Meie süda – kiri Kristuselt

723 teisendatud tähtMillal viimati saite kirja posti teel? E-posti, Twitteri ja Facebooki kaasaegsel ajastul saab enamik meist üha vähem kirju kui varem. Kuid elektroonilisele sõnumivahetusele eelnenud ajal tehti peaaegu kõike pikkade vahemaade tagant kirja teel. See oli ja on siiani väga lihtne; paberileht, pliiats kirjutamiseks, ümbrik ja tempel – see on kõik, mida vajate.

Seevastu apostel Pauluse ajal polnud kirjade kirjutamine sugugi lihtne. Kirjutamiseks oli vaja papüürust, mis oli kallis ja enamikule kättesaamatu. Kuna papüürus on kuivana hoides isegi lõputult vastupidav, sobib see suurepäraselt oluliste kirjade ja dokumentide koostamiseks.

Arheoloogid on sõelunud läbi iidse prügi mägede, mis sisaldavad sadu papüürusdokumente; paljud neist on kirjutatud umbes 2000 aastat tagasi, seega pärinevad apostel Pauluse ja teiste Uue Testamendi kirjutajate ajast. Nende hulgas oli palju erakirju. Nende kirjade kirjutamisstiil on täpselt sama, mida Paulus oma kirjutistes kasutas. Tollased kirjad algasid alati tervitamisega, millele järgnes palve kingisaaja tervise eest ja seejärel jumalate tänamine. Seejärel järgnes kirja tegelik sisu koos sõnumite ja juhistega. See lõppes hüvastijätutervituse ja isiklike tervitustega üksikisikutele.

Kui vaatate Pauluse kirju, leiate täpselt selle mustri. Mis on siin oluline? Paulus ei kavatsenud oma kirju olla teoloogilised traktaadid ega teaduslikud esseed. Paulus kirjutas kirju, nagu sõprade seas kombeks. Suurem osa tema kirjadest käsitles adressaatide kogukondade kiireloomulisi probleeme. Ega tal polnud mõnusat vaikset kabinetti ega kabinetti, kus saaks toolil istuda ja iga sõna üle mõtiskleda, et kõik korda saada. Kui Paulus kuulis kriisist kirikus, kirjutas või dikteeris ta probleemi lahendamiseks kirja. Ta ei mõelnud kirjutades meist ega meie probleemidest, vaid tegeles oma kirja saajate vahetute probleemide ja küsimustega. Ta ei püüdnud minna ajalukku suure teoloogiakirjutajana. Ainus, millest ta hoolis, oli aidata inimesi, keda ta armastas ja kellest hoolis. Paulusele ei tulnud pähegi, et ühel päeval peavad inimesed tema kirju pühakirjaks. Ometi võttis Jumal need nii inimlikud Pauluse kirjad ja säilitas need kasutamiseks sõnumitena kristlastele kõikjal ja nüüd ka meile, et käsitleda samu vajadusi ja kriise, mis on Kirikut sajandeid tabanud.

Näete, Jumal võttis tavalised pastoraalsed kirjad ja kasutas neid imelisel viisil evangeeliumi rõõmusõnumi kuulutamiseks nii koguduses kui ka maailmas. «Sa oled meie kiri, mis on kirjutatud meie südamesse, mille tunnevad ära ja loevad kõik inimesed! On saanud ilmseks, et te olete meie teenistuse kaudu Kristuse kiri, mis ei ole kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, mitte kivitahvlitele, vaid südameliha tahvlitele."2. korintlased 3,2-3). Samuti saab Jumal imeliselt kasutada tavalisi inimesi nagu sina ja mina, et anda elavaks tunnistuseks nende Issandast, Päästjast ja Lunastajast Kristuse ja Püha Vaimu väes.

Joseph Tkach