Evangeelium - Hea uudis!
Igal inimesel on õige ja vale idee ning igaüks on juba midagi valesti teinud - isegi oma ideed. "Viga on inimlik," ütleb tuntud vanasõna. Igaühel on kunagi olnud pettunud sõber, mis on murdnud lubaduse, kahjustanud kellegi teise tundeid. Igaüks teab süüd.
Seetõttu ei taha inimesed Jumalaga midagi teha. Nad ei taha kohtupäeva, sest nad teavad, et nad ei suuda selges südametunnistuses seisma Jumala ees. Nad teavad, et nad peaksid teda kuuletuma, kuid nad teavad ka, et nad ei ole. Nad on häbi ja tunnevad end süüdi.
Kuidas saab nende võla lunastada? Kuidas puhastada teadvust? "Andestamine on jumalik," lõpetab kiid. Jumal ise on andeks antud.
Paljud inimesed teavad seda ütlust, kuid nad ei usu, et Jumal on piisavalt jumalik, et teada saada oma Süandestada. Sa tunned endiselt süüdi. Nad kardavad endiselt Jumala ilmumist ja kohtuotsuse päeva.
Kuid Jumal on ilmunud varem - Jeesuse Kristuse isikus. Ta ei lasknud hukka mõista, vaid päästa. Ta tõi andestusteate ja ta suri ristil, et tagada meile andeksandmine.
Jeesuse sõnum, Risti sõnum, on hea uudis neile, kes tunnevad end süüdi. Jeesus, jumalik inimene, on võtnud meie karistuse. Kõik inimesed, kes on piisavalt alandlikud, et uskuda Jeesuse Kristuse evangeeliumi, antakse andeks.
Me vajame seda head uudist. Kristuse evangeelium toob meelerahu, õnne ja isikliku võidu. Tõeline evangeelium, hea sõnum, on evangeelium, mida Kristus kuulutas. Apostlid kuulutasid sama evangeeliumi: Jeesus Kristus löödi risti (1. Cor. 2,2), Jeesus Kristus kristlastes, auhiilguse lootus (Kol. 1,27), surnuist ülestõusmine, lootuse ja lunastuse sõnum inimkonnale, mis on Jumala kuningriigi evangeelium.
Jumal on tellinud oma kiriku selle sõnumi müümiseksüja Püha Vaimu selle ülesande täitmiseks. Paulus kirjeldab kirjas korintlastele evangeeliumi, mille Jeesus oma kogudusele andis: "Aga mina teen seda teile, Br.ükes kuulutab teile evangeeliumi, mida ma teile kuulutasin, et te olete vastu võtnud, et te olete ka sees, kellest sa ka oled päästetud, kui registreerite, millise sõnaga ma teile seda kuulutasin, kui sa on tulnud usu peale. Sest ma olen teile andnud kõige rohkem selle, mida ma olen ka saanud: see on Kristus meie Süsuri pärast kirjutisi; ja et ta oli maetud ja et teda tõstatati kolmandal päeval pärast pühakirju; ja et ta ilmus Kefasele, siis kaheteistkümnele. Pärast seda ilmus ta rohkem kui füviissada brüühtäkki, millest suurem osa on jäänud siiani, aga mõni on ka magama jäänud. Siis ilmus ta Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele; aga lõpuks ilmus ta mullegi, otsekui enneaegsest sünnist.1. Cor. 15,1-8 Eberfeldi piibel).
Paulus väidab "ennekõike", et vastavalt Pühakirjale on Jeesus Messias või Kristus, et ta vastutab meie Süsuri, maeti ja tõusis taas. Ta rõhutab ka, et paljud võivad tunnistada Kristuse ülestõusmisest, kui keegi seda küsitaks.
Paulus teeb selgeks, et see on evangeelium, mille kaudu te olete päästetud. Meie eesmärk peaks olema see, kuidas edasi anda Paulusele, mida me oleme saanud ja mida "kõik muu" on teistele.
Mida me oleme saanud ja seetõttu vaja edasi anda, on kooskõlas sellega, mida Paulus ja teised apostlid said, eriti mida teised ütlevad, "et Kristus on meie Süsuri pärast kirjutisi; ja et ta oli maetud ja et ta tõusis kolmandal päeval pärast pühakirju ... ".
