Evangeelium tähendab "häid uudiseid". Aastaid pole evangeelium olnud mulle hea uudis, sest mulle on suure osa oma elust õpetatud, et elame viimastel päevadel. Ma uskusin, et "maailmalõpp" saabub mõne aasta pärast, kuid kui ma vastavalt käituksin, oleksin suurest viletsusest säästetud. Selline maailmavaade võib tekitada sõltuvust, nii et kipute kõike seda, mis maailmas toimub, läbi sündmuste omapärase tõlgendamise klaaside, mis toimuvad lõpuaegadel. Täna ei ole see mõtteviis enam minu kristliku usu keskmes ja minu suhetes Jumalaga, mille eest olen väga tänulik.
Paulus kirjutas Timoteosele: "Seda peaksite teadma, et viimseil päevil tulevad halvad ajad" (2. Timoteos 3,1). Mida kajastavad uudised täna iga päev? Näeme pilte julmadest sõdadest ja pommitatud linnadest. Teated pagulastest, kes lahkuvad oma riigist ilma lootuseta. Terrorirünnakud, mis põhjustavad kannatusi ja hirmu. Kogeme looduskatastroofe või maavärinaid, mis hävitavad kõik, mida oleme ehitanud. Kas on kulminatsioon? Kas kolmas maailmasõda on varsti meie ees?
Kui Paulus rääkis viimsetest päevadest, ei ennustanud ta tulevikku. Pigem rääkis ta olukorrast, milles ta elab ja kuidas tema keskkond areneb. Viimased päevad, ütles Peetrus nelipühal, kui ta tsiteeris prohvet Joelit, olid juba esimesel sajandil: „See sünnib viimseil päevil, ütleb Jumal, siis ma valan oma Vaimu kõige liha peale; ja teie pojad ja tütred kuulutavad prohvetlikult ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanemad näevad unenägusid.» (Apostlite teod 2,16-17.).
Viimased päevad algasid Jeesuse Kristusega! "Kaua tagasi rääkis Jumal meie esivanematega palju kordi ja mitmel viisil prohvetite kaudu, kuid neil viimseil päevil rääkis ta meiega oma Poja kaudu" (Heebrealastele) 1,1-2 Uue elu piibel).
Evangeelium räägib Jeesusest, kes ta on, mida ta tegi ja mis on tänu sellele võimalik. Kui Jeesus surnuist üles äratati, muutus kõik – kõigi inimeste jaoks – olenemata sellest, kas nad teadsid seda või mitte. Jeesus tegi kõik uueks: «Sest temas on loodud kõik, mis on taevas ja maa peal, nähtav ja nähtamatu, olgu selleks troonid või valitsejad või võimud või võimud; kõik on loodud tema kaudu ja tema jaoks. Ja ta on üle kõige ja kõik on tema sees” (koloslastele 1,16-17.).
Sajandite jooksul on ühiskonnad kokku varisenud ja vägivald välja puhkenud. Sõjad on alati olnud osa meie ühiskonnast. Loodusõnnetused on inimkonda vaevanud tuhandeid aastaid.
Jeesus ütles: „Te kuulete sõdadest ja sõjahüüdest; vaadake ja ärge kartke. Sest seda tuleb teha. Aga see pole veel lõpp. Sest üks rahvas tõuseb teise vastu ja üks kuningriik teise vastu; ja siin-seal tuleb nälga ja maavärinaid. Kuid see kõik on sünnituse algus» (Matteuse 24,7-8.).
Toimub sõda, näljahädad, katastroofid ja tagakiusamised, kuid ärge olge sellest mures. Pärast viimaste päevade algust peaaegu 2000 aastat tagasi on maailm näinud palju katastroofe ja olen kindel, et neid on veel palju. Jumal saab selle maailma probleemid igal ajal lõpetada. Samal ajal ootan ma eesootavat suurt päeva, millal Jeesus tagasi tuleb. Ühel päeval saabub lõpp.
Ausalt öeldes on meil vaja usku ja lootust, kas on sõda või mitte, hoolimata sellest, kas lõpp on lähedal või mitte. Vajame usku ja innukust, hoolimata sellest, kui halvad päevad on, ükskõik kui palju katastroofe ka ei juhtu. Meie vastutus Jumala ees ei muutu. Kui vaatate maailmapilti, võite näha katastroofe Aafrikas, Aasias, Euroopas, Okeaanias ja Ameerikas. Näete valgeid ja koristamiseks valmis põlde. Tööd on niikaua, kuni on päeva. Sa peaksid andma endast parima, mis sul on.
