Kui sisemised sidemed langevad

717, kui sisemised sidemed langevadGeraselaste maa asus Galilea mere idakaldal. Kui Jeesus paadist välja tuli, kohtas ta meest, kes ilmselgelt ei olnud iseenda peremees. Ta elas seal matmiskoobaste ja kalmistu hauakivide vahel. Keegi ei suutnud teda taltsutada. Keegi polnud piisavalt tugev, et temaga hakkama saada. Ööd ja päevad rändas ta ringi, karjus valjult ja lõi end kividega. "Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta maha, langes tema ette maha ja hüüdis valju häälega ning ütles: "Mis on mul sinuga pistmist, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma vannun Jumala ees: ära piina mind!" (Mark 5,6-7.).

Ta oli hull ja ennast kahjustav. Kuigi see mees oli kohutavas seisundis, armastas Jeesus teda, tundis tema vastu kaastunnet ja käskis kurjadel vaimudel lahkuda, mida nad ka tegid. Selle tulemusel pani mees riidesse, sest ta oli nüüd mõistuse juures ja sai nüüd koju naasta. Jeesus oli taastanud kõik oma kaotused. «Paadi sisse astudes palus ta, kes oli varem vallanud, enda juurde jääda. Aga ta ei lasknud teda, vaid ütles talle: "Mine oma majja oma rahva juurde ja rääkige neile, mis suuri tegusid on Issand sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinust halastanud." (Mark. 5,18-19). Selle mehe vastus on väga huvitav. Selle tõttu, mida Jeesus oli tema heaks teinud, anus ta Jeesust, et ta läheks temaga kaasa ja järgiks teda. Jeesus ei lubanud seda, tal oli tema jaoks teine ​​plaan ja ta ütles, et mine koju oma rahva juurde. Rääkige neile lugu sellest, mida Issand tegi ja kuidas ta teie peale halastas.

See mees oli saanud teada, kes Jeesus oli, isegi kui see oli algselt deemonliku ülestunnistuse kaudu. Ta oli kogenud oma pääste- ja puhastustööd ning teadis, et ta on Jumala päästva halastuse saaja. Ta läks ja rääkis inimestele, mida Jeesus oli teinud. Ta oli linna kõneaineks pikka aega ja paljud kuulsid Jeesusest esimest korda sellel teel. Taavet oli kogenud sama ja kirjutas oma sõnades psalmides: «Kiida, mu hing, Issandat ja ära unusta häid tegusid, mida ta on sulle teinud: kes annab andeks kõik su patud ja teeb terveks kõik su haigused, kes lunastab su elu hävib, kes kroonib sind armu ja halastusega, kes teeb su suu rõõmsaks ja sa kasvad nooreks nagu kotkas” (Psalm 103,2-5.).

Pole tähtis, millises olekus te olete; pole vahet, mida sa selles elus kaotasid. Jeesus armastab sind sellisena, nagu sa praegu oled, mitte sellisena, nagu sa tahad olla. Ta on liigutatud kaastundest ja suudab ja suudab teid taastada. Oma halastuses on Ta andnud meile elu surma asemel, usu kahtluse asemel, lootuse ja tervenemise meeleheite ja hävingu asemel. Jeesus pakub sulle palju rohkem, kui sa arvata oskad. Lõpuks pühib Jumal meie silmist kõik pisarad. Ei ole enam kannatusi ega kaotust ega surma ega kurbust. Milline rõõmupäev see saab olema.

Barry Robinson