Sõna sai liha

685 sõna sai lihaksJohannes ei alusta oma evangeeliumi nagu teised evangelistid. Ta ei ütle midagi selle kohta, kuidas Jeesus sündis, vaid ütleb: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures, ja Jumal oli Sõna. Sama oli alguses Jumalaga »(Joh 1,1-2.).

Võib-olla mõtlete, mida tähendab "sõna", mis tähendab kreeka keeles "logosid"? Johannes annab teile vastuse: "Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema auhiilgust, auhiilgust Isa ainusündinud Pojana, täis armu ja tõde" (John. 1,14).

See sõna on isik, juudi mees nimega Jeesus, kes oli alguses koos Jumalaga ja oli Jumal. Ta ei ole loodud olend, vaid igavesti elav Jumal, kes lõi kogu loodu: "Kõik on loodud selle läbi ja ilma selleta ei sünni midagi, mis sünnib" (John. 1,3).

Miks Johannes seda tausta selgitab? Miks me peame teadma, et Jeesus oli algselt inimene, kes mitte ainult ei elanud koos Jumalaga, vaid on ka Jumal? Selle abil saame mõista tagajärgi, mille Jeesus kandis, kui ta end meie eest alandas. Kui Jeesus maa peale tuli, oli ta loobunud oma kõikehõlmavast hiilgusest, mis tegi temast Jumala Poja, et me oleksime inimestena meie sarnased. Selle hiilguse tuum on armastus.

Piiramatu Jumal, kes astus aja ja inimliku kadumatuse piiridesse. Jeesuse sünni kaudu ilmutas Kõigeväeline Jumal end Petlemmas vastsündinud lapse nõrkuses. Jeesus loobus oma kuulsusest ja elas tagasihoidlikes oludes: „Kuigi ta oli Jumal, ei nõudnud ta oma jumalikke õigusi. Ta loobus kõigest; ta asus alandlikule teenija positsioonile ning sündis ja tunnistati meheks »(Filiplased 2,6-7 Uue elu piibel).

Jeesus on alati valmis jätma kõrvale oma kuulsuse ja au, et meid päästa. Kuulsus ei seisne võimus ja prestiižis. Tõeline suurus ei seisne jõus ega rahas. "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu: kuigi ta on rikas, sai ta teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest."2. korintlased 8,9). Jumala suurus väljendub tema tingimusteta armastuses ja valmiduses teenida, nagu näitab Jeesuse sünd.

Tülikas sünnitus

Mõelge Jeesuse sünniga seotud asjaoludele. See ei tulnud siis, kui juudi rahvas oli tugev rahvas, vaid siis, kui Rooma impeerium teda põlastati ja valitses. Ta ei tulnud kõige tähtsamasse linna, ta kasvas üles Galilea piirkonnas. Jeesus sündis piinlikel asjaoludel. Püha Vaimu jaoks oleks olnud sama lihtne luua beebi abielunaises kui vallalises naises. Juba enne Jeesuse sündi oli Jeesus raskes olukorras. Luukas räägib meile, et Joosep pidi sõitma Petlemma, et teda loendusse lugeda: «Nii asus ka Joosep Galileast Naatsareti linnast teele Juudamaale Taaveti linna, mida kutsutakse Petlemmaks, sest ta oli pärit Taaveti majast ja suguvõsast, et teda tunnustataks koos oma usaldusväärse naise Maarjaga; ta oli rase »(Lukas 2,4-5.).

Jumal armastas maailma nii väga, et kinkis sellele oma ainsa poja, kuid maailm ei tahtnud teda. «Ta tuli oma kinnistule; ja tema omad ei võtnud teda vastu.” (Johannes 1,10). Tema rahvas tundis Jumalat ainult kui suveräänse võimu ja nähtamatu auhiilguse Jumalat. Nad olid eiranud Jumalat, kes kõndis Eedeni aias ja hüüdis oma kangekaelseid lapsi. Nad ei olnud usaldanud Jumala häält, mis rääkis nendega õrnalt, kuid kindlalt. Maailm ei tahtnud aktsepteerida Jumalat sellisena, nagu ta end neile ilmutas. Kuid Jumal armastas meid nii väga, kuigi me olime kurjad patused: "Aga Jumal näitab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime veel patused" (roomlastele) 5,8). Jeesuse sünd ja tema suur alandlikkus peaksid seda meile meelde tuletama.

