Jumala suhe oma rahvaga

431 Jumala suhe oma rahvagaIisraeli ajalugu saab kokku võtta ainult sõnaga ebaõnnestumine. Jumala suhet Iisraeli rahvaga nimetatakse Moosese raamatutes lepinguks, suhteks, milles anti truudusetõotused ja lubadused. Kuid nagu piibel näitab, on iisraellaste ebaõnnestumisi olnud palju. Nad ei usaldanud Jumalat ja nurisesid Jumala tegude üle. Nende tüüpiline umbusaldus ja sõnakuulmatus käitub kogu Iisraeli ajaloos.

Jumala ustavus on Iisraeli rahva ajaloo tipphetk. Sellest saame täna suure enesekindluse. Kuna Jumal ei lükanud siis oma rahvast tagasi, ei lükka ta tagasi ka meid, isegi kui me läbime ebaõnnestumise aegu. Me võime kogeda valu ja kannatusi halbade valikute pärast, kuid me ei pea kartma, et Jumal meid enam ei armasta. Ta on alati lojaalne.

Esimene lubadus: juht

Kohtunike ajal oli Iisrael pidevalt allumatuse – rõhumise – meeleparanduse – vabanemise tsüklis. Pärast liidri surma algas tsükkel otsast peale. Pärast mitmeid selliseid sündmusi palus rahvas prohvet Saamuelilt kuningat, kuninglikku perekonda, et alati oleks järeltulijat, kes juhiks järgmist põlvkonda. Jumal selgitas Saamuelile: „Nad ei ole hüljanud sind, vaid mind, et olla nende kuningas. Nad teevad sinuga nii, nagu nad on alati teinud alates päevast, mil ma nad Egiptusest välja tõin, kuni tänapäevani, jättes minu maha ja teenides teisi jumalaid."1. Sam 8,7-8.). Jumal oli nende nähtamatu teejuht, kuid inimesed ei usaldanud teda. Seetõttu andis Jumal neile vahemeheks inimese, kes võis esindajana rahvast tema nimel valitseda.

Esimene kuningas Saul oli ebaõnnestunud, kuna ta ei usaldanud Jumalat. Siis määris Saamuel Taaveti kuningaks. Kuigi Taavet ebaõnnestus oma elus halvimatel viisidel, oli tema soov peamiselt suunatud Jumalat kummardama ja teenima. Pärast seda, kui ta suutis suures osas rahu ja jõukust tagada, pakkus ta Jumalale, et ehitab talle Jeruusalemma suure templi. See peaks olema püsivuse sümbol mitte ainult rahvale, vaid ka tõelise Jumala kummardamisele.

Heebrea sõnamängus ütles Jumal: „Ei, Taavet, sa ei ehita mulle maja. See on vastupidi: ma ehitan sulle maja, Taaveti koja. Tuleb kuningriik, mis püsib igavesti ja üks sinu järglastest ehitab mulle templi" (2. Sam 7,11-16, enda kokkuvõte). Jumal kasutab lepinguvalemit: "Mina olen tema isa ja tema on mu poeg" (salm 14). Ta lubas, et Taaveti kuningriik kestab igavesti (salm 16).

Kuid isegi tempel ei kestnud igavesti. Taaveti kuningriik läks alla - usuliselt ja sõjaliselt. Mis on saanud Jumala tõotusest? Iisraelile antud lubadused täitusid Jeesuses. Ta on Jumala suhetes oma rahvaga kesksel kohal. Turvalisust, mida inimesed otsisid, võis leida ainult püsivalt eksisteeriv ja alati truu inimene. Iisraeli ajalugu osutab millelegi suuremale kui Iisrael, kuid ometi on see ka osa Iisraeli ajaloost.

Teine lubadus: Jumala kohalolek

Iisraeli rahva kõrbes rännakute ajal elas Jumal telkmajas: "Ma käisin telgis telgis" (2. Sam 7,6). Saalomoni tempel ehitati Jumala uueks elupaigaks ja "Issanda au täitis Jumala koja" (2. Chr 5,14). Seda tuli mõista sümboolselt, kuna inimesed teadsid, et taevas ja kogu taevas ei suuda Jumalat haarata (2. Chr 6,18).

Jumal lubas elada iisraellaste keskel igavesti, kui nad talle kuuletuvad (1. Kuningad 6,12-13). Kuna nad aga talle ei kuuletunud, otsustas ta, et "ta võtab nad näost ära" (2. Kuningad 24,3), st lasi nad vangistuses teise riiki ära viia. Kuid taas jäi Jumal truuks ega hüljanud oma rahvast. Ta lubas, et ta ei kustuta tema nime (2. Kuningad 14,27). Nad kahetsesid meelt ja otsisid tema ligiolu isegi võõral maal. Jumal oli neile lubanud, et kui nad tema juurde naasevad, toob ta nad tagasi nende maale, sümboliseerides suhte taastamist (5. Mooses 30,1: 5; Nehemja 1,8-9.).

Kolmas lubadus: igavene kodu

Jumal lubas Taavetile: "Ma annan oma rahvale Iisraelile koha ja istutan nad sinna elama, ja nad ei ole enam mures ja vägivaldsed ei kurna neid enam nagu varem."1. 1 Chr7,9). See lubadus on hämmastav, sest see ilmub raamatus, mis on kirjutatud pärast Iisraeli pagendust. Iisraeli rahva ajalugu osutab nende ajaloost kaugemale – see on lubadus, mis tuleb veel täita. Rahvas vajas juhti, kes põlvnes Taavetist ja oleks siiski suurem kui Taavet. Nad vajasid Jumala kohalolekut, mida mitte ainult ei sümboliseerinud templis, vaid see oleks reaalsus kõigile. Nad vajasid riiki, kus ei kestaks mitte ainult rahu ja õitseng, vaid muutus kogu maailmas, et enam kunagi ei toimuks repressioone. Iisraeli ajalugu viitab tulevikureaalsusele. Ometi oli reaalsus ka muistses Iisraelis. Jumal oli sõlminud Iisraeliga lepingu ja pidas seda ustavalt. Nad olid tema inimesed isegi siis, kui nad ei kuuletunud. Kuigi paljud inimesed on õigelt teelt kõrvale kaldunud, on palju olnud ka neid, kes jäid kindlaks. Kuigi nad surid täitumist nägemata, elavad nad uuesti, et näha Juhti, maad ja mis kõige parem, oma Päästjat ja saada igavest elu Tema juuresolekul.

Michael Morrison


pdfJumala suhe oma rahvaga