Jumala praegune ja tulevane kuningriik

"Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" Ristija Johannes ja Jeesus kuulutasid Jumala kuningriigi lähedust (Matteus 3,2; 4,17; Mark 1,15). Kauaoodatud Jumala reegel oli käes. Seda sõnumit nimetati evangeeliumiks, heaks uudiseks. Tuhanded inimesed tahtsid seda Johannese ja Jeesuse sõnumit kuulda ja sellele vastata.

Kuid mõelge korraks, milline oleks olnud reaktsioon, kui nad oleksid kuulutanud: "Jumala riik on 2000 aasta kaugusel." Sõnum oleks valmistanud pettumuse ja ka avalikkuse reaktsioon oleks pettumust valmistanud. Jeesus ei pruukinud olla populaarne, usujuhid ei pruukinud olla kadedad ja Jeesust poleks risti löödud. "Jumala riik on kaugel" poleks olnud uus uudis ega hea.

Johannes ja Jeesus kuulutasid peagi tulevat Jumala riiki, midagi, mis oli kuulajatele aegsasti lähedal. Sõnum ütles midagi, mida inimesed peaksid nüüd tegema; sellel oli vahetu tähtsus ja kiireloomulisus. See tekitas huvi - ja armukadedus. Teades, et valitsuse ja religioossete õpetuste muutmine on vajalik, vaidlustas saatkond status quo.

Juudi ootused esimesel sajandil

Paljud esimesel sajandil elanud juudid olid tuttavad mõistega "Jumala riik". Nad soovisid innukalt, et Jumal saadaks neile juhi, kes heidaks maha Rooma võimu ja taastaks Juudamaa iseseisvaks riigiks – õiguse, au ja õnnistuste rahvaks, rahvaks, kelle poole kõik tõmmatakse.

Selles õhkkonnas – innukad, kuid ebamäärased ootused Jumala määratud sekkumisele – kuulutasid Jeesus ja Johannes Jumala kuningriigi lähedust. "Jumala riik on lähedal," ütles Jeesus oma jüngritele pärast seda, kui nad olid haiged terveks ravinud (Matteus 10,7; Luukas 19,9.11).

Kuid loodetud kuningriik ei täitunud. Juudi rahvast ei taastatud. Veelgi hullem, tempel hävitati ja juudid hajutati. Juudi lootused on endiselt täitmata. Kas Jeesus oli oma avalduses vale või ta ei ennustanud riiklikku kuningriiki?

Jeesuse kuningriik ei olnud nagu rahva ootus – nagu võime aimata sellest, et paljudele juutidele meeldis teda surnuna näha. Tema kuningriik oli väljaspool seda maailmast (Johannese 18,36). Kui ta rääkis "Jumala riigist", kasutas ta mõisteid, millest inimesed hästi aru said, kuid andis neile uue tähenduse. Ta ütles Nikodeemusele, et Jumala kuningriik on enamikule inimestest nähtamatu (Joh 3,3) – selle mõistmiseks või kogemiseks peab inimene uuenema Jumala Püha Vaimu poolt (s 6). Jumala riik oli vaimne kuningriik, mitte füüsiline organisatsioon.

Impeeriumi praegune olukord

Õlimäe ennustuses kuulutas Jeesus, et Jumala riik saabub pärast teatud märke ja prohvetlikke sündmusi. Kuid mõned Jeesuse õpetused ja tähendamissõnad väidavad, et Jumala riiki ei tule dramaatiliselt. Seeme kasvab vaikselt (Mark 4,26-29); kuningriik saab alguse nii väikesest kui sinepiseemnest (s 30-32) ja on peidetud nagu juuretis (Mt 13,33). Need tähendamissõnad viitavad sellele, et Jumala riik on reaalsus enne, kui see võimsal ja dramaatilisel viisil tuleb. Peale selle, et see on tulevikureaalsus, on see juba reaalsus.

Vaatame mõningaid salme, mis näitavad, et Jumala riik juba töötab. Markuses 1,15 Jeesus kuulutas: "Aeg on täitunud... Jumala riik on lähedal." Mõlemad verbid on minevikuvormis, mis näitab, et midagi on juhtunud ja selle tagajärjed jätkuvad. Aeg ei olnud mitte ainult väljakuulutamiseks, vaid ka Jumala kuningriigi enda jaoks.

