Seaduse täitmine

563 täidab seadustPaulus kirjutab Rooma kirjas: «Armastus ei tee ligimesele halba; nii et nüüd on armastus seaduse täitmine ”(Rm 13,10 Zürichi piibel). Me kaldume loomulikult pöörduma väite "armastus täidab seaduse" ümber ja ütlema: "seadus täidab armastuse". Eriti suhete osas tahame teada, kus me seisame. Tahame selgelt näha või mõõta, kuidas peaksime teistega suhtlema ja armastama. Seadus annab mulle mõõdu, kuidas ma armastust täidan ja seda on palju lihtsam mõõta kui siis, kui armastus on viis seaduse täitmiseks.

Selle argumendi probleem on see, et inimene saab seadust pidada ilma armastamata. Kuid armastada ei saa ilma seadust täites. Seadus annab juhised, kuidas armastav inimene käitub. Seaduse ja armastuse erinevus seisneb selles, et armastus töötab seestpoolt, inimest muudetakse seestpoolt. Seadus seevastu mõjutab ainult välist, välist käitumist.

Sellepärast, et armastusel ja seadusel on väga erinevad ideed. Armastusest juhinduv inimene ei vaja juhiseid, kuidas armastavalt käituda, kuid seadusjärgne inimene vajab seda. Me kardame, et ilma tugevate juhtpõhimõteteta, nagu näiteks seadus, mis sunnib meid õigesti käituma, ei käitu me tõenäoliselt vastavalt. Kuid tõeline armastus ei ole tinglik, sest seda ei saa sundida ega sundida. Seda antakse vabalt ja võetakse vabalt vastu, muidu pole see armastus. See võib olla sõbralik omaksvõtt või tunnustamine, kuid mitte armastus, sest armastus ei ole tingimus. Lapsendamine ja tunnustamine sõltuvad tavaliselt tingimustest ja neid segatakse sageli armastusega.

Sellepärast kaotatakse meie niinimetatud "armastus" nii kergesti, kui inimesed, keda armastame, ei vasta meie ootustele ja nõudmistele. Kahjuks on selline armastus pelgalt äratundmine, mille me sõltuvalt oma käitumisest anname või kinni jätame. Naabrid, meie vanemad, õpetajad ja ülemused on nii mõndagi kohelnud ja sageli kohtleme me oma lapsi ja kaasinimesi vaimselt.

Võib-olla sellepärast tunneme end ebamugavalt mõtte pärast - Kristuse usk meisse - on seadust asendanud. Tahame teistega midagi mõõta. Kuid meid päästab arm läbi usu ja me ei vaja enam skaalat. Kui Jumal armastab meid pattudest hoolimata, kuidas saaksime oma kaasinimesi nii vähe väärtustada ja nende armastust eitada, kui nad ei käitu meie ideede kohaselt?

Apostel Paulus selgitab seda efeslastele järgmiselt: „Tõepoolest, puhas arm on see, et teid päästetakse. Sa ei saa enda heaks midagi muud teha kui usaldada seda, mida Jumal sulle annab. Sa ei väärinud seda millegagi; sest Jumal ei taha, et keegi saaks viidata oma saavutustele enne teda» (Efeslastele 2, 8-9 GN).

Hea uudis on see, et teid päästab ainult arm läbi usu. Võite olla selle eest väga tänulik, sest keegi peale Jeesuse pole päästmiseni jõudnud. Tänan Jumalat tingimusteta armastuse eest, mille kaudu Ta lunastab teid ja muudab teid Kristuse olendiks!

Joseph Tkach