige teda kividega.
Samal ajal püüdsid nad Jeesusele näidata, kui valesti ta oma õpetustes eksis. Jälle Jeesus kummardus ja kirjutas maa peale. Mida ta kirjutas? Keegi peale süüdistajate ei tea. Kuid mis iganes patud need süüdistajad olid teinud, kirjutati need nende endi südamesse nagu raudpliiatsiga: "Juuda patt on kirjutatud raudse pliiatsi ja teemantteraga, mis on graveeritud nende südametahvlisse ja nende altarite sarved” (Jeremija 17,1).
Juhtum jäeti rahuldamata
Šokeeritud kirjatundjad ja variserid loobusid juhtumist, kartes Jeesuse kiusamist jätkata: „Kui nad seda kuulsid, läksid nad ükshaaval välja, vanemad kõigepealt; ja Jeesus jäi kahekesi naisega, kes seisis keskel” (Joh 8,9).
Heebrea kirja kirjutaja ütleb: "Sest Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kahe teraga mõõk, läbistab hinge ja vaimu, luuüdi ja liigesed ning mõistab südame mõtteid ja kavatsusi. " (heebrealased 4,12).
Ta toodi Jeesuse juurde, et ta tema üle kohut mõistaks, ja ta ootas kohtuotsust. Ta kartis ilmselt ega teadnud, kuidas Jeesus tema üle kohut mõistab. Jeesus oli patuta ja oleks võinud esimese kivi visata. Ta tuli maa peale patuseid päästma. Jeesus tõusis püsti ja ütles talle: "Kus nad on, naine? Kas keegi ei mõistnud sind hukka?" Ta pöördus Jeesuse poole väga lugupidavalt ja ütles: "Ei kedagi, issand!" Siis ütles Jeesus talle: "Ega mina ei mõista sind hukka!" Jeesus lisas midagi väga olulist: „Mine ja ära enam pattu” (Joh 8,10-11). Jeesus tahtis tuua naise meeleparandusele, näidates talle üles oma suurt halastust.
Naine teadis, et oli pattu teinud. Kuidas need sõnad teda mõjutasid? "Ükski olend pole tema eest varjatud, vaid kõik on paljastatud ja ilmutatud tema ees, kellele me peame aru andma." (Heebrealastele) 4,13).
Jeesus teadis, mis selle naisega toimub. Jumala arm, mis annab meile pattude andeks, peaks olema pidevaks motivatsiooniks, et me elaksime oma elu ja ei taha enam pattu teha. Kui meid kiusatakse, soovib Jeesus, et me vaataksime tema poole: "Sest Jumal ei läkitanud oma Poega maailma maailma hukka mõistma, vaid selleks, et maailm tema läbi päästetaks" (Johannes) 3,17).
Kas sa kardad Jeesust? Sa ei peaks kartma. Ta ei tulnud sind süüdistama ja hukka mõistma, vaid sind päästma.
autor Bill Pearce
Veel artikleid halastusest: