Jumala Kuningriigi 1. osa

502 rikas jumal 1Jumala kuningriik on alati olnud kristliku õpetuse suur osa ja õigesti. See kehtib eriti 20i puhul. Sajandil tekkis vaidlus. Kokkulepet on raske saavutada piibelliku materjali laiuse ja keerukuse ning paljude sellega kattuvate teoloogiliste teemade tõttu. Samuti on suured erinevused vaimses suhtumises, mis juhib teadlasi ja pastoreid ning viib need kõige mitmekesisematesse järeldustesse.

Selles 6-seerias tegelen meie usu tugevdamiseks kesksete küsimustega, mis puudutavad Jumala kuningriiki. Seda tehes toetun teiste teadmistele ja perspektiivile, kes jagavad sama ajalooliselt tõestatud, tavapärast kristlikku usku, mida me tunneme Grace Communion Internationalis, usus, mis põhineb pühakirjal ja keskendub Jeesusele Kristusele on. Ta on see, kes juhib meid meie kolmepoolse Jumala, Isa, Poja ja Püha Vaimu kummardamisel. See usukeskne kehastus ja Kolmsus, mis on usaldusväärsed, ei suuda otseselt vastata igale küsimusele, mis võib olla Jumala riigi teel. Kuid see annab kindla aluse ja usaldusväärse juhendi, mis võimaldab meil piibellikult ustavat arusaamist.

Viimase 100 aasta jooksul on kasvanud üksmeel nende piibliuurijate seas, kellel on usu põhiküsimustes sama fundamentaalne teoloogiline mõtteviis. See puudutab Piibli ilmutuse tõesust ja usaldusväärsust, Piibli tõlgendamise mõistlikku lähenemist ja kristliku arusaama (õpetuse) aluseid seoses selliste küsimustega nagu Kristuse jumalikkus, Jumala kolmainsus, armu töö keskne roll Jumalast, nagu on kirjeldatud Kristuses, täidab Püha Vaimu vägi ja Jumala lunastustöö ajaloo kontekstis, et see saaks täidetud oma Jumala antud eesmärgi, lõpliku eesmärgiga.

Kui saaksime viljakalt ammutada paljude õpetlaste õpetustest, näivad kaks nõustajat olevat eriti abiks lugematute piiblitunnistuste Jumala kuningriigi kohta (sidusa) ühtse terviku ühendamisel: George Ladd, kes kirjutab piibliuurimise vaatenurgast, ja Thomas F. Torrance, kes esindab oma panusega teoloogilist vaatenurka. Muidugi on need kaks teadlast õppinud paljudelt teistelt ja viitavad neile oma mõtlemises. Olete vaadanud ulatuslikku piibellikku ja teoloogilist uurimismaterjali.

Seda tehes on nad pannud rõhku neile pühakirjadele, mis vastavad juba eespool mainitud põhilistele, piibellikele ja teoloogilistele eeldustele ning mis kajastavad kõige lõplikumaid, arusaadavamaid ja põhjalikumaid argumente Jumala riigi kohta. Omalt poolt käsitlen nende tulemuste kõige olulisemaid aspekte, mis edendavad meie usu kasvu ja mõistmist.

Jeesuse Kristuse keskne tähendus

Ladd ja Torrance on mõlemad rõhutanud, et piibellik ilmutus identifitseerib ühemõtteliselt Jumala kuningriigi Jeesuse Kristuse isiku ja päästva tööga. Ta ise kehastab seda ja viib selle ellu. Miks? Sest ta on kogu loodu kuningas. Tema vaimses töös vahendajana Jumala ja loodu vahel on tema kuningriik ühendatud preesterlike ja prohvetlike elementidega. Jumala riik on tõesti olemas koos Jeesuse Kristusega ja tema kaudu; sest ta valitseb kõikjal, kus ta on. Jumala riik on tema kuningriik. Jeesus ütleb meile: "Ja ma teen teie kuningriigi teie omaks, nõnda nagu mu Isa selle mulle tegi, et süüa ja juua minu lauas minu kuningriigis ja istuda troonidel, mõistes kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle" (Luuka 2. Cor2,29-30.).