Pärast deemonite väljaajamist ütles Jeesus: "Aga kui ma ajan välja kurje vaime Jumala Vaimuga, siis on Jumala riik tulnud teie peale" (Matteuse 1.2,2; Luke 11,20). Ta ütles, et kuningriik on siin ja selle tõestuseks on kurjade vaimude väljaajamine. Need tõendid jätkuvad Kirikus ka tänapäeval, sest Kirik teeb veelgi suuremaid tegusid kui Jeesus4,12). Võime ka öelda: "Kui me ajame välja deemoneid Jumala Vaimuga, töötab Jumala riik siin ja praegu." Jumala Vaimu kaudu demonstreerib Jumala riik jätkuvalt oma suveräänset võimu Saatana kuningriigi üle. .

Saatan avaldab endiselt mõju, kuid ta on võidetud ja hukka mõistetud (Johannese 1Kr6,11). See oli osaliselt piiratud (Markus 3,27). Jeesus võitis Saatana maailma (Johannese 16,33) ja Jumala abiga saame ka meie neist jagu (1. Johannes 5,4). Kuid mitte kõik ei saa sellest üle. Sellel ajastul sisaldab Jumala riik nii head kui halba3,24-30. 36-43. 47-50; 24,45-51; 25,1-12. 14-30). Saatan on endiselt mõjuvõimas. Ootame ikka veel Jumala kuningriigi kuulsusrikast tulevikku.

Jumala kuningriik on õpetustes aktiivne

"Taevariik kannatab vägivalda tänapäevani ja vägivaldsed võtavad selle vägisi" (Matteus) 11,12). Need tegusõnad on olevikuvormis – Jumala riik eksisteeris Jeesuse ajal. Paralleelne lõik, Luuka 16,16, kasutab ka oleviku tegusõnu: "...ja igaüks surub oma teed sisse". Me ei pea välja selgitama, kes need vägivaldsed inimesed on või miks nad vägivalda kasutavad
- oluline on see, et need salmid räägivad Jumala riigist kui praegusest reaalsusest.

Luuka 16,16 asendab salmi esimese osa tekstiga "Jutlustatakse Jumala riigi evangeeliumi". See variatsioon viitab sellele, et kuningriigi edenemine sellel ajastul on praktiliselt samaväärne selle väljakuulutamisega. Jumala riik on – see on juba olemas – ja see edeneb oma kuulutamise kaudu.

Markuses 10,15, Jeesus juhib tähelepanu sellele, et Jumala riik on midagi, mille me peame kuidagi vastu võtma, ilmselgelt selles elus. Mil moel on Jumala riik kohal? Üksikasjad pole veel selged, kuid vaadatud salmid ütlevad, et see on olemas.

Jumala riik on meie seas

Mõned variserid küsisid Jeesuselt, millal tuleb Jumala riik7,20). Sa ei näe seda, vastas Jeesus. Kuid Jeesus ütles ka: „Jumala riik on teie sees [a. Ü. teie seas]” (Luuka 1. Kor7,21). Jeesus oli kuningas ja kuna ta õpetas ja tegi nende seas imesid, oli kuningriik variseride seas. Jeesus on meis täna ja nii nagu Jumala riik oli kohal Jeesuse teenistuses, on see kohal ka tema kiriku teenimises. Kuningas on meie seas; tema vaimne jõud on meis, isegi kui Jumala riik ei toimi veel täies jõus.

Oleme juba üle viidud Jumala kuningriiki (koloslastele 1,13). Oleme juba saamas kuningriiki ja meie õige vastus sellele on austus ja aukartus2,28). Kristus „on teinud meist [minevikus] preestrite kuningriigi” (Ilm 1,6). Oleme püha rahvas – praegu ja praegu –, kuid pole veel selgunud, mis meist saab. Jumal on meid vabastanud patu valitsemisest ja asetanud meid oma kuningriiki, oma valitseva võimu alla. Jumala riik on siin, ütles Jeesus. Tema kuulajad ei pidanud ootama vallutavat Messiat – Jumal juba valitseb ja me peaksime nüüd Tema viisil elama. Meil ei ole veel territooriumi, kuid me oleme Jumala võimu all.

Jumala riik on veel tulevikus

Mõistmine, et Jumala riik on juba olemas, aitab meil pöörata rohkem tähelepanu teiste inimeste teenimisele meie ümber. Kuid me ei unusta, et Jumala riigi valmimine on alles tulevikus. Kui meie lootus on ainult sellel ajastul, pole meil palju lootust (1. Korintlastele 15,19). Meil ei ole illusiooni, et inimeste jõupingutused toovad kaasa Jumala kuningriigi. Kui me kannatame tagasilöökide ja tagakiusamise all, kui näeme, et enamik inimesi lükkab evangeeliumi tagasi, annab jõudu teadmine, et kuningriigi täius on tulevasel ajastul.

Ükskõik kui palju me püüame elada viisil, mis peegeldab Jumalat ja Tema Kuningriiki, ei saa me seda maailma Jumala kuningriigiks muuta. See peab toimuma dramaatilise sekkumise kaudu. Uue ajastu juurutamiseks on vaja apokalüptilisi sündmusi.

Paljud salmid räägivad meile, et Jumala kuningriik on hiilgav tulevikureaalsus. Me teame, et Kristus on Kuningas, ja igatseme päeva, mil Ta kasutab oma väge suurel ja dramaatiliselt inimkannatuste lõpetamiseks. Taanieli raamat ennustab Jumala kuningriiki, mis valitseb kogu maa üle (Taaniel 2,44; 7,13-14. 22). Uue Testamendi Ilmutusraamat kirjeldab tema tulekut (Ilm 11,15; 19,11-16.).

Me palvetame, et kuningriik tuleks (Luuka 11,2). Vaimuvaesed ja tagakiusatud ootavad oma tulevast "tasu taevas" (Matteuse evangeelium , ). 5,3.10.12). Inimesed tulevad Jumala kuningriiki tulevasel kohtumõistmise päeval (Matteuse evangeelium 7,21-23; Luukas 13,22-30). Jeesus jagas mõistujuttu, sest mõned uskusid, et Jumala kuningriik hakkab jõudma9,11). Õlimäe ettekuulutuses kirjeldas Jeesus dramaatilisi sündmusi, mis juhtuvad enne Tema naasmist väes ja hiilguses. Vahetult enne oma ristilöömist ootas Jeesus tulevast kuningriiki6,29).

Paulus räägib mitu korda "kuningriigi pärimisest" kui tulevasest kogemusest (1. korintlased 6,9-10; 15,50; galaatlased 5,21; Efeslased 5,5) ja teisest küljest näitab oma keele kaudu, et ta peab Jumala riiki millekski, mis saab teoks alles ajastu lõpus (2. Tessalooniklased 2,12; 2. Tessalooniklased 1,5; koloslased 4,11; 2. Timoteos 4,1.18). Kui Paulus keskendub kuningriigi praegusele ilmingule, kipub ta kasutama mõistet "õigus" koos "Jumala riigiga" (Rm 1).4,17) või selle asemel kasutada (room 1,17). Vaata Matthew 6,33 Seoses Jumala riigi lähedase suhtega Jumala õigusega. Või kaldub Paulus (alternatiivina) seostama kuningriiki pigem Kristuse kui Isaga (koloslastele 1,13). (J. Ramsey Michaels, "The Kingdom of God and the Historical Jesus", 8. peatükk, The Kingdom of God in 20th-Century Interpretation, toimetanud Wendell Willis [Hendrickson, 1987], lk 112).

Paljud "Jumala kuningriigi" pühakirjad võivad viidata nii praegusele Jumala kuningriigile kui ka tulevasele täitumisele. Seaduserikkujaid kutsutakse taevariigi vähimateks (Matteus 5,19-20). Me jätame perekonnad Jumala kuningriigi nimel8,29). Me siseneme Jumala kuningriiki läbi viletsuse (Ap 14,22). Kõige olulisem selles artiklis on see, et mõned salmid on selgelt olevikuvormis ja mõned on selgelt kirjutatud tulevases vormis.

Pärast Jeesuse ülestõusmist küsisid jüngrid temalt: "Issand, kas sa taastad sel ajal Iisraelile kuningriigi?" (Apostlite teod 1,6). Kuidas peaks Jeesus sellisele küsimusele vastama? See, mida jüngrid mõtlesid "kuningriigi" all, ei olnud see, mida Jeesus õpetas. Jüngrid mõtlesid ikka pigem rahvuskuningriigist kui aeglaselt arenevast rahvast, mis koosneb kõigist etnilistest rühmadest. Neil kulus aastaid, enne kui nad taipasid, et paganad on uude kuningriiki teretulnud. Kristuse kuningriik ei olnud ikka veel sellest maailmast, kuid peaks sellel ajastul olema aktiivne. Nii et Jeesus ei öelnud jah ega ei – Ta lihtsalt ütles neile, et neil on tööd ja jõudu seda tööd teha (s 7-8).

Jumala kuningriik minevikus

Matteus 25,34 räägib meile, et Jumala riiki on ette valmistatud maailma loomisest saati. See oli seal kogu aeg, kuigi erineval kujul. Jumal oli Aadamale ja Eevale kuningas; ta andis neile võimu ja võimu valitseda; nad olid tema asevalitsejad Eedeni aias. Kuigi sõna "kuningriik" ei kasutata, olid Aadam ja Eeva Jumala kuningriigis – tema võimu all ja valduses.

Kui Jumal andis Aabrahamile tõotuse, et tema järglastest saavad suured rahvad ja nende seast tulevad kuningad (1. Mooses 17,5-6), tõotas ta neile Jumala kuningriigi. Kuid see sai alguse väikesest, nagu juuretis taignas ja lubaduse nägemine võttis sadu aastaid.

Kui Jumal tõi iisraellased Egiptusest välja ja sõlmis nendega lepingu, sai neist preestrite kuningriik (2. Mooses 19,6), kuningriik, mis kuulus Jumalale ja mida võiks nimetada Jumala kuningriigiks. Tema nendega sõlmitud leping sarnanes lepingutele, mille võimsad kuningad sõlmisid väiksemate rahvastega. Ta oli nad päästnud ja iisraellased vastasid – nad nõustusid olema tema rahvas. Jumal oli nende kuningas (1. Saamuel 12,12; 8,7). Taavet ja Saalomon istusid Jumala troonil ja valitsesid tema nimel9,23). Iisrael oli Jumala kuningriik.

Kuid inimesed ei kuuletunud oma Jumalale. Jumal saatis nad minema, kuid lubas taastada rahva uue südamega1,31-33), täna Kirikus täitunud ennustus, mis on osa uuest lepingust. Meie, kellele on antud Püha Vaim, oleme kuninglik preesterkond ja püha rahvas, mida muistne Iisrael ei suutnud (1. Peter 2,9; 2. Mooses 19,6). Oleme jumalariigis, aga vilja vahel kasvab praegu umbrohi. Ajastu lõpus naaseb Messias väes ja hiilguses ning Jumala kuningriik muutub taas välimuselt. Millenniumile järgnev kuningriik, kus kõik on täiuslikud ja vaimsed, erineb oluliselt aastatuhandest.

Kuna kuningriigil on ajalooline järjepidevus, on õige rääkida sellest mineviku, oleviku ja tuleviku terminites. Ajaloolises arengus oli ja on ka edaspidi olulisi verstaposte, kuna uued etapid on kuulutatud. Impeerium rajati Siinai mäel; see pandi paika Jeesuse töös ja selle kaudu; see luuakse pärast kohtuotsust tagastamist. Igas faasis tunneb Jumala rahvas rõõmu selle üle, mis neil on, ja veelgi enam selle üle, mis tuleb. Kui me nüüd kogeme mõningaid Jumala kuningriigi piiratud aspekte, saame kindlustunde, et ka tulevane Jumala kuningriik on reaalsus. Püha Vaim on meile suuremate õnnistuste tagatis (2. korintlased 5,5; Efeslased 1,14).

Jumala riik ja evangeelium

Kui sõna "Kuningriik" või "Kuningriik" kuuletakse, meenutatakse meile selle maailma valdkondi. Selles maailmas on kuningriik seotud võimuga ja võimuga, kuid mitte harmoonia ja armastusega. Kuningriik saab kirjeldada autoriteeti, mis Jumalal on oma perekonnas, kuid see ei kirjelda kõiki õnnistusi, mis Jumalal on meile. Sellepärast kasutatakse ka teisi pilte, nagu näiteks perepõlve lapsed, kes rõhutavad Jumala armastust ja autoriteeti.

Iga termin on täpne, kuid mittetäielik. Kui mõni termin võiks päästmist täiuslikult kirjeldada, kasutaks Piibel seda terminit läbivalt. Kuid need on kõik pildid, millest igaüks kirjeldab päästmise konkreetset aspekti – kuid ükski neist terminitest ei kirjelda tervikpilti. Kui Jumal andis kirikule ülesandeks evangeeliumi kuulutada, ei piiranud ta meid ainult termini "Jumala riik" kasutamisega. Apostlid tõlkisid Jeesuse kõned aramea keelest kreeka keelde ja nad tõlkisid need muudeks kujunditeks, eriti metafooridena, millel oli tähendus mittejuutide publikule. Matteus, Markus ja Luukas kasutavad sageli mõistet "kuningriik". Johannes ja apostellikud kirjad kirjeldavad ka meie tulevikku, kuid kasutavad selle kujutamiseks erinevaid kujundeid.

Pääste [päästmine] on üsna üldine termin. Paulus ütles, et oleme päästetud (efeslastele 2,8), meid päästetakse (2. korintlased 2,15) ja meid päästetakse (roomlastele 5,9). Jumal on andnud meile pääste ja ta ootab, et me vastaksime talle usuga. Johannes kirjutas päästmisest ja igavesest elust kui praegusest reaalsusest, omandist (1. Johannes 5,11-12) ja tulevane õnnistus.

Metafoorid nagu päästmine ja Jumala perekond - nagu ka Jumala kuningriik - on õigustatud, kuigi nad on vaid Jumala plaani meile ainult osaliselt kirjeldavad. Kristuse evangeeliumi võib nimetada kuningriigi evangeeliumiks, päästmise evangeeliumiks, armu evangeeliumiks, Jumala evangeeliumiks, igavese elu evangeeliumiks jne. Evangeelium on teade, et me saame elada Jumalaga igavesti ja see sisaldab teavet, et see on võimalik Jeesuse Kristuse, meie Lunastaja kaudu.

Kui Jeesus rääkis Jumala riigist, ei rõhutanud ta selle füüsilisi õnnistusi ega selgitanud selle kronoloogiat. Selle asemel keskendus ta sellele, mida inimesed peaksid tegema, et sellest osa saada. Maksukogujad ja prostituudid tulevad Jumala kuningriiki, ütles Jeesus (Matteuse 21,31) ja nad teevad seda evangeeliumi uskudes (s 32) ja täites Isa tahet (s 28-31). Me siseneme Jumala riiki, kui vastame Jumalale usus ja ustavuses.

Markuse 10. peatükis soovis inimene pärida igavest elu ja Jeesus ütles, et ta peaks käskudest kinni pidama (Mark. 10,17-19). Jeesus lisas veel ühe käsu: Ta käskis tal loovutada kogu oma vara taevase varanduse nimel (salm 21). Jeesus märkis jüngritele: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!” (salm 23). Jüngrid küsisid: "Kes siis saab päästetud?" (s 26). Selles lõigus ja paralleelses lõigus Luuka 18,18-30, kasutatakse mitut terminit, mis viitavad samale asjale: saa kuningriik, pärida igavene elu, koguda aardeid taevasse, siseneda Jumala riiki, saada päästetud. Kui Jeesus ütles: "Järgne mulle" (salm 22), kasutas ta sama asja tähistamiseks teistsugust väljendit: me siseneme Jumala riiki, kui joondame oma elu Jeesusega.

Luuka 12,31-34 Jeesus juhib tähelepanu sellele, et mitmed väljendid on sarnased: otsige Jumala riiki, saage kuningriik, omage aare taevas, loobuge usaldusest füüsilise vara vastu. Me otsime Jumala riiki Jeesuse õpetusele vastates. Luuka 2. peatükis1,28 ja 30 Jumala riiki võrdsustatakse päästmisega. Apostlite teod 20,22:32 saame teada, et Paulus kuulutas kuningriigi evangeeliumi ning ta kuulutas evangeeliumi Jumala armust ja usust. Kuningriik on päästmisega tihedalt seotud – kuningriik poleks jutlustamist väärt, kui me ei saaks sellest osa ja me saame siseneda ainult usu, meeleparanduse ja armu kaudu, nii et need on osa igast Jumala riiki puudutavast sõnumist . Pääste on nii praegune reaalsus kui ka tulevaste õnnistuste lubadus.

Korintoses ei kuulutanud Paulus midagi peale Kristuse ja tema ristilöömise (1. korintlased 2,2). Apostlite tegude 2. peatükis8,23.29.31 Luukas räägib meile, et Paulus jutlustas Roomas nii Jumala kuningriigist kui ka Jeesusest ja päästmisest. Need on sama kristliku sõnumi erinevad aspektid.

Jumala riik ei ole oluline ainult seetõttu, et see on meie tulevane tasu, vaid ka sellepärast, et see mõjutab seda, kuidas me elame ja mõtleme selles vanuses. Me valmistame ette Jumala tulevast kuningriiki, elades selles nüüd, vastavalt meie kuninga õpetustele. Kui me elame usus, tunnistame me Jumala valitsemist praeguse reaalsusena oma kogemuses ja me jätkame lootust usus tuleviku ajaks, mil kuningriik saab täis, kui maa on täis Issanda teadmisi.

Michael Morrison


pdfJumala praegune ja tulevane kuningriik