Matthew 7: Sermon on Mount

411 matthaeus 7 peitel jutulMatteus 5is selgitab Jeesus, et tõeline õiglus pärineb seest ja on südame küsimus, mitte ainult käitumine. 6is. Peatükis loeme, mida Jeesus ütleb meie jumalikest tegudest. Sa pead olema siirad ja mitte esitama kasu, et meid hea välja nägema. Kahes peatükis käsitleb Jeesus kahte probleemi, mis tekivad siis, kui keskendutakse peamiselt välise käitumisele õigluse määratluses. Esiteks ei taha Jumal muuta ainult meie väliskäitumist ja teisest küljest viib see inimeste südame muutmisele. Peatükis 7 näitab Jeesus meile kolmandat probleemi, mis tekib siis, kui käitumine on ülimalt tähtis: inimesed, kes võrdsustavad õiglust käitumisega, kipuvad teisi hindama või kritiseerima.

Lõhenemine teise silma

"Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks," ütles Jeesus, "sest millise otsusega te kohut mõistate, selle üle mõistetakse kohut; ja millega te mõõdate, sellega teile mõõdetakse” (Matteuse evangeelium). 7,1-2). Jeesuse kuulajad teadsid, millisest kohtumõistmisest Jeesus rääkis. See oli suunatud Jeesust juba kritiseerinud inimeste hukkamõistva suhtumise vastu – silmakirjatsejate vastu, kes keskendusid välisele käitumisele (vt Johannese 7,49 selle näitena). Nende üle, kes mõistavad kiiresti teiste üle kohut ja tunnevad end teistest üle, mõistab Jumal kohut. Kõik on pattu teinud ja kõik vajavad halastust. Ometi on mõnel raske seda tunnistada ja samuti on raske teiste vastu kaastunnet üles näidata. Seetõttu hoiatab Jeesus meid, et see, kuidas me teisi inimesi kohtleme, võib viia selleni, et Jumal kohtleb meid samamoodi. Mida rohkem tunneme enda vajadust armu järele, seda vähem mõistame teiste üle kohut.

Seejärel annab Jeesus meile humoorikalt liialdatud illustratsiooni selle kohta, mida ta mõtleb: „Aga miks sa näed täppi oma venna silmas, aga ei märka palki, mis on enda silmas?” (Matteuse evangeelium) 7,3). Teisisõnu, kuidas saab kurta kellegi patu üle, kui ta on teinud suurema patu? „Või kuidas sa saad öelda oma vennale: „Seisa, ma võtan täpi su silmast välja?” ja vaata, su silmas on tala. Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk silmast välja; siis vaata, kuidas sa tõmbad täpi oma venna silmast välja” (s 4-5). Jeesuse kuulajad pidid selle silmakirjatsejate karikatuuri peale kõva häälega naerma.

Silmakirjalik väidab, et ta aitab teistel oma patte tuvastada. Ta väidab, et ta on tark ja väidab, et ta on seaduse eest vastutav. Kuid Jeesus ütleb, et selline inimene ei ole kvalifitseeritud aitama. Ta on silmakirjalik, näitleja, teesklus. Ta peab kõigepealt patust oma elust eemaldama; ta peab mõistma, kui suur on tema enda patt. Kuidas saab riba eemaldada? Jeesus ei selgitanud seda sel hetkel, kuid me teame teistest lõigetest, et patt saab eemaldada ainult Jumala armu kaudu. Ainult need, kes on halastanud, võivad tõesti teisi aidata.

"Sa ei tohi anda seda, mis on püha, koertele, ega visake oma pärleid sigade ette" (salm 6). Seda fraasi tõlgendatakse tavaliselt nii, et see tähendab evangeeliumi tarka kuulutamist. See võib tõsi olla, kuid siinsel kontekstil pole evangeeliumiga mingit pistmist. Kui aga paneme selle vanasõna konteksti, võib selle tähenduses olla mõningast irooniat: "Silmakirjatseja, hoidke oma tarkusepärlid enda teada. Kui arvate, et teine ​​on patune, siis ärge raisake oma sõnu tema peale, sest ta ei ole sulle tänulik selle eest, mida sa ütled ja ainult ärritub sinu peale.” See oleks siis humoorikas järeldus Jeesuse põhilausele: “Ära mõista kohut”.

Jumala head kingitused

Jeesus rääkis juba palvest ja meie usu puudumisest (6. peatükk). Nüüd pöördub ta uuesti selle poole: „Paluge ja teile antakse; otsige ja te leiate; koputage ja teile avatakse. Sest kes küsib, see saab; ja kes otsib, see leiab; ja see avatakse igaühele, kes koputab” (V 7-9). Jeesus kirjeldab suhtumist, mis usaldab või usaldab Jumalat. Miks meil võib olla selline usk? Sest Jumal on usaldusväärne.

Siis toob Jeesus lihtsa võrdluse: „Kes teie seast annaks oma pojale kivi, kui too palus talt leiba? Või kui ta küsib kala, siis pakkuda madu? Kui siis teie, õelad, suudate oma lastele häid ande anda, kui palju enam annab teie taevane Isa head neile, kes teda paluvad” (s 9-11). Kui isegi patused hoolitsevad oma laste eest, siis me võime kindlasti usaldada, et Jumal hoolitseb meie, oma laste eest, sest Ta on täiuslik. Ta varustab meid kõige vajalikuga. Me ei saa alati seda, mida tahame ja mõnikord jääb meil eriti puudu distsipliinist. Jeesus ei süvene praegu nendesse asjadesse – tema mõte on siin lihtsalt selles, et me võime Jumalat usaldada.

