Evangeelium - Hea uudis!

Igaühel on ettekujutus õigest ja valest ning igaüks on midagi valesti teinud – isegi oma ideede järgi. Eksimine on inimlik, ütleb tuntud ütlus. Kõik on sõbras pettumust valmistanud, lubadust murdnud, kellegi tundeid riivanud. Kõik teavad süütunnet. Sellepärast ei taha inimesed Jumalaga midagi pistmist. Nad ei taha kohtupäeva, sest nad teavad, et ei suuda seista puhta südametunnistusega Jumala ees. Nad teavad, et peaksid talle kuuletuma, kuid teavad ka, et ei ole seda teinud. Tunned häbi ja süüd. Kuidas saab nende võlga kustutada? Kuidas saab teadvust puhastada? Andestamine on jumalik, lõpetab märksõna. Jumal ise annab andeks. Paljud inimesed teavad seda ütlust, kuid nad ei usu, et Jumal on piisavalt jumalik, et päästa nende eluüandestada. Sa tunned endiselt süüdi. Nad kardavad endiselt Jumala ilmumist ja kohtuotsuse päeva.

Jumal on juba kord ilmunud – Jeesuse Kristuse isikus. Ta ei tulnud mitte hukka mõistma, vaid päästma. Ta tõi andestussõnumi ja suri ristil, et tagada meile andeksandmine.Jeesuse sõnum, Risti sõnum, on hea uudis neile, kes tunnevad end süüdi. Jeesus, jumalik inimene, on võtnud meie karistuse. Kõik inimesed, kes on piisavalt alandlikud, et uskuda Jeesuse Kristuse evangeeliumi, antakse andeks.

Me vajame seda head uudist. Kristuse evangeelium toob meelerahu, õnne ja isikliku võidu. Tõeline evangeelium, hea sõnum, on evangeelium, mida Kristus kuulutas. Apostlid kuulutasid sama evangeeliumi: Jeesus Kristus löödi risti (1. korintlased 2,2), Jeesus Kristus kristlastes, hiilguse lootus (koloslastele 1,27), surnