Usk - vaata nähtamatut

533 usuvad nähtamatut nägemist Jeesuse surma ja ülestõusmise tähistamiseks on veel paar nädalat. Meile juhtus kaks asja, kui Jeesus suri ja tõsteti. Esimene on see, et me surime koos temaga. Ja teine ​​asi on see, et meid tõstatati.

Apostel Paulus sõnastab selle nii: «Kui olete nüüd üles kasvanud koos Kristusega, siis otsige Jumala paremal käel seda, mis asub ülal, kus on Kristus. Otsige seda, mis on ülal, mitte seda, mis on maa peal. Sest te surite ja teie elu on Kristuses jumalas varjatud. Kui aga ilmutatakse teie elu Kristus, ilmutatakse teid ka üheskoos temaga hiilguses » (Koloslastele 3,1: 4).

Kui Kristus suri ristil meie pattude eest, suri kogu inimkond, sealhulgas teie ja mina, vaimses mõttes. Kristus suri meie esindajana meie juures. Kuid mitte ainult meie asendajana, vaid ta suri ja püsti meie esindajana (esindaja) surnuist. See tähendab, et kui ta suri ja tõsteti, surime koos temaga ja koos temaga. See tähendab, et Isa aktsepteerib meid selle põhjal, mida me oleme Kristuses, tema armastatud Poeg. Jeesus esindab meid Isa ees kõiges, mida me teeme nii, et me ei tee seda enam, vaid Kristus meie sees. Jeesuses vabastati meid patu väest ja selle karistamisest. Ja Jeesuses on meil ja Isal Püha Vaimu kaudu uus elu. Piibel kutsub seda sündima uuesti või ülalt. Me oleme sündinud ülalt läbi Püha Vaimu jõu, et elada täielikus elus uues vaimses mõõtmes.

Vastavalt salmile, mida oleme lugenud, ja mitmetest teistest salmidest, elame koos Kristusega taevases kuningriigis. Vana ise suri ja sündis uus ise. Nüüd on nad Kristuses uus looming. Põnev tõde uue loomingu kohta Kristuses on see, et me oleme nüüd temaga tuvastatud ja ta koos meiega. Me ei tohiks kunagi pidada end eraldi, eemale Kristusest. Meie elu peitub Kristuses Jumala juures. Me oleme Kristusega põhjalikult tuvastatud. Meie elu on temas. Ta on meie elu. Me oleme temaga üks. Me elame selles. Me ei ole lihtsalt maised elanikud; me oleme ka taeva elanikud. Mulle meeldib seda kirjeldada kui elamist kahes ajavööndis - ajutised, füüsilised ja igavesti taevased ajavööndid. Neid asju on lihtne öelda. Neid on raskem näha. Aga need on tõelised, kuigi me võitleme kõigi meie ees seisvate igapäevaste probleemidega.

Paulus palub meil mitte vaadata nähtavale, vaid keskenduda nähtamatule: «Sellepärast me ei väsi; aga kui ka meie väline inimene laguneb, uueneb sisemine päevast päeva. Kuna meie vaev, mis on ajaline ja kerge, loob igavese ja üleoleva hiilguse, meie, keda me ei näe mitte nähtaval, vaid nähtamatul. Sest see, mis on nähtav, on ajaline; aga see, mis on nähtamatu, on igavene » (2. Korintlastele 4,16: 18).

See on täpselt see punkt. See on usu olemus. Selle uue reaalsuse nägemine, kes te olete Kristuses, muudab kogu teie mõtlemise, kaasa arvatud see, mida sa praegu läbid. Kui näete Jeesuses, kes elab teie sees, on see suur erinevus selles, kuidas sa suudad selle praeguse elu asjadega toime tulla.

Joseph Tkach