Mures teie päästmise pärast?

Miks on inimestel ja ennast tunnistanud kristlastel võimatu uskuda tingimusteta armu? Kristlaste seas valitseb endiselt seisukoht, et lõppkokkuvõttes sõltub päästmine sellest, mida keegi on teinud või tegemata jätnud. Jumal on nii kõrge, et tema kohal ei saa torni tõusta; nii kaugele, et seda pole võimalik haarata. Nii sügavale, et selle alla ei saa. Kas mäletate seda traditsioonilist evangeeliumi laulu?

Väikestele lastele meeldib seda laulu kaasa laulda, sest nad oskavad sõnu sobivate liigutustega saata. "Nii kõrgel"... ja hoidke käsi pea kohal; "nii kaugele"... ja sirutavad käed laiali: "nii madalale"... ja kükitavad nii kaugele kui saavad. Seda kaunist laulu on lõbus laulda ja see võib õpetada lastele olulist tõde Jumala olemuse kohta. Aga kui me vanemaks saame, siis kui paljud seda ikka veel usuvad? Mõni aasta tagasi teatas Princetoni religiooniuuringute keskuse ajakiri Emerging Trends, et 56 protsenti ameeriklastest, kellest enamik on tunnistatud kristlasteks, ütlevad, et kui nad mõtlevad oma surmale, tunnevad nad selle pärast väga või üsna muret. ilma et see oleks Jumala andeks. 

Gallupi Instituudi uuringutel põhinevas raportis lisatakse: "Sellised leiud tekitavad küsimusi, kas USA kristlased üldse mõistavad, mis on "armu" kristlik tähendus, ning soovitab suurendada piibliõpetusi kristlikus kogukonnas, et õpetada kirikuid. Miks on inimestel, isegi kristlasteks tunnistavatel, võimatu uskuda tingimusteta armu? Protestantliku reformatsiooni aluseks oli piibellik õpetus, et pääste – täielik pattude andeksandmine ja lepitus Jumalaga – saavutatakse üksnes Jumala armu läbi.

Kristlaste seas on aga endiselt levinud seisukoht, et lõpuks sõltub päästmine sellest, mida inimene on teinud või tegemata jätnud. Üks kujutab ette suurt jumalikku tasakaalu: ühes kausis on heateod ja teises halvad teod. Suurima raskusega kauss on päästmisel määrav. Pole ime, et me kardame! Kas kohtuotsuses selgub, et meie patud on kuhjunud "nii kõrgele", et isegi Isa ei näe, "nii palju", et Jeesuse veri ei suuda neid katta, ja et me oleme vajunud "nii madalale", et Püha Vaim võiks ei jõua enam meieni? Tõde on see, et me ei pea muretsema, kui Jumal meile andestab; ta on seda juba teinud: "Kui me olime veel patused, suri Kristus meie eest," ütleb Piibel roomlastele 5,8.

Me oleme õigeks mõistetud ainult sellepärast, et Jeesus suri ja tõusis üles meie eest. See ei sõltu meie kuulekuse kvaliteedist. See ei sõltu isegi meie usu kvaliteedist. Tähtis on Jeesuse usk. Peame vaid teda usaldama ja tema hea kingituse vastu võtma. Jeesus ütles: „Kõik, mis mu Isa mulle annab, tuleb minu juurde; ja kes minu juurde tuleb, seda ma välja ei aja. Sest ma ei tulnud taevast alla selleks, et teha oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on saatnud. Aga see on tema tahtmine, kes mu saatis, et ma ei kaotaks midagi, mis ta mulle andis, vaid et ma tõstan selle üles viimsel päeval. Sest see on minu Isa tahe, et igaühel, kes näeb Poega ja usub temasse, oleks igavene elu; ja ma äratan ta üles viimsel päeval” (Joh. 6,37-40,). See on Jumala tahe sinu jaoks. Sa ei pea kartma. Sa ei pea muretsema. Saate vastu võtta Jumala kingituse.

Grace on määratlemata. See ei ole tasu. See on Jumala vaba armastuse kingitus. Igaüks, kes soovib neid vastu võtta, võtab neid vastu. Me peame Jumalat nägema uues perspektiivis, nagu Piibel tegelikult näitab. Jumal on meie Lunastaja, mitte meie kurat. Ta on meie Päästja, mitte meie annihilator. Ta on meie sõber, mitte meie vaenlane. Jumal on meie poolel.

See on Piibli sõnum. See on sõnum Jumala armust. Kohtunik on juba teinud kõik, mis on vajalik meie päästmise tagamiseks. See on hea uudis, mille Jeesus meile tõi. Mõned versioonid vanast gospellaulust lõpevad refrääniga: "Sa pead uksest sisse tulema." Uks ei ole varjatud sissepääs, mida vähesed leiavad. Matthew’s 7,7-8 Jeesus küsib meilt: „Paluge ja teile antakse; otsige ja te leiate; koputage ja teile avatakse. Sest kes küsib, see saab; ja kes otsib, see leiab; ja see avatakse igaühele, kes koputab."

Joseph Tkach


pdfMures teie päästmise pärast?