Au puudutus

Inglid esindasid jõulusõime au, hiilguse ja kuulsuse õhkkonda. Siin olid eredad tuled, taevane koor laulis Jumalale kiitust: "Kohe oli taevavägede paljusus koos ingliga, kes kiitis Jumalat ja ütles: "Au Jumalale kõrgustes ja rahu maa peal tema hea tahte rahvale." " (Lukas 2,13-14.).

Jumal saatis oma inglid karjaste, mitte preestrite ja kuningate juurde. Miks tõi ingel teate Jeesuse sünnist kõigi inimeste karjastele? Ta tahab taas ajalugu kirjutades meenutada algust oma valitud rahvaga. Aabraham, Iisak ja Jaakob olid kõik karjased, nomaadid ja istuvad inimesed, kes elasid väljas ja rändasid oma suurte karjadega. Juudi pärimuse kohaselt oli Petlemma põldudel karjastel eriline töö karjatada lambaid ja tallesid, keda templis ohverdati.

Karjased kiirustasid Petlemma ja leidsid sealt vastsündinud veatu lapse, kellest Johannes ütles: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab maailma pattu!" (Johannes 1,29).

Karjasteks peeti tsiviliseerimata inimesi, keda ei saanud usaldada. Mehed, kes haisesid sõnniku, maa, loomade ja higi järele. Inimesed ühiskonna äärealadel. Just need inimesed valis Jumala ingel.

Põgenemine Egiptusesse

Ingel hoiatas Joosepit unes, et ta põgeneks Egiptusesse ja jääks sinna mõneks ajaks. "Nii Joosep tõusis ja võttis öösel lapse ja tema ema endaga kaasa ning põgenes Egiptusesse." (Matteus) 2,5-6.).

Kristuslaps toodi Egiptusesse ja temast sai pagulane maal, kust iisraellased olid lahkunud, orjuse ja heidikute maale. Jeesuse saatus oli olla vaene, tagakiusatud ja inimeste poolt hüljatud, keda ta päästma tuli. Jeesus ütles, et kes tahab olla suur, peaks saama teenijaks. See on tõeline suurus, sest see on Jumala olemus.

Jumala armastus

Jeesuse sünd näitab meile, mis on armastus ja milline on Jumala olemus. Jumal lubab meil, inimestel, Jeesust vihata ja peksta, sest ta teab, et parim viis mõistusele tulla on näha, milleni isekus viib. Ta teab, et parim viis kurjuse ületamiseks ei ole jõu, vaid püsiva armastuse ja lahkuse kaudu. Tema mõistust meie löögid ei kahjusta. Kui me ta tagasi lükkame, ei lange ta masendusse. Ta ei maksa kätte, kui me talle kurja teeme. Ta võib olla abitu beebi, ta võib asuda ristilöödud kurjategija kohale, ta võib nii madalale vajuda, sest ta armastab meid.

Jeesuse Kristuse rikkused

Kui Kristus andis meie eest oma elu, ei olnud see ainult tema surm, vaid ta andis end meie eest, et vaesed saaksid rikkaks. «Vaim ise annab meie vaimule tunnistust, et me oleme Jumala lapsed. Aga kui me oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nimelt Jumala pärijad ja kaaspärijad Kristusega, kuna me kannatame koos temaga, et ka meid tõuseks auhiilgusse koos temaga.” (Roomlastele 8,16-17.).

Jeesus mitte ainult ei hoolitsenud meie vaesuse eest, vaid andis meile ka oma rikkuse. Kristus tegi meid oma surmaga kaaspärijateks, et saaksime nähtamatult pärida kõike, mis tal on. Kõik, mis tal on, on ta meile pärandanud. Kas me oleme sellest ulatusest teadlikud?

Õppetund meile

Jeesuse sünnil on meie jaoks oluline sõnum, kuidas me peaksime üksteist kohtlema ja käituma. Jumal tahab, et me oleksime need, kes ta on, täpselt nagu Jeesus oli. Mitte välimuselt, mitte võimult, vaid armastuses, alandlikkuses ja suhtes. Jeesus ütles, et sulane ei ole suurem kui Issand. Kui tema, meie Issand ja Õpetaja, on meid teeninud, peaksime ka meie üksteist teenima. „Teie seas ei tohiks see nii olla; aga kes teie seas tahab olla suur, see olgu teie sulane!” (Matteuse 20,26:28).

Hea lugeja, kasuta oma aega ja ressursse teiste inimeste abistamiseks ja teenimiseks. Järgige Jeesuse eeskuju ja laske Jeesusel endas elada ning näidake oma armastust ja halastust oma ligimestele, et nad saaksid teda tundma õppida.

Joseph Tkach