Kus me praegu ennustame? Nüüd on käes aeg, mil kirik peaks evangeeliumi kuulutama. Jeesus kutsub meid üles jätkuma, et võistlus kannatlikkusega lõpuni viia. Paulus räägib ka lõpust, kui looming vabaneb püsimatuse koormast ja kui Jumala lastele antakse vabadus ja tulevane au.
«Ja isegi meie, kellele Jumal on juba andnud oma vaimu, tulevase pärandi esimese osa, oigame ikka veel sisimas, sest saame täielikult aru sellest, kelleks oleme määratud olema Jumala pojad ja tütred: me ootame, et meie ka keha on lunastatud »(Roomlastele 8,23 Uus Genfi tõlge).
Me näeme selle maailma probleeme ja ootame kannatlikult: «Sest me oleme päästetud lootma. Kuid lootus, mida nähakse, ei ole lootus; sest kuidas saate loota sellele, mida näete? Aga kui me loodame sellele, mida me ei näe, siis ootame seda kannatlikult ”(s 24-25).
Peetrus koges sama olukorda, ta ootas Issanda päeva: „Aga Issanda päev tuleb nagu varas; siis sulab taevas suure pauguga; aga elemendid sulavad kuumusest ja maad ega tegusid, mis sellel on, ei leita enam »(2. Peter 3,10).
Millist nõu ta meile annab? Mida me peaksime Issanda päeva oodates tegema? Kuidas me elame Me peame elama püha ja jumalikku elu. "Kui see kõik lahustub, kuidas peate seal seisma pühas käimises ja vaga olemises, kes ootate Jumala päeva saabumist ja kiirustate sellele vastu tulema" (salmid 11-12).
See on teie igapäevane vastutus. Olete kutsutud elama püha elu. Jeesus ei ennustanud, millal maailmalõpp tuleb, sest tema ei teadnud seda ega ka meie: «Aga päevast ja kellaajast ei tea keegi, isegi inglid taevas, isegi mitte Poeg, vaid ainult Isa »(Matteuse 24,36).
Iisraeli maa eest vanas lepingus lubas Jumal seda spetsiaalse lepingu kaudu õnnistada, kui rahvas teda kuuletub. See hoiab ära loodusõnnetused, mis tavaliselt tabavad nii halbu kui ka õiglasi. Seda garantiid ta teistele rahvastele ei andnud. Kaasaegsed rahvad ei saa lubadustena võtta õnnistusi, mille Jumal andis Iisraelile spetsiaalses, nüüdseks vananenud lepingus.
Selles langenud maailmas lubab Jumal loodusõnnetusi, pattude ja pahede tekitamist. Samuti laseb päike paista ja vihm langeb nii halbadele kui ka headele. Nagu Iiobi ja Jeesuse näited meile näitavad, laseb ta ka kurjal langeda õigete peale. Jumal sekkub mõnikord füüsilistesse asjadesse, et meid aidata. Kuid uus pakt ei anna mingeid garantiisid selle kohta, millal, kuidas ja kus ta seda teeb. Uus pakt kutsub meid asjaoludest hoolimata uskuma. Ta kutsub meid üles olema truud vaatamata tagakiusamisele ja kannatlikkusele hoolimata innukast igatsusest parema maailma järele, mida Jeesus toob.
Uus leping, parem leping, pakub vaimset elu ega taga füüsilist õnnistust. Usus peaksime keskenduma vaimsele, mitte füüsilisele.
Siin on veel üks mõte, mis võib ennustada kasulikku vaatenurka. Ennustuse peamine eesmärk pole keskenduda kuupäevadele, vaid selle suurim ülesanne on osutada Jeesusele, et saaksime teda tundma õppida. Jeesus on suurim õnnistus, mida oma elus võite saada. Kui olete selle eesmärgi saavutanud, ärge keskenduge enam teele, mis tema juurde viib, vaid imelisele elule koos Jeesusega osadustes Isa ja Püha Vaimuga.
Joseph Tkach