Jumal armastab kõiki inimesi

398 Jumal armastab kõiki inimesiFriedrich Nietzsche (1844-1900) sai kristliku usu halvustava kriitika tõttu tuntuks kui "ülim ateist". Ta väitis, et kristlik pühakiri, eriti selle tõttu, et see rõhutab armastust, on dekadentsi, korruptsiooni ja kättemaksu kaassaadus. Selle asemel, et pidada Jumala olemasolu vähegi võimalikuks, kuulutas ta oma kuulsa ütlusega "Jumal on surnud", et suurepärane idee Jumalast on surnud. Ta kavatses traditsioonilise kristliku usu (mida ta nimetas vanaks surnud usuks) asendada millegi radikaalselt uuega. Ta väitis, et uudisega, et "vanajumal on surnud", valgustaks temasugused filosoofid ja vabamõtlejad uuele algusele. Nietzsche jaoks oli uus koit “rõõmsa teaduse” ühiskonnas, kus oli vaba repressiivsest veendumusest, mis röövib inimestelt rõõmu läbi kitsaste piiride.

Kuidas me seisame ateiste?

Nietzsche filosoofia ajendas paljusid inimesi omaks võtma ateismi. Isegi kristlaste seas on mõned, kes võtavad tema õpetused omaks, uskudes, et mõistavad hukka kristluse vormi, mis teeskleb, et Jumal on surnud. Mida nad kahe silma vahele jätavad, on see, et Nietzsche arvas, et iga jumala idee on absurdne ja nägi igasugust usku rumala ja haavavana. Tema filosoofia on vastuolus piibelliku kristlusega, mis ei tähenda, et me tahame ennast või teisi ateiste kõrgemale seada. Meie ülesanne on aidata inimestel (ka ateistidel) mõista, et Jumal on ka nende jaoks olemas. Me täidame seda kutset, näidates kaasinimestele eluviisi, mida iseloomustab rõõmus suhe Jumalaga - või nagu me WCG -s ütleme, hea uudise elamise ja edastamise kaudu.

398 jumal on surnud NietzscheOlete ilmselt näinud kleebist (nagu paremal), mis teeb Nietzschele nalja. Siinkohal ei võeta arvesse seda, et aasta enne mõistuse kaotust kirjutas Nietzsche mitu luuletust, mis viitavad sellele, et ta on muutnud oma arusaama Jumalast. Siin on üks neist:

 

Ei! Tule tagasi, kõik oma piinamised!
Viimasele üksikule. Oh tule tagasi!
Kõik mu pisarad voolavad sinu poole!
Ja mu viimane südame leek  Sa säravad seda!
Oh, tule tagasi, mu tundmatu jumal! Minu valu! Minu viimane õnn!
Arusaamatused Jumala ja kristliku elu kohta

Näib, et ateismileeki süttival Jumala väärkujutlusel pole lõppu. Jumalat on valesti kujutatud pigem kättemaksuhimulise, võimukandva ja karistava kui armastuse, halastuse ja õigluse Jumalana. Jumal, kes ilmutas end Kristuses, kes kutsub meid vastu võtma elu temasse usus ja lahkuma eluteelt, mis viib surma. Selle asemel, et elada hukkamõistetu ja rõhutu elu, on kristlik elu rõõmus osalemine Jeesuse jätkuvas teenimises, kellest on Piiblis kirjutatud, et ta ei tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid seda päästma (Joh. 3,16-17). Jumala ja kristliku elu õigeks mõistmiseks on oluline mõista erinevust Jumala kohtuotsuste ja hukkamõistmise vahel. Jumal ei mõista meie üle kohut mitte sellepärast, et ta on meie vastu, vaid sellepärast, et ta on meie poolt. Oma otsuste kaudu osutab ta teedele, mis viivad igavese surmani – need on teed, mis viivad meid eemale osadusest temaga, mille kaudu saame tänu tema armule heaolu ja õnnistusi. Kuna Jumal on armastus, on tema kohtuotsus suunatud kõige vastu, mis on meie, tema armastatud, vastu. Kui inimeste kohtumõistmist mõistetakse sageli kohutmõistmisena, siis Jumala kohus näitab meile, mis viib ellu ja mis viib surma. Tema otsused aitavad meil vältida hukkamõistu patu või kurjuse eest. Jumal saatis oma Poja maailma, et võita patu vägi ja päästa meid selle orjusest ja selle halvimast tagajärjest, igavesest surmast. Kolmainus Jumal tahab, et me tunnistaksime ainsat tõelist vabadust: Jeesust Kristust, elavat tõde, mis teeb meid vabaks. Vastupidiselt Nietzsche väärarusaamadele ei ole kristlik elu kättemaksu surve all. Selle asemel on see rõõmus elu Kristuses ja koos Püha Vaimu kaudu. See hõlmab meie osalemist selles, mida Jeesus teeb. Mulle isiklikult meeldib seletus, mida mõned inimesed spordiväljakult saavad: kristlus pole pealtvaatajasport. Kahjuks mõistavad mõned inimesed isegi seda valesti ja see on põhjustanud teistele survet oma päästmise nimel midagi ette võtta. Päästmiseks heade tegude tegemisel (mis paneb rõhku meile) ja meie osalusel Jeesuse, kes on meie pääste (mis paneb rõhku temale), on suur erinevus.

Kristlikud ateistid?

Võib-olla olete varem kuulnud fraasi "kristlik ateist". Seda kasutatakse inimeste jaoks, kes väidavad, et usuvad Jumalasse, kuid teavad temast vähe ja elavad nii, nagu teda polekski olemas. Siirast usklikust võib saada kristlik ateist, kui ta lakkab olemast Jeesuse pühendunud järgija. Inimene võib tegevustesse (isegi kristliku märgiga) nii süveneda, et temast saab osalise tööajaga Jeesuse järgija – keskendudes rohkem tegevusele kui Kristusele. Siis on neid, kes usuvad, et Jumal armastab neid ja neil on temaga suhe, kuid ei näe vajadust koguduseelus osaleda. Seda seisukohta hoides lükkavad nad (võib-olla teadmatult) tagasi oma kuuluvuse ja aktiivse kuulumise Kristuse ihusse. Kuigi nad aeg-ajalt usaldavad Jumala juhtimist, ei taha nad, et Ta võtaks nende elu üle täielikult kontrolli. Nad tahavad, et Jumal oleks nende kaaspiloot. Mõned eelistavad, et Jumal oleks nende stjuardess, tuues aeg-ajalt midagi nõutud. Jumal on meie piloot – ta annab meile suuna, mis viib meid pärisellu. Tõesti, tema on tee, tõde ja elu.

Osalemine Jumalaga Kiriku kogukonnas

Jumal kutsub usklikke üles viima palju poegi ja tütreid endaga au juurde (Hb. 2,10). Ta kutsub meid osalema tema missioonis maailmas, elades ja jagades evangeeliumi. Teeme seda koos Kristuse ihu, Kiriku liikmetena ("Teenimine on meeskonnasport!"). Kellelgi pole kõiki vaimseid andeid, seega on kõiki vaja. Kiriku osaduses anname ja saame koos – ehitame ja tugevdame üksteist. Nagu Heebrea kirja autor meid manitseb, ei jäta me oma kogudusi maha (Heb. 10,25), vaid tulge koos teistega tegema tööd, milleks Jumal meid kui usklike kogukonda on kutsunud.

Rõõmustada reaalses, igaveses elus Kristusega

Jeesus, lihaks saanud Jumala Poeg, ohverdas oma elu, et meil oleks "igavene elu ja küllus" (Joh. 10,9-11). See ei ole garanteeritud rikkuse ega hea tervisega elu. See ei ole alati ilma valuta. Selle asemel elame teadmises, et Jumal armastab meid, on meile andestanud ja aktsepteerinud meid oma lapsendatud lastena. Surve ja ahenemise elu asemel on see täis lootust, rõõmu ja kindlust. See on elu, milles me liigume edasi, et saada selliseks, nagu Jumal meile kui Jeesuse Kristuse järgijatele Püha Vaimu kaudu ette nägi. Jumal, kes mõistis kurja kohut, mõistis selle hukka Kristuse ristil. Seetõttu ei ole kurjusel tulevikku ja minevikule on antud uus suund, milles saame usu kaudu osaleda. Jumal ei ole lasknud juhtuda millelgi, mida ta ei suuda lepitada. Tegelikult "iga pisar pühitakse ära", sest Jumal Kristuses ja Püha Vaimu kaudu "teeb ​​kõik uueks" (Ilmutuse 2. Kor.1,4-5). See, kallid sõbrad ja töötajad, on tõesti hea uudis! See ütleb, et Jumal ei loobu kellestki, isegi kui sa temast loobud. Apostel Johannes kuulutab, et „Jumal on armastus” (1 4,8) – Armastus on tema olemus. Jumal ei lakka kunagi meid armastamast, sest kui ta seda teeks, oleks see vastuolus tema olemusega. Seetõttu võib meid julgustada teadmine, et Jumala armastus hõlmab kõiki inimesi, olenemata sellest, kas nad on elanud või elavad. See kehtib ka Friedrich Nietzsche ja kõigi teiste ateistide kohta. Võib loota, et Jumala armastus jõudis ka Nietzscheni, kes koges oma elu lõpul meeleparandust ja usku sellesse, mida Jumal kavatseb kõigile inimestele anda. Tõepoolest, "igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse" (Rm. 10,13). Kui imeline, et Jumal ei lakka meid kunagi armastamast.

Joseph Tkach

Präsident
GRACE COMMUNION INTERNATIONAL


pdfJumal armastab kõiki inimesi