Kiusatus meie pärast

032 kiusas meie pärast

Pühakiri ütleb meile, et meie ülempreester Jeesus oli "kõiges kiusatud nagu meiegi, kuid ilma patuta" (Heebrealastele 4,15). See märkimisväärne tõde kajastub ajaloolises kristlikus doktriinis, mille kohaselt võttis Jeesus oma kehastusega justkui vikaari funktsiooni.

Ladinakeelne sõna vicarius tähendab "kellegi esindaja või kubernerina tegutsemist". Inkarnatsiooniga sai igavene Jumala Poeg inimeseks, säilitades samas oma jumalikkuse. Calvin rääkis selles kontekstis "imelisest vahetusest". TF Torrance kasutas terminit asendus: „Oma kehastuses alandas Jumala Poeg end ja asus meie kohale ning asetas end meie ja Jumal Isa vahele, võttes enda peale kogu meie häbi ja hukkamõistu – ja mitte kolmanda isikuna, vaid inimesena, kes on Jumal ise” (Lepitus, lk 151). Ühes oma raamatus viitab meie sõber Chris Kettler "Kristuse ja meie inimkonna võimsale vastasmõjule meie eksistentsi tasandil, ontoloogilisel tasandil", mida ma allpool selgitan.

Oma asendusinimlikkusega seisab Jeesus kogu inimkonna eest. Ta on teine ​​Aadam, kes on esimesest tunduvalt parem. Jeesus ristiti meid esindades meie asemel – patuta patuse inimkonna asemel. Meie ristimine on seega osavõtt temast. Jeesus löödi meie eest risti ja ta suri meie eest, et me jääksime elama (Room 6,4). Siis tuli tema ülestõusmine hauast, millega ta tegi meid elavaks samal ajal kui tema ise (Efeslastele 2,4-5). Sellele järgnes tema taevaminek, millega ta andis meile koha enda kõrval sealses kuningriigis (Efeslastele 2,6; Zürichi piibel). Kõik, mida Jeesus tegi, tegi Ta meie heaks, meie asemel. Ja see hõlmab ka tema kiusatust meie nimel.

Minu meelest on julgustav teada, et meie Issand seisis silmitsi samade kiusatustega, mis minagi silmitsi seisid - ja pani neile vastu minu nimel, minu nimel. Meie kiusatustele vastu astumine ja neile vastupanu osutamine oli üks põhjus, miks Jeesus pärast ristimist kõrbesse läks. Isegi kui vaenlane ta sinna nurka surus, seisis ta kindlalt. Ta on võitja - minu nimel, minu asemel. Selle mõistmine muudab maailma erinevaks!
Kirjutasin hiljuti kriisist, mida paljud oma identiteedi mõttes läbi elavad. Seda tehes uurisin kolme ebasobivat viisi, mida inimesed tavaliselt tuvastavad: pidin vastu seisma. Inimese esindusfunktsioonis kohtus ta temaga meie asemel ja avaldas talle vastupanu. „Meie pärast ja meie asemel elas Jeesus seda asenduselu täielikus usalduses Jumala ja Tema armu ja headuse vastu” (Inkarnatsioon, lk 125). Ta tegi seda meie heaks, olles täiesti kindel, kes ta on: Jumala poeg ja inimese poeg.

Selleks, et oma elus kiusatusele vastu panna, on oluline teada, kes me tegelikult oleme. Armu päästetud patustajatena on meil uus identiteet: me oleme Jeesuse armastatud vennad ja õed, Jumala kallid lapsed. See pole identiteet, mida me vääriksime, ja kindlasti mitte see, mida teised saavad meile anda. Ei, selle andis meile Jumal oma Poja asendusliikme kaudu. Tema jaoks on vaja ainult seda usaldust, et olla see, kes ta tegelikult on, et temalt see uus identiteet suure tänutundega vastu võtta.

Me ammutame jõudu teadmisest, et Jeesus oskas ületada Saatana peente, kuid nii tõhusate kiusatuste pettust seoses meie tõelise identiteedi olemuse ja allikaga. Elu Kristuses kannab selle identiteedi kindlusega ära, et see, mis meid varem kiusas ja pattu tekitas, muutub üha nõrgemaks. Muutes oma tõelise identiteedi enda omaks ja laseme sellel oma elus vilja kanduda, saame jõudu, teades, et see on omane meie suhetele Kolmainu Jumalaga, kes on ustav ja täis armastust meie ja oma laste vastu.

Kui me pole aga oma tõelises identiteedis kindlad, tõmbab kiusatus meid suure tõenäosusega tagasi. Siis võime kahelda oma kristluses või Jumala tingimusteta armastuses meie vastu. Võime kalduda uskuma tõsiasja, et kiusatus on võrdne Jumala järkjärgulise meist eemaldumisega. Meie kui Jumala siiraste armastatud laste tõelise identiteedi tundmine on helde kingitus. Võime tunda end turvaliselt tänu teadmisele, et Jeesus oma asenduskehastusega meie jaoks – meie asemel – pidas vastu kõikidele kiusatustele. Seda teades, kui teeme pattu (mis on vältimatu), võime end ootamatult taas üles võtta, teha vajalikke parandusi ja usaldada, et Jumal viib meid edasi. Jah, kui me tunnistame oma patud ja vajame Jumala andestust, on see märk sellest, kuidas Jumal jätkab tingimusteta ja ustavalt meie kõrval seismist. Kui see nii poleks ja kui ta oleks meid tegelikult alt vedanud, ei pöörduks me enam kunagi oma vabast tahtest tema poole, et võtta vastu tema helde arm ja seeläbi kogeda uuenemist tänu tema vastuvõtmisele, mida kohtame avasüli. Pöörakem oma pilk Jeesusele, kes, nagu meiegi, oli igal viisil kiusatud, andmata patule. Usaldagem tema armu, armastust ja jõudu. Ja ülistagem Jumalat, sest Jeesus Kristus võitis meie eest oma asenduskehastuses.

Kannavad tema armu ja tõde,

Joseph Tkach
President GRACE COMMUNION INTERNATIONAL


pdfKiusatus meie pärast