Vanemad meist mäletavad kahtlemata 1965. aasta monumentaalset filmi The Greatest Story Ever Told, milles John Wayne mängis ristil Kristuse valvamise eest vastutava Rooma tsenturioni väikest kõrvalosa. Wayne'il oli öelda ainult üks lause: "Tõesti, ta oli Jumala Poeg", kuid on öeldud, et lavastaja George Stevens ütles proovide ajal, et Wayne'i etendus oli natuke liiga tavaline, nii et ta juhendas teda: Mitte nii - ütle seda aukartus. Wayne noogutas: Milline inimene! Tõesti, ta oli Jumala Poeg!
Olenemata sellest, kas see anekdoot vastab tõele või mitte, jõuab asi kohale: kes seda lauset loeb või räägib, peaks seda tegema aukartusega. Teadmine, et sajandik ilmutas imekombel, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, nõuab meie kõigi päästmist.
«Kuid Jeesus kisendas valjusti ja suri. Ja eesriie templis rebenes ülalt alla pooleks. Kuid väepealik, kes seisis tema vastas ja nägi, et ta oli nii minemas, ütles: Tõesti, see mees oli Jumala Poeg! (Märgi 15,37-39.).
Võiksite lihtsalt öelda, nagu paljud teisedki, et usute, et Jeesus oli õige inimene, heategija, suur õpetaja, ja jätke see sinnapaika. Kui Jeesus poleks kehastunud Jumal, oleks tema surm olnud asjatu ja meid poleks päästetud.
"Sest nii on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et kõik, kes temasse usuvad, ei hukkuks, vaid et neil oleks igavene elu." (Joh. 3,16).
Teisisõnu, lihtsalt teda uskudes, uskudes sellesse, mida Jeesus enda kohta ütles - ta oli Jumala ainusündinud Poeg -, saame meid päästetud. Ometi on Jeesus Jumala Poeg - see, kes alandas end meie kaootilisse maailma sisenemiseks ja surmaks julma piinamisriista tõttu häbiväärse surma. Eriti sel aastaajal mäletame, et tema jumalik armastus ajendas teda erakordselt kogu maailma heaks ohverdama. Seda tehes meenutagem seda aukartusega.
autor Peter Mill