Reisimine: unustamatud söögid

Paljud reisivad inimesed mäletavad kuulsaid vaatamisväärsusi oma reisi tipphetkedena. Teete fotosid, teete fotoalbumeid või lasete neid teha. Nad räägivad oma sõpradele ja sugulastele lugusid sellest, mida nad on näinud ja kogenud. Mu poeg on teistsugune. Tema jaoks on reiside kõrgpunktid söögid. Ta oskab täpselt kirjeldada iga õhtusöögi iga käiku. Talle meeldib väga iga peen söögikord.

Tõenäoliselt mäletate mõnda oma meeldejäävamat sööki. Mõtlete eriti hellale, mahlasele praadile või värskelt püütud kalale. See võis olla Kaug-Ida roog, mis oli rikastatud eksootiliste koostisosadega ja maitsestatud võõraste maitsetega. Võib-olla on lihtsuse mõttes kõige meeldejäävam söögikord omatehtud supp ja koorega leib, mida kunagi Šoti pubis nautisid.

Kas mäletate, mis tunne oli pärast seda imelist sööki – täiskõhutunnet, rahulolu ja tänulikkust? Pidage kinni sellest mõttest, lugedes psalmidest järgmist salmi: «Jah, ma kiidan sind kogu oma elu, tõstan palves käed sinu poole ja ülistan su nime. Sinu lähedus rahuldab mu hinge nälga nagu pidu, ma kiidan sind oma suuga, jah, mu huulilt tuleb suur rõõm” (Psalm 63,5 NGÜ).
Taavet oli seda kirjutades kõrbes ja ma olen kindel, et ta oleks armastanud ehtsat toitu. Kuid ilmselt ei mõelnud ta toidule, vaid millelegi muule, kellelegi - Jumalale. Tema jaoks oli Jumala kohalolek ja armastus sama täisväärtuslik kui rikkalik pidusöök.
Charles Spurgeon kirjutas "Taaveti varakambris": "Jumala armastuses on rikkus, sära, küllus hinge täis rõõmu, mis on võrreldav kõige rikkama toiduga, millega keha saab toita."

Mõtiskledes selle üle, miks Taavet söögianaloogiat kasutades ette kujutas, milline võiks olla Jumala rahulolu, mõistsin, et see, mida kõik maa peal vajavad ja millega saab suhelda, on toit. Kui teil on riideid, kuid olete näljane, pole te rahul. Kui teil on kodu, autod, raha, sõbrad - kõik, mida võiksite tahta -, kuid teil on näljane, ei tähenda see midagi. Välja arvatud need, kellel pole toitu, teab enamik inimesi rahulolu hea eine tegemisest.

Toit mängib keskset rolli kõikidel elupidustustel – sünnid, sünnipäevad, koolilõpetamised, pulmad ja kõik muu, mida me tähistamiseks leiame. Sööme isegi pärast troonist loobumist. Jeesuse esimese ime teoks oli mitu päeva kestev pulmapidu. Kui kadunud poeg koju naasis, tellis isa vürstliku eine. Ilmutusraamatus 19,9 see ütleb: "Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajal".

Jumal soovib, et me mõtleksime temast siis, kui meil on olnud "parim toit". Kõhud jäävad täis vaid lühikest aega ja siis oleme jälle näljased. Kuid kui me täidame end Jumala ja tema headusega, on meie hing igavesti rahul. Pidutsege tema sõnaga, einestage tema lauas, nautige tema headuse ja halastuse rikkust ning kiitke teda tema ande ja lahkuse eest.

Hea lugeja, lase suul oma huultega laulda, kiites Jumalat, kes sind toidab ja täidab nagu kõige üleküllasema ja rikkalikuma toiduga!

Tammy Tkach