Jeesus eile, täna ja igavesti

171 jeesus eile täna igavikMõnikord läheneme Jumala Poja lihakssaamise jõulupühadele nii suure entusiastlikult, et laseme advendil, kristliku kirikuaasta alguse ajal, tagaplaanile vajuda. Advendiaeg, mis hõlmab nelja pühapäeva, algab sel aastal 29. novembril ja kuulutab jõulupühi, Jeesuse Kristuse sündi. Mõiste "advent" on tuletatud ladinakeelsest sõnast adventus ja tähendab midagi sellist nagu "tulemine" või "saabumine". Advendiajal tähistatakse Jeesuse kolme "tulekut" (tavaliselt vastupidises järjekorras): tulevik (Jeesuse tagasitulek), olevik (Pühas Vaimus) ja minevik (Jeesuse kehastumine/sünd).

Advendiaja tähendust mõistame veelgi paremini, kui mõelda, kuidas need kolm tulekut on omavahel seotud. Nagu heebrea kirjanik ütles: "Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti" (Heebrealastele 1. Kor.3,8). Jeesus tuli lihaks saanud inimesena (eile), ta elab meis (täna) viibiva Püha Vaimu kaudu ja naaseb kõigi kuningate Kuningana ja kõigi isandate Issandana (igavesti). Teine võimalus seda vaadata on seoses Jumala kuningriigiga. Jeesuse kehastus tõi inimesele Jumala kuningriigi (eile); ta ise kutsub usklikke sellesse kuningriiki sisenema ja selles osalema (täna); ja kui ta naaseb, ilmutab ta kogu inimkonnale (igaveseks) olemasoleva Jumala kuningriigi.

Jeesus kasutas mitut tähendamissõna, et selgitada kuningriiki, mida ta rajamas oli: tähendamissõna seemnest, mis kasvab vaikuses ja nähtamatuna (Mark. 4,26-29), sinepiseemne oma, mis tärkab väikesest seemnest ja kasvab suureks põõsaks (Markus 4,30-32), samuti juuretist, mis kergitab kogu taigna (Matteuse 13,33). Need tähendamissõnad näitavad, et Jumala riik toodi maa peale koos Jeesuse lihaks saamisega ning on tõeliselt ja tõeliselt kestma ka tänapäeval. Jeesus ütles ka: "Kui ma ajan välja kurjad vaimud Jumala Vaimuga [mida ta tegi], siis on Jumala riik tulnud teie peale" (Matteuse 1.2,28; Luke 11,20). Ta ütles, et Jumala kuningriik on kohal ja selle tõendeid on dokumenteeritud tema deemonitest väljaajamises ja teistes kiriku heades tegudes.
 
Jumala vägi avaldub pidevalt Jumala kuningriigi reaalsuses elavate usklike väe kaudu. Jeesus Kristus on koguduse pea, nii oli eile, on täna ja jääb igavesti. Kuna Jumala riik oli kohal Jeesuse teenimises, on see praegu kohal (kuigi mitte veel täiuslikult) tema koguduse teenimises. Jeesus Kuningas on meie seas; tema vaimne jõud elab meis, isegi kui tema kuningriik ei ole veel täielikult tõhus. Martin Luther võrdles, et Jeesus sidus Saatana, kuigi pika ahelaga: „[...] ta [saatan] ei suuda teha muud kui halb koer ketis; ta võib haukuda, edasi-tagasi joosta, ketti rebida."

Jumala riik saab teoks kogu oma täiuslikkuses – see on „igavene asi”, mida me loodame. Me teame, et me ei saa muuta kogu maailma siin ja praegu, ükskõik kui palju me ka ei püüaks Jeesust oma elus peegeldada. Ainult Jeesus saab seda teha ja ta teeb seda täies hiilguses, kui ta tagasi tuleb. Kui Jumala riik on juba olevikus reaalsus, saab see kogu oma täiuslikkuses reaalsuseks alles tulevikus. Kui see on veel tänapäevalgi suures osas varjatud, ilmub see täielikult Jeesuse naasmisel.

Paulus rääkis sageli Jumala riigist selle tulevases tähenduses. Ta hoiatas kõige eest, mis võib takistada meil „Jumala kuningriigi pärimist” (1. korintlased 6,9-10 ja 15,50; galaatlased 5,21; Efeslased 5,5). Nagu tema sõnavalikust sageli näha võib, uskus ta pidevalt, et Jumala riik saab teoks maailma lõpus (1. Tess. 2,12; 2Tsess 1,5; koloslased 4,11; 2. Timoteos 4,2 ja 18). Kuid ta teadis ka, et kõikjal, kus Jeesus oli, on tema kuningriik juba kohal, isegi selles, mida ta nimetas „selleks praeguseks kurjaks maailmaks”. Kuna Jeesus elab meis siin ja praegu, on Jumala riik juba kohal ja Pauluse sõnul on meil juba kodakondsus taevariigis (Filiplased 3,20).

Advendist räägitakse ka seoses meie päästega, millele Uues Testamendis on viidatud kolmes ajavormis: minevik, olevik ja tulevik. Pääste, mille oleme juba saanud, esindab minevikku. Selle tõi Jeesus oma esimesel tulemisel – oma elu, surma, ülestõusmise ja taevaminemise kaudu. Me kogeme praegust olevikku, kui Jeesus elab meis ja kutsub meid osalema oma töös Jumala riigis (taevariigis). Tulevik tähistab selle lunastuse täiuslikku täitumist, mis saabub meile siis, kui Jeesus naaseb, et kõik näeksid ja Jumal on kõik kõigis.

Huvitav on märkida, et Piibel rõhutab Jeesuse nähtavat ilmumist tema esimesel ja viimasel tulemisel. „Eilse” ja „igavese” vahel on Jeesuse praegune tulek nähtamatu, kuna me näeme teda kõndimas erinevalt esimese sajandi elanud inimestest. Aga kuna me oleme nüüd Kristuse saadikud (2. korintlased 5,20), oleme kutsutud seisma Kristuse ja tema kuningriigi reaalsuse eest. Isegi kui Jeesus ei pruugi olla nähtav, teame, et ta on meiega ega jäta meid kunagi maha ega vea alt. Kaasinimesed tunnevad ta meis ära. Meile esitatakse väljakutse heita maha killud kuningriigi hiilgusest, lastes Püha Vaimu viljal endasse imbuda ja pidades kinni Jeesuse uuest käsust üksteist armastada3,34-35.).
 
Kui mõistame, et advent on kesksel kohal, et Jeesus on eile, täna ja igavesti, suudame paremini mõista traditsioonilist nelja küünla kujulist motiivi, mis eelneb Issanda tuleku ajale: lootus, rahu, rõõm ja armastus. Messiana, kellest prohvetid rääkisid, on Jeesus Jumala rahvale jõudu andnud lootuse tõeline kehastus. Ta ei tulnud sõdalase või alistava kuningana, vaid Rahuvürstina, et näidata, et Jumala plaan on rahu tuua. Rõõmu motiiv viitab meie Päästja sünni ja tagasituleku rõõmsale ootusele. Armastus on see, milleks Jumal on. See, kes on armastus, armastas meid eile (enne maailma rajamist) ja teeb seda (individuaalselt ja intiimsel viisil) nii täna kui igavesti.

Ma palvetan, et advendi hooaja saab täis Jeesuse lootust, rahu ja rõõmu ning et Püha Vaim meenutab teile iga päev, kui palju Ta sind armastab.

Eile, täna ja igavesti usaldades Jeesust

Joseph Tkach

Präsident
GRACE COMMUNION INTERNATIONAL


pdfAdvent: Jeesus eile, täna ja igavesti