Hölle

Põrgu on eraldatus ja võõrandumine Jumalast, mille on valinud parandamatud patused. Uues Testamendis räägitakse põrgust piltlikult kui "tulejärvest", "pimedusest" ja Gehennast (Jeruusalemma lähedal asuva Hinnomi oru järgi, mis on räpaste põlemispaik). Põrgut kirjeldatakse kui karistust, kannatusi, piina, igavest hävingut, nutmist ja hammaste krigistamist. Scheol ja Hades, kaks piibli algkeelte terminit, mida sageli tõlgitakse kui "põrgu" ja "haud", viitavad tavaliselt surnute kuningriigile. Piibel õpetab, et kahetsematud patused saavad teise surma tulejärves, kuid see ei anna täiesti selgeks, kas see tähendab hävitamist või teadlikku vaimset võõrandumist Jumalast. (2. Tessalooniklased 1,8-9; Matthew 10,28; 25,41.46; Ilmutuse 20,14:15-2; 1,8; Matteus 13,42; 4. psalm9,14-15)

Hölle

„Kui su parem käsi sunnib sind maha kukkuma, siis lõika see ära ja viska endast eemale. Sulle on parem, et üks su liikmetest hukkuks ja et kogu su ihu ei läheks põrgusse.” (Matteus 5,30). Põrgu on midagi väga tõsist. Peame Jeesuse hoiatust tõsiselt võtma.

Meie lähenemine

Meie usutunnistus kirjeldab põrgut kui "eraldatust ja võõrandumist Jumalast, mille on valinud parandamatud patused". Me ei ütle, kas see eraldatus ja võõrandumine tähendab igavest kannatusi või teadvuse täielikku lakkamist. Tõepoolest, me ütleme, et Piibel ei tee seda täiesti selgeks.

Kui tegemist on põrguga, peame kuulama Jeesust, nagu paljude teiste teemade puhul. Kui me võtame Jeesuse tõsiselt, kui ta õpetab armu ja halastust, siis peaksime teda ka karistamisest rääkides tõsiselt võtma. Lõppude lõpuks ei tähenda halastus palju, kui midagi ei säästnud.

Hoiatused tulekahju kohta

Jeesus hoiatas ühes tähendamissõnas, et õelad visatakse tulisesse ahju3,50). Selles tähendamissõnas ei rääkinud ta tuhastamisest, vaid "nutmisest ja hammaste kiristamisest". Teises tähendamissõnas kirjeldab Jeesus andestatud sulase karistust, kes ei andestanud oma kaassulasele, kui "karistust" (Matteuse 1.8,34). Teine tähendamissõna kirjeldab kurja meest, kes seoti ja visati „pimedusse” (Matteuse 2.2,13). Seda pimedust kirjeldatakse kui nutmise ja hammaste krigistamise kohta.

Jeesus ei selgita, kas pimeduses inimesed kannatavad valu või leina all, ja ta ei selgita, kas nad hõõruvad oma hambad kahetsusest või vihast. See ei ole eesmärk. Tegelikult ei kirjelda ta kunagi kurja saatust üksikasjalikult.

Kuid Jeesus hoiatab inimesi selgelt, et nad ei klammerduks millegi külge, mille tulemuseks on nende heidemine igavesse tulle. „Aga kui su käsi või jalg sunnib sind maha kukkuma, siis lõika see ära ja viska endast ära,” hoiatas Jeesus. "Parem on sul ellu minna jalutuna või vigastatuna, kui teil on kaks kätt või jalga ja teid visatakse igavesse tulle" (Matteuse 1.8,7-8.). Parem on siin elus ennast keelata, kui olla "põrgu tulle heidetud" (9. salm).

Kas kurjuse karistamine kestab igavesti? Piiblit saab selles küsimuses tõlgendada mitmel viisil. Mõned salmid viitavad igavesele karistusele, samas kui teised viitavad piiratud ajale. Kuid kummalgi juhul tuleb põrgu igal juhul vältida.

See meenutab mulle selleteemalist InterVarsity Pressi raamatut „Kaks põrgu vaadet”. Edward Fudge pooldab hävitamist; Robert Peterson väidab igaveste kannatuste eest. Selle raamatu kaanel on kaks meest, mõlemad käed ees
pea hirmu või hirmu väljendusena. Graafik on mõeldud väljendama seda,
Kuigi põrgu kohta on kaks vaadet, on kohutav, olenemata sellest, kuidas põrgu näeb. Jumal on halastav, kuid Jumalale vastu astuv isik lükkab tagasi oma halastuse ja kannatab.

Uue Testamendi kirjad

Jeesus kasutas erinevaid pilte, et karistada neid, kes lükkavad tagasi Jumala halastuse: tulekahju, pimedus, ahastus ja hävitamine.

Apostlid rääkisid ka kohtumõistmisest ja karistusest, kuid kirjeldasid seda erineval viisil. Paulus kirjutas: „Aga neile, kes vaidlevad ja tõele sõnakuulmatud, kuuletuvad ebasoosingud ja viha ülekohtule; Viletsus ja ahastus kõikidele inimeste hingedele, kes teevad kurja, esmalt juutidele ja ka kreeklastele" (roomlastele) 2,8-9.).

Nende kohta, kes Tessaloonika kogudust taga kiusasid, kirjutas Paulus: "Nad kannatavad karistuse, igavese hävingu Issanda palge ees ja tema hiilgava väe tõttu" (2. Tessalooniklased 1,9). Seetõttu defineerime oma uskumustes põrgut kui "eraldumist ja võõrandumist Jumalast".

Vana Testamendi karistus Moosese seaduse tagasilükkamise eest oli surm, kuid igaüks, kes Jeesuse teadlikult tagasi lükkab, väärib suuremat karistust, ütleb heebrealastele 10,28-29: "Kohutav on langeda elava Jumala kätte" (s 31). Jumal on halastaja üle kujutlusvõime, kuid kui mees keeldub tema halastusest, jääb üle vaid kohtumõistmine. Jumal ei taha, et keegi kannataks põrgu õuduste all – Ta tahab, et kõik jõuaksid meeleparandusele ja päästele (2. Peter 2,9). Kuid need, kes keelduvad sellisest imelisest armust, kannatavad. See on nende, mitte Jumala valik. Seetõttu ütleb meie usutunnistus, et põrgu "valisid välja parandamatud patused". See on pildi oluline osa.

Ka Jumala lõplik võit on pildi oluline osa. Kõik viiakse Kristuse kontrolli alla, sest ta on lunastanud kogu loodu (1. Korintlastele 15,20-24; koloslased 1,20). Kõik saab korda. Isegi surm ja surnute riik hävitatakse lõpuks (Ilmutuse 20,14). Piibel ei ütle meile, kuidas põrgu sellesse pilti sobib, ega me väida, et teame. Me lihtsalt usaldame, et Jumal, kes on täis õigust ja halastust, viib selle kõik parimal võimalikul viisil eduka lõpuni.

Jumala õiglus ja halastus

Armastuse Jumal ei piinaks inimesi kogu igaviku eest, mõned ütlevad. Piibel näitab Jumalat, kes on kaastundlik. Pigem vabastaks ta inimesed oma viletsusest, selle asemel et lasta neil igavesti kannatada. Traditsiooniline doktriin igavesest karistavast põrgusest, paljud usuvad, on Jumala poolt eksitav nägemus, mis on kohutav näide. Pealegi ei oleks õige igavesti karistada inimesi elu eest, mis kestis vaid paar aastat või aastakümmet.

Kuid mäss Jumala vastu on lõputult kohutav, ütlevad mõned teoloogid. Me ei saa mõõta kurja ajal, mis kulub selle pühendumiseks, nad selgitavad. Mõrv võib võtta vaid paar minutit, kuid tagajärjed võivad ulatuda aastakümnetele või sajanditele. Mässulised Jumala vastu on universumi kõige halvem patt, mida nad ütlevad, nii et see väärib halvimat karistust.

Probleem on selles, et inimesed ei mõista õiglust ega halastust hästi. Inimesed ei ole kvalifitseeritud kohut mõistma – aga Jeesus Kristus on. Ta mõistab maailma üle kohut õigusega (Psalm 9,8; John 5,22; roomlased 2,6-11). Me võime usaldada tema otsust, teades, et ta on nii õige kui ka halastav.

Kui põrgu teema on adresseeritud, paistavad mõned Piibli osad rõhku valu ja karistamisele ning teised kasutavad hävitamise ja lõpetamise pilte. Selle asemel, et püüda ühest kirjeldusest teise ühitada, räägime mõlemast. Kui tegemist on põrguga, peame usaldama Jumalat, mitte meie kujutlusvõimet.

Kõigest sellest, mida Jeesus põrgu kohta ütles, on kõige olulisem see, et Jeesus on probleemi lahendus. Temas pole hukkamõistu (Room 8,1). Tema on tee, tõde ja igavene elu.

Joseph Tkach

Hölle