Kõik teised Piibli õpetused põhinevad nendel põhilistel tõdetel. Ainult Jumala Poeg võiks meie S jaoksüMe sureme, ja ainult sellepärast, et ta tegi seda ja tõusis surnuist, et me saame oodata tema tagasipöördumist ja meie pärandit, igavest elu, ilma uskumatu usuta.
Seetõttu võiks Johannes kirjutada: "Kui me tunneme inimesi, siis on Jumala tunnistus suurem, sest see on Jumala tunnistus, et ta tunnistajaks oma Pojale." Kes iganes usub Jumala Pojasse, omab seda tunnistust iseenesest Jumal ei usu, et teeb temast Lüvaletaja; sest ta ei usu tunnistust, mille Jumal andis oma Pojast.
„Ja see on tunnistus, et Jumal on meile andnud igavese elu ja et elu on tema Pojas. Kellel on poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel ei ole elu" (1. John 5,9- 12).
Jeesus kuulutas evangeeliumi
Mõned võivad tunduda üKuumuta Piibli ettekuulutustel, kuid nende jaoks on raske, füinnustada Piibli keskset sõnumit - päästet Jeesuse Kristuse kaudu! Jumal on andnud kristlastele kõige väärtuslikumad kingitused ja teinud need kohustuseks müüa teisteleüsamuti saavad nad selle kingituse saada!
Kui Peetrus kirjeldas apostlite rolli kapten Corneliusele, ütles ta: "Ja ta [Jeesus] käskis meil jutlustada ja tunnistada inimestele, et ta on elavate ja surnud Jumala antud kohtunik. Prohvetid, mis tema nime järgi on kõik, kes usuvad Temasse, S andestusüpeaks saama "(Apostlite teod 10,42-43.).
See on kõige olulisem sõnum; Apostlitele ilmutatud hea sõnum oli kõigi prohvetite keskne sõnum - et Jumal kohtleb Jeesust Kristust üKes tegi elavad ja surnud ning kõik, kes Temasse usuvad, Süandestus läbi tema nime!
Keskne tõde
Luukas kirjutas, et Jeesusel oli tema JüNger, vahetult enne taevasse astumist, keskse G-niüTema sõnumi sõnum tuletab meile meelde: "Siis ta avas neile arusaamise, et nad mõistaksid Pühakirja ja ütlesid neile:" On kirjutatud, et Kristus kannatab ja tõuseb surnuist kolmandal päeval ja et see jutlustus on tema nimel. " [Repentance] s andestuse eestükõigi rahvaste seas. Alusta Jeruusalemmas ja olge sealür tunnistajad" (Luuka 24,45-48.).
Mida peaksid apostlid mõistma Pühakirja sisust, kui Jeesus neile mõtet andis?ür avati? Teisisõnu, mis on Jeesuse sõnul keskne ja kõige olulisem tõde, mida tuleb mõista Vana Testamendi kirjutistest?
Et Kristus kannatab ja surnuist üles äratatakse kolmandal päeval, ja et taandamine [meeleparandus] süon kuulutatud kõigile rahvastele tema nimel!
"Ja üheski teises ei ole päästet ega ole antud inimestele taeva all ühtegi teist nime, mille läbi me saaksime päästetud," kuulutas Peetrus (Apostlite teod). 4,12).
Aga mis on Jumala Jumala Jumala evangeelium? Kas Jeesus ei kuulutanud häid uudiseid Jumala riigist? Natürlich!
Kas Jumala riigi evangeelium erineb sellest, mida Paulus, Peetrus ja Johannes on ükuulutades Jeesusest Kristusest päästest? Üldse mitte!
Mõistagem, et Jumala riiki sisenemine on päästmine. Päästmine ja Jumala riiki sisenemine on sama! Igavese elu vastuvõtmine on sama, mis päästmise [või pääste] tundmine, sest päästmine on sünonüüm surmava S päästmisega.ükäed.
Jeesuses on elu - igavene elu. Igavene elu nõuab S andestamistükäed. Ja S andestusüvõi õigustus, õpib ainult usk Jeesusesse Kristusesse.
Jeesus on nii kohtunik kui ka päästja. Ta on ka kuningriigi kuningas. Jumala kuningriigi evangeelium on päästmise evangeelium Jeesuses Kristuses. Jeesus ja Tema apostlid kuulutasid sama sõnumit - Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja ainus viis päästa, päästa, igavest elu ja siseneda Jumala Kuningriiki.