Järgmisena räägib Jeesus kuldreeglist. Mõte sarnaneb salmiga 2. Jumal kohtleb meid nii, nagu me kohtleme teisi, seega Ta ütleb meile: "Mida iganes sa tahad, et inimesed sulle teeksid, tehke ka neile" (salm 12). Kuna Jumal annab meile häid asju, peaksime tegema teistele head. Kui tahame, et meid koheldaks lahkelt ja et meie asi meie kasuks otsustataks, siis peame olema teiste vastu lahked. Kui tahame, et keegi meid aitaks, kui me abi vajame, peaksime olema valmis aitama teisi, kui nad abi vajavad.

Kuldreegli kohta ütleb Jeesus: "See on seadus ja prohvetid" (salm 12). See on see mõistuse reegel, millest Toora tegelikult räägib. Kõik paljud ohvrid peaksid meile näitama, et vajame halastust. Kõik tsiviilseadused peaksid meid õpetama, kuidas kaasinimestega õiglaselt käituda. Kuldne reegel annab meile selge ettekujutuse Jumala eluviisist. Seda on lihtne tsiteerida, kuid raske tegutseda. Seega lõpetab Jeesus oma jutluse mõningate hoiatustega.

Kitsas värav

„Sisene kitsast väravast,” soovitab Jeesus. „Sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sellest sisse lähevad. Kui kitsas on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähesed on need, kes selle leiavad!” (S 13-14).

Vähima vastupanu tee viib hävitamiseni. Kristuse järgimine ei ole kõige populaarsem viis. Et minna koos sellega, on keelata ennast, mõelda iseendale ja valmisolekule juhtida usus, isegi kui keegi teine ​​ei tee seda. Me ei saa enamusega koos minna. Samuti ei saa me edukat vähemust soosida just seetõttu, et see on väike. Populaarsus või haruldased sündmused ei ole tõe mõõde.

„Hoiduge valeprohvetite eest,” hoiatab Jeesus. "...kes tulevad teie juurde lambanahas, aga sisimas on nad raevukad hundid" (s.15). Valejutlustajad jätavad väljastpoolt hea mulje, kuid nende motiivid on isekad. Kuidas me saame aru, kas nad eksivad?

"Te tunnete nad ära nende vilja järgi." See võib võtta aega, kuid lõpuks näeme, kas jutlustaja püüab seda ära kasutada või teenib ta tõesti teisi. Välimus võib mõnda aega petta. Patutöötajad püüavad välja näha nagu Jumala inglid. Isegi valeprohvetid näevad kohati head välja.

Kas on kiirem viis teada saada? Jah, see on olemas – Jeesus räägib selle kohta varsti pärast seda. Enne aga hoiatab ta valeprohveteid: "Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle" (s 19).

Ehita kivi

Mäejutlus lõpeb väljakutsega. Pärast Jeesuse ärakuulamist pidid inimesed otsustama, kas nad tahavad olla sõnakuulelikud. „Mitte igaüks, kes ütleb mulle: „Issand, Issand!”, ei pääse taevariiki, vaid need, kes teevad minu taevase Isa tahtmist” (s 21). Jeesus vihjab, et kõik peavad teda Issandaks kutsuma. Kuid sõnadest üksi ei piisa.

Isegi Jeesuse nimel tehtud imedest ei piisa: „Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Issand, issand, kas me pole sinu nimel prohvetlikult kuulutanud? Kas me pole sinu nimel kurje vaime välja ajanud? Kas me pole teie nimel palju imesid teinud?

Siis ma tunnistan neile: ma pole teid kunagi tundnud; Minge minu juurest, te kurjategijad” (s 22-23). Siin osutab Jeesus, et mõistab kohut kogu inimkonna üle. Rahvas vastab talle ja kirjeldatakse, kas neil on tulevikku koos Jeesusega või ilma.

Keda saab päästa? Loe tähendamissõna targast ehitajast ja rumalast ehitajast: "Seepärast, kes iganes neid minu sõnu kuuleb ja teeb..." Jeesus võrdsustab oma sõnad oma Isa tahtega. Kõik peavad kuuletuma Jeesusele, nagu nad kuuletuvad Jumalale. Inimeste üle mõistetakse kohut nende käitumise järgi Jeesuse suhtes. Me kõik ebaõnnestume ja vajame halastust ning see halastus on leitud Jeesuses.

Kes ehitab Jeesusele, „on nagu tark mees, kes ehitas oma maja kaljule. Nii et kui sadas vihma ja vesi tuli ning tuuled puhusid ja puhusid vastu maja, siis see ei kukkunud; sest see on rajatud kaljule” (salmid 24-25). Me ei pea ootama tormi, et teada saada, mis sellest lõpuks välja tuleb. Kui ehitate halvale pinnasele, saate suuri kahjusid. Igaüks, kes püüab oma vaimset elu rajada millelegi muule peale Jeesuse, ehitab liivale.

"Ja sündis, kui Jeesus oli selle kõne lõpetanud," et rahvas oli tema õpetusest hämmastunud; sest ta õpetas neid meelevallaga, mitte nagu nende kirjatundjad” (salmid 28-29). Mooses rääkis Issanda nimel ja kirjatundjad rääkisid Moosese nimel. Kuid Jeesus on Issand ja rääkis oma autoriteediga. Ta väitis, et õpetab absoluutset tõde, on kogu inimkonna kohtunik ja igaviku võti.

Jeesus ei ole nagu õigusõpetajad. Seadus ei olnud täielik ja käitumine üksi ei piisa. Me vajame Jeesuse sõnu ja ta seab nõuded, mida keegi ei saa ise täita. Me vajame halastust, koos Jeesusega võime olla selle vastu. Meie igavene elu sõltub sellest, kuidas me Jeesusele reageerime.

Michael Morrison


pdfMatthew 7: Sermon on Mount