Mõnikord kuulutab Jeesus, et Jumala riik on tema. Ta ütleb: "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast" (Johannese 18,36). Seega ei saa Jumala riiki mõista eraldi sellest, kes on Jeesus ja millest kogu tema päästetöö seisneb. Igasugune Pühakirja tõlgendus või eksegeetilise materjali teoloogiline konspekt, mis ei tõlgenda Jumala riiki Jeesuse Kristuse isiku ja töö põhjal, eemaldub kristliku õpetuse keskmest. See teeb paratamatult teistsuguseid järeldusi kui see, mis lähtub sellest kristliku usu elukeskusest.

Kuidas me saame sellest elukeskusest lähtudes õppida mõistma, mida Jumala riik endast kujutab? Kõigepealt peaksime märkima, et just Jeesus ise kuulutab Jumala kuningriigi tulekut ja teeb sellest oma õpetuse kõikehõlmavaks teemaks (Mark. 1,15). Jeesusega algab kuningriigi tegelik olemasolu; ta mitte ainult ei too sõnumit selle kohta. Jumala riiki saab kogeda kõikjal, kus Jeesus on; sest tema on kuningas. Jumala riik eksisteerib tõeliselt kuningas Jeesuse elavas kohalolus ja tegevuses.

Alates sellest lähtepunktist edastab kõik, mida Jeesus ütleb ja teeb, oma kuningriigi iseloomu. Kuningriik, mida ta tahab meile anda, on oma olemusega identne. Ta kannab meile teatud impeeriumi impeeriumile, mis kehastab oma iseloomu ja saatust. Seepärast peavad meie Jumala riigi mõisted olema kooskõlas Jeesusega. Sa pead seda kõigis aspektides kajastama. Neid tuleks kanda sellisel viisil, mis meenutab ja tuletab meile meelde kõiki meie meeli, nii et me mõistaksime, et see Kuningriik on Tema. See kuulub talle ja tema allkiri on kõikjal. Sellest järeldub, et Jumala kuningriik on peamiselt Kristuse valitsemisaeg või valitsemisaeg, mitte nagu mõned tõlgendused näitavad taevalikke valdkondi või ruumilist või geograafilist kohta. Kus iganes Kristuse reegel on oma tahte ja saatuse järgi tööl, on Jumala riik.

Kõigepealt peab tema kuningriik olema seotud tema saatusega Päästjana ja seeläbi seotud tema päästega oma kehastumise, kõrvalekallete, ristilöömise, ülestõusmise, ülestõusu ja teise tulemuse kaudu. See tähendab, et tema valitsemist kuningana ei saa mõista nii, et ta on eraldatud oma tööst kui paljastaja ja vahendaja, kellele ta oli kohe prohvet ja vaimulik. Kõik need kolm Vana Testamendi funktsiooni, mis on Moosese, Aaroni ja Taaveti kehastuses, on üheselt seotud ja realiseeritud temas.

Tema valitsemine ja tahe sõltuvad tema loomingu, mütside ja headuse soovitusest, see tähendab, et ta kaasatakse tema usutunnistusse, osadusse ja osalemisse, lepitades meid Jumalaga ristilöömise kaudu. Lõppkokkuvõttes, kui me läheme tema mütsi alla, jagame me oma valitsemisajal ja nautime osalemist tema kuningriigis. Ja tema valitsemisajal on Jumala armastuse tunnused, mille ta toob meile Kristuses ja Püha Vaimu usaldusesse, mis meis töötab. Armastuses Jumalale ja heategevusele, nagu ta näeb ennast Jeesuses kehastatuna, on see meie osalemine tema kuningriigis. Jumala kuningriik avaldub ühiskonnas, rahvas, kirikus, mis on Jumala suhtes liitunud Jeesuse Kristuse ja seega ka üksteise kaudu Issanda Vaimus.

Kuid selline kogukonnas kogetud armastus, nagu me sellest Kristuses osa saame, tuleneb elatud usaldusest (usust) lunastavasse, elavasse Jumalasse ja tema isandusse, nagu seda Kristuse kaudu igavesti teostatakse. Seega on usk Jeesusesse Kristusesse lahutamatult seotud tema kuningriiki integreerumisega. Selle põhjuseks on asjaolu, et Jeesus mitte ainult ei kuulutanud, et tema läheneva tulekuga läheneb ka Jumala riik, vaid kutsus ka üles uskuma ja usaldama. Seega loeme: „Aga pärast seda, kui Johannes oli vangi võetud, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi, öeldes: „Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumi” (Mark 1,14-15). Usk Jumala riiki on lahutamatult seotud usuga Jeesusesse Kristusesse. Temasse usus usaldamine tähendab lootmist tema valitsemisele või valitsemisele, tema kogukonda ülesehitavale kuningriigile.

Jeesuse armastamine ja Isa armastamine koos temaga on armastada ja usaldada kõiki tema kuningriigis ilmnevaid ilminguid.

Jeesuse Kristuse kuninglik reegel

Jeesus on kõigi kuningate kuningas, kes valitseb kogu universumit. Ükski nurk kogu kosmoses pole säästetud selle lunastavast jõust. Ja nii kuulutab ta, et kogu võim nii taevas kui ka maa peal on antud talle (Matteuse 2.8,18), st üle kogu loomingu. Kõik on loodud tema läbi ja tema jaoks, nagu apostel Paulus selgitab (koloslastele 1,16).

Vaadates uuesti läbi Jumala tõotused Iisraelile, on Jeesus Kristus "kuningate kuningas ja isandate isand" (Psalm 136,1-3; 1 Timoteos 6,15; Rev. 19,16). Tal on just see domineerimisjõud, mis on teda väärt; tema on see, kelle kaudu kõik loodi ja kes saab oma jõu ja eluandva tahte tõttu kõik vastu (Heebrea kiri 1,2-3; koloslased 1,17).

Peaks olema selge, et see Jeesus, Universumi Issand, ei tea ühtegi võrdset, mitte mingit rivaali, mitte loomingus ega väärtustamatu päästmise andes. Kuigi oli ka sõjameeste, teesklejate ja usursi kaaslasi, kellel ei olnud ei võimu ega tahtmist luua ega anda elu, tõi Jeesus kõik vaenlased, kes oma reeglitele põlvili vastu pidasid ja neid maha surusid. Tema Isa Isa vahendajana on Jumala Poeg Püha Vaimu tõttu vastu kõikidele, mis seisavad tema hästi tehtud loomingu ja Kõigeväelise saatuse teel kõigile olenditele. Kui ta on vastu kõikidele jõududele, mis ähvardavad või hävitavad tema hästi tehtud loomingut ja kalduvad kõrvale tema imelistest eesmärkidest, toob ta oma armastuse selle loomingu vastu. Kui ta ei võitle nendega, kes tahavad neid hävitada, ei oleks ta Issandale armunud. See Jeesus, oma Taevase Isa ja Püha Vaimuga, on järeleandmatult vastu kõikidele kurjadele, mis hävitavad, moonutavad ja hävitavad temaga elu ja armastusel põhinevaid suhteid ning omakorda üksteisega ja loominguga. Selleks, et tema algne, lõppeesmärk oleks täidetud, peavad kõik tema valitsusele ja õigusele vastupanu jõudud teda meeleparandama või tühistama. Paha ei ole Jumala riigis tulevikus.

Nii näeb Jeesus end, nagu teda kujutavad ka Uue Testamendi tunnistajad, võitjana, kes toob lunastuse, kes vabastab oma rahva kõigest kurjast ja kõigist vaenlastest. Ta vabastab vangid (Luuka 4,18; 2. korintlased 2,14). Ta viib meid pimeduse kuningriigist üle oma valguse kuningriiki (koloslastele 1,13). Ta "andis end üles meie pattude eest, et päästa meid praegusest kurjast maailmast Jumala, meie Isa tahte kohaselt" (Galaatlastele) 1,4). Just selles mõttes tuleb mõista, et Jeesus "[...] võitis maailma" (Johannese 1.6,33). Ja sellega teeb ta „kõik uueks!” (Ilmutuse 21,5; Matteus 19,28). Tema valitsemise kosmiline ulatus ja kogu kurjuse allutamine tema valitsemisalasse annavad tunnistust väljaspool meie kujutlusvõimet tema armust kantud kuningliku valitsemise imest.

Gary Deddo


pdfJumala Kuningriik (osa 1)