Ja kui meeled avanevad, et oleks võimalik mõista Vana Testamendi prohvetiennustusi, nii nagu Jeesus avas apostlid mõistmisele (Lk 24,45), saab selgeks, et ka prohvetite keskne sõnum oli Jeesus Kristus (Apostlite teod 10,43).
Jätka. Johannes kirjutas: „Kes usub Pojasse, on igavene elu, aga kes iganes ei järgi Pojale, ei näe elu, vaid Jumala viha jääb ütema kohal" (Joh. 3,36). See on selge keel!
Jeesus ütles: "... mina olen tee ja tõde ja elu; keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu" (Johannese 1.4,6). Mida me absoluutselt mõistame Jumala Sõnast müon see, et inimene ilma Jeesuse Kristuseta ei saa tulla Isa juurde ega tunda Jumalat, ei pärida igavest elu ega tule Jumala Kuningriiki.
Oma kirjas kolosslastele kirjutas Paulus: "Rõõmuga ütleb tänu Isa, kes tüon teinud pühakute pärisosas valguses. Ta päästis meid pimeduse väest ja on meid üle võtnud oma kallis Poja kuningriiki, kus meil on päästmine, S andestus.ünden "(kol. 1,12- 14).
Pange tähele, kuidas pühakute pärand, valguse riik, Poja kuningriik, päästmine ja nende andestusüühendada tõe sõna, evangeeliumi, sujuv rõivastus.
Salmis 4 räägib Paulus "Kolosside usust Kristuses Jeesuses ja armastusest, mis teil kõigil pühadel on". Ta kirjutab, et usk ja armastus pärinevad "lootusest ... et für on teie jaoks taevas valmis. Sa oled temast varem kuulnud tõesõna, sinuni jõudnud evangeeliumi kaudu ... "(salmid 5-6). Jällegi on evangeelium lootuse keskmes igavesele päästmisele Jumala kuningriigis usu läbi Jeesuse Kristus, Jumala Poeg, kelle kaudu meid lunastati.
21i salmides 23is jätkab Paulus: „Isegi teie jaoks, kes olid kunagi kummalised ja vaenulikud kurja tegudes, on ta nüüd oma sureliku keha surmaga kokku leppinud, et ta paneks teid püha ja laitmatu ja laitmatu tema nägu; sa jääd ainult ususse, põhjendatudüOlge kindlad ja kindlad ning ärge lahkuge evangeeliumi lootusest, mida olete kuulnud ja mis on kuulutatud kõigile taevase all olevate olenditele. Ma olin tema sulane Paulus. "
25i 29i salmides jätkab Paulus evangeeliumi, i11i, kelle teenistuses ta oli määratud, ja tema eesmärgi müüa.ülõpeb. Ta kirjutas: "Te olete saanud teenijateks läbi ministeeriumi, mida Jumal on mulle andnud, et ma kuulutan teile oma sõna rikkalikult, nimelt saladuse, mis oli varjatud igavesest ajast ja põlvkonnast, kuid nüüd on see ilmutatud Tema pühakud, kellele Jumal soovis kuulutada, milline on selle saladuse hiilgav rikkus paganate seas, Kristuses sinus, hiilguse lootusüRäägime ja innustame kõiki inimesi ning õpetame kõiki inimesi tarkuses, et me teeksime igaühe Kristuses täiuslikuks. DafürmüMa distantseerin ennast ja maadlesin selle väe väes, kes on minus võimas. "
Mis on evangeelium
Kogu evangeelium räägib Jeesusest Kristusest. See puudutab tema identiteeti ja tööd Jumala Pojana (Joh. 3,18), elavate ja surnute kohtunikena (2. Tim. 4,1), kui Kristus (Apostlite teod 17,3), Päästjana (2. Tim. 1, 10), ülempreestrina (Hebr. 4,14), nagu Fükõlar (1. John 2,1), kui kuningate kuningas ja isandate isand (Ilmutuse 17:14), kui esmasündinu paljude Brüdern (Room. 8,29), sõbrana (Joh. 15,14-15.).
See räägib temast kui meie hingede karjasest (1. peeter 2,25), kui Jumala Tall, keda S.üvõtab maailmast ära (Joh. 1,29), nagu für meile ohverdatud paasatall (1. Cor. 5,7), nähtamatu Jumala kuju ja esmasündinuna kogu loodu ees (Kol. 1,15), kui koguduse pea ja kui algus ja kui esmasündinu surnuist (salm 18), kui peegeldus Jumala aust ja tema olemuse kuju (Heb. 1,3), kui Isa ilmutaja (Matt. 11,27), kui tee, tõde ja elu (Joh. 14,6), nagu Tür (John10,7).
Evangeelium räägib Kristusest kui meie usu alustajast ja lõpetajast (Hb 12,2), valitsejana üJumala loodu kohta (Ilm 3,14), kui esimene ja viimane, algus ja lõpp (Ilmutuse 22,13), järglasena (Jer. 23,5), kui nurgakivi (1. peeter 2,6), kui Jumala vägi ja Jumala tarkus (1. Cor. 1,24), täiskasvanunaükõigi rahvaste soovid (Hag. 2,7).
See räägib Kristusest, ustavast ja tõelisest tunnistajast (Ilm 3,14), kõige pärija (Hebr. 1,2), pääste sarv (Lk. 1,69), maailma valgus (Joh.8,12), elav leib (Joh. 6,51), Iisai juur (Jes. 11,10), meie pääste (Lk. 2,30), õiguse päike (Mal. 3,20), elu sõna (1. Joh. 1, 1), loodud Jumala Poeg tema surnuist ülestõusmise kaudu (Rm. 1,4) - ja nii edasi.
Paulus kirjutas: "Keegi ei saa panna muud alust peale selle, mis on pandud, mis on Jeesus Kristus."1. Cor. 3,11). Jeesus Kristus on evangeeliumi tugipunkt, keskne teema, alus. Kuidas saaksime jutlustada midagi muud, ilma et oleksime Piibliga vastuolus?
Jeesus ütles sel ajal F-leüKuulake juute: "Te uurite Pühakirja, sest arvate, et teil on selles igavene elu, ja tema on see, kes tunnistab minust, aga te ei taha tulla minu juurde, et teil oleks elu" (Joh. 5,39-40.).
Sõnum päästest
Sõnum müüa kristlasiüneed, keda kutsutakse, on päästmisest, st igavesest elust Jumala riigis. Igavest päästmist või Jumala riiki saab saavutada ainult ühe tõelise T kauduür, ainus õige tee - Jeesus Kristus. Ta on selle kuningriigi kuningas.
Johannes kirjutas: "Kes poja salgab, sellel pole ka isa; kes poega tunnistab, sellel on ka isa."1. John 2,23). Apostel Paulus kirjutas Timoteosele: „Sest üks Jumal ja üks vahemees Jumala ja inimeste vahel, nimelt inimene Kristus Jeesus, kes andis eneseükõik päästmiseks, et seda õigel ajal kuulutataks"(1. Tim. 2: 5-6).
Heebrea keeles 2,3 meid hoiatatakse: "... kuidas me saame põgeneda, kui me ei austa nii suurt päästet, mis sai alguse Issanda jutlust ja mida kuuljad meis kinnitasid?" Päästmissõnumit kuulutas esmalt Jeesus iseüSee oli Jeesuse enda sõnum Isalt.
Johannes kirjutas, mida Jumal ise on üTunnistas oma Poja kohta: "Ja see on tunnistus, et Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu, kellel ei ole Jumala Poega, sellel ei ole elu" (1. John 5,11-12.).
Johanneses 5,22 kuni 23. eluaastani rõhutab Johannes taas poja tähtsust: „Sest isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid laseb kõik mõista poja eest. üet nad kõik austaksid Poega, kui nad Isa austavad. Kes ei austa Poega, ei austa Isa, kes teda saatis. ”Seepärast kuulutab kirik nii pidevalt üJeesuse Kristuse kohta! Jesaja kuulutas prohvetlikult: "Seetõttu ütleb Jumal Ren: Vaata, ma panen Siionisse kivi, läbiproovitud kivi, hinnalise ja põhilise nurgakivi. Kes usub, see ei jää häbisse" (Js 28). :16 Zürichi piibel).
Kui me käime uues elus, mida me Jeesusesse Kristusesse kutsume, usaldame Teda kui meie kindlat head ja igapäevast lootust, et ta naaseb au ja väe juurde, võime rõõmustada meie igavest pärandit lootuses ja usalduses.
Kõne tuleviku elamiseks siin ja praegu
Aga kui Johannes vangi võeti, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi, öeldes: "Aeg on täidetud."üllt, ja Jumala riik on käes. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumi "(Markuse 1: 14-15).
See Jeesuse evangeelium on "hea uudis" - võimas sõnum, mis muudab ja muudab elu. Evangeelium üBerfümitte ainult ei kuula ega muundu, vaid lõpuks kõige pareminiütehke talle keeldumineüberstehen.
Evangeelium on „Jumala vägi, mis päästab kõik, kes sellesse usuvad” (Rm 1:16). Evangeelium on Jumala kutse meile elada täiesti erinevat eluükaasa. Hea uudis on see, et meil on pärand, mis ootab meid, mis tulevad meie valdusse, kui Kristus tuleb uuesti. See on ka kutse elavdavale vaimsele reaalsusele, mis võib juba olla meie.
Paulus nimetab evangeeliumi "Kristuse evangeeliumiks" (1. Cor. 9:12), "Jumala evangeelium" (Rm 15:16) ja "Rahu evangeelium" (Ef 6:15). Jeesusest alustades alustab ta jümääratleda uuesti Jumala kuningriigi idee, keskendudes Kristuse esimese tulemise universaalsele tähendusele.
Jeesus, kes üJudea ja Galilea tolmustel tänavatel rännates õpetab Paulus, et ta on nüüd ülestõusnud Kristus, kes istub Jumala paremal käel ja on „kõigi jõudude ja võimude pea” (Kol 2:10).
Pauluse sõnul on Jeesuse Kristuse surm ja ülestõusmine esimesena evangeeliumis; nad on Schlüsündmused Jumala plaanis (1. Cor. 15: 1-11). Evangeelium on hea uudis füvaesed ja rõhujaückten. Lugu on eesmärk. Lõpuks võidab õiglus, mitte võim.
Läbinud käsi on üSõjaväe rusikas võitis üle. Paha kuningriik annab teed Jeesuse Kristuse kuningriigile, nende asjade järjekorrale, mida kristlased juba osaliselt kogevad.
Paulus vastas sellele evangeeliumi aspektileüKolosslastest: "Rõõm ütleb tänu Isale, kes tüon teinud pühakute pärisosas valguses. Ta päästis meid pimeduse väest ja on meid üle võtnud oma kallis Poja kuningriiki, kus meil on päästmine, S andestus.ünden "(kol. 1,12-14.).
FüKõigi kristlaste jaoks on see evangeelium ja see oli praegune reaalsusütuleviku lootust. Ülestõusnud Kristus, kes on Issand üAeg, ruum ja kõik, mis siin toimub, on võitleja für kristlased. See, kes on ülendatud taeva poole, on kõikjalolev jõuallikas (Ef. 3,20-21.).
Hea uudis on see, et Jeesus Kristus on iga oma maise elu takistus üon ületanud. Risti tee on raske, kuid võidukas tee Jumala riiki. Seepärast võib Paulus tuua evangeeliumi lühikestele valemitele: "Sest ma arvasin, et see oli fümul on õigus teada teie seast midagi peale ristilöödud Jeesuse Kristuse" (1. Cor. 2,2).
Suur pöördumine
Kui Jeesus ilmus Galileas ja kuulutas evangeeliumi tõsiselt, ootas ta vastust. Ta ootab ka täna meile vastust.
Aga Jeesuse kutset siseneda kuningriiki ei hoitud vaakumis. Jeesus helistab füJumala kuningriigiga kaasnesid muljetavaldavad märgid ja imed, mis panid Rooma režiimi alla kuuluva riigi istuma.
See on üks põhjus, miks Jeesus pidi selgitama, mida ta Jumala Kuningriigile mõtles. Juudid ootasid Jeesuse ajal F-iükes tõi tagasi oma rahvale Taaveti ja Saalomoni auüsoovitaks. Kuid Jeesuse sõnum oli "kahekordselt revolutsiooniline", nagu kirjutab Oxfordi teadlane NT Wright. Esiteks võttis ta üldise ootuse, et jüheidab Superstaati visata Roman ike wüja muutis selle midagi täiesti erinevat. Ta tegi laialt levinud lootusest poliitilisele vabanemisele sõnumi vaimsest päästest: evangeelium!
„Jumala riik on käes, tundus ta ütlevat, kuid see pole see, mida te ette kujutasite” (NT Wright, Kes oli Jeesus?, Lk 98).
Jeesus šokeeris inimesi oma hea sõnumi tagajärgedega. "Aga paljud, kes on esimesed, jäävad viimasteks ja viimased esimesteks" (Mt 19,30).
"Seal on põlved ja hambad," ütles ta oma jüTaani kaasmaalased, "kui näete Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit ning kõiki prohveteid Jumala riigis, kuid teid heidetakse välja" (Luuka 13:28).
Suur viimane õhtusöök oli fükõik on olemas (Luuka 14,16-24). Ka paganad kutsuti Jumala kuningriiki. Ja sekund polnud vähem revolutsiooniline.
See prohvet Nasaretist tundus veetvat palju aega für, et teil oleksid õigused - püha ja Krüpöörama ahne maksuvõitleja - ja mõnikord isegi füvihane Roman Unterdrücker.
Hea uudis, mille Jeesus tõi, oli vastuolus kõigi ootustega, isegi tema usklike Jünger (Luuk. 9,51-56). Ikka ja jälle ütles Jeesus, et kuningriik, mida nad tulevikus ootavad, on tema töös juba dünaamiliselt kohal. Pärast eriti dramaatilist episoodi ütles ta: "Kui ma ajan kurjad vaimud Jumala sõrmede kaudu välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde" (Luuk. 11,20). Teisisõnu, inimesed, kes nägid Jeesuse teenimist, nägid tuleviku olevikku. Jeesus pööras praegused ootused pea peale vähemalt kolmel viisil:
- Jeesus õpetas rõõmusõnumit, et Jumala riik on puhas kingitus – Jumala valitsus, mis tõi tervenemise. Nii alustas Jeesus "Issanda armuaastat" (Lk. 4,19; On. 61,1-2). Kuid Müviletsad ja koormatud, vaesed ja kerjused, kurjategijad ja piinlikud tolliametnikud, karistavad hoorad ja ühiskonna kõrvalised isikud. FüTa kuulutas end karjana mustadele lammastele ja kaotatud lammastele.
- Jeesuse hea uudis oli ka füsealsed inimesed, kes olid valmis pöörduma Jumala poole tõelise meeleparanduse valuliku puhastamise kaudu. See siiralt meeleparandav Süwümuutuge suureks JumalasseüLeidke hea isa, kes otsib silmapiirilt oma rändavaid poegi ja tütreid ning näeb neid siis, kui nad on "veel kaugel" (Lk 1).5,20Evangeeliumi hea uudis tähendas, et igaüks, kes ütleb südamest: „Jumal olgu mulle Süarmuline" (Luuka 18,13) tmd arvab siiralt, et on osa Jumalastükuuldeaparaadi leidmiseks würde. Alati. "Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse“ (Lk. 11,9). FüNeile, kes uskusid ja pöördusid maailma teedelt, oli see parim uudis, mida nad kuulsid.
- Jeesuse evangeelium tähendas ka seda, et miski ei saa peatada kuningriigi võitu, mille Jeesus oli toonud, isegi kui see tundus vastupidine. See kuningriik wüäge, halastamatu vastupanu, kuid lõppkokkuvõttes wüpane see sisse üBernatüvõimu ja au triumf. Kristus ütles oma Jünag: "Aga kui Inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis ta istub oma au troonile ja kõik rahvad kogutakse tema ette. Ja ta eraldab nad üksteisest nagu karjane eraldab lammast kitsedest" (Matt. 25,31-32.).
Jeesuse heas sõnumis oli dünaamiline pinge "juba praegu" ja "veel mitte" vahel. Kuningriigi evangeelium viitas juba eksisteerinud Jumala valitsemisele – "Pimedad näevad ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi" (Matt. 11,5). Kuid kuningriiki "ei olnud veel" selles mõttes, et selle täielik tulemusüveel ees. Evangeeliumi mõistmine tähendab seda kahekordset aspekti mõista: ühelt poolt kuninga lubatavat kohalolekut, kes juba elab oma rahvas, ja teiselt poolt tema dramaatilist tagasipöördumist.
Hea uudis teie päästmise kohta
Misjonär Paulus aitas alustada evangeeliumi teist suurt liikumist - selle levik väikesest Juudeast esimese sajandi keskpaigani tsiviliseeritud kreeka-rooma maailma. Pöördunud kristlane tagakiusaja Paulus suunab evangeeliumi pimestava valguse igapäevaelu prisma kaudu. Kui ta kiidab ülistatud Kristust, on ta mures ka evangeeliumi praktiliste tagajärgede pärast.
Hoolimata fanaatilisest vastupanu, edastab Paulus teistele kristlastele Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise hämmastava tähenduse:
"Ka sina, kes sa olid kunagi võõras ja vaenulik kurjades tegudes, on ta nüüd oma sureliku ihu surmaga leppinud, et ta saaks sind pühaks ja laitmatuks ja veatuks oma palge ees; kui sa vaid jääd usku, rajatud ja olge kindel ja ärge kalduge kõrvale evangeeliumi lootusest, mida olete kuulnud ja mida on kuulutatud kõigile loodutele taeva all. Minust, Paulusest, olen saanud tema sulane" (Kol. 1,21-23.).
Lepitada. Flawless. Grace. Redemption. Andestamine. Ja mitte ainult tulevikus, vaid siin ja praegu. See on Pauluse evangeelium.
Ülestõusmine, haripunkt, millele Synoptics ja John sõitsid oma lugejaid (Jn 20,31) vabastab evangeeliumi sisemise jõu kristliku igapäevaelu jaoks. Kristuse ülestõusmine kinnitab evangeeliumi. Seepärast, nagu Paulus õpetab, annavad need kauged Juudea sündmused lootust kõigile inimestele:
“...ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi, mis päästab kõik, kes sellesse usuvad, ennekõike juudid ja ka kreeklased. Sest selles ilmneb Jumala õigus, mis läheb usust usku...” (Room. 1,16-17.).
Apostel Johannes rikastab evangeeliumi teise mõõtmega. See näitab Jeesusele, kuidas "Jüet ta armastas" (Johannese 19,26), meenutas teda, karjase südamega meest, sügavat armastust inimeste vastu nende murede ja hirmudega koguduse juht.
"Jeesus tegi oma jüngrite ees palju muid märke, mida selles raamatus pole kirjutatud. Kuid need on kirjutatud selleks, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et usu läbi saaksite elu tema nimel." (Johannese 20,30: 31–).
Johannese arusaam evangeeliumist on oma silmapaistva märkusega: "... et teil võib olla usu kaudu elu."
Johannes annab imepäraselt edasi evangeeliumi veel ühe aspekti: Jeesuse Kristuse kõige suurema isikliku läheduse hetkedel. Johannes annab elava ülevaate Messia isiklikust teenimisest.
Isiklik evangeelium
Johannese evangeeliumis kohtame Kristust, kes oli võimas avalik jutlustaja (Joh. 7,37-46). Me näeme Jeesust sooja ja külalislahkena. Tema kutsuvast kutsest "Tule vaatama!" (Joh. 1,39) kuni kahtleva Toomase väljakutseni panna sõrm oma kätele häbimärgi alla (Joh. 20,27), on lihaks saanud ja meie keskel elanud inimest kujutatud unustamatul moel (Joh. 1,14).
Inimesed tundsid end Jeesusega nii teretulnud ja mugavalt, et neil oli temaga elav vestlus (Joh. 6,5-8.). Nad lebasid tema kõrval, kui sõid ja sõid samast taldrikust3,23-26.).
Nad armastasid teda nii väga, et ujusid kohe kaldale, kui nägid teda koos kala söömas, mille ta oli ise praadinud (Jh 21,7-14.).
Johannese evangeelium tuletab meile meelde, kui palju evangeelium keerleb ümber Jeesuse Kristuse, tema eeskuju ja igavese elu, mille me tema kaudu saame (Joh. 10,10). See tuletab meile meelde, et evangeeliumi kuulutamisest ei piisa. Ka meie peame seda elama. Apostel Johannes julgustab meid: meie eeskuju võiks võita teisi, et nad jagaksid meiega head sõnumit Jumala riigist. See juhtus samaaria naisega, kes kohtas kaevu juures Jeesust Kristust (Joh. 4,27-30), ja Maria von Mandala (Joh. 20,10-18).
See, kes nuttis Laatsaruse, alandliku sulase hauda, kes õpetas oma jüngreid FüPestud, elab täna. Ta annab meile oma kohaloleku Püha Vaimu sisemuses:
"Kes iganes armastab mind, see hoiab mu sõna ja mu isa armastab teda, ja me tuleme tema juurde ja elame temaga elama ...üära maksa kätte” (Joh. 14,23, 27).
Jeesus juhib täna aktiivselt oma rahvast Püha Vaimu kaudu. Tema kutse on sama isiklik ja julgustav nagu ikka: "Tule vaatama!" (Joh. 1,39).
Jumala kogu Kiriku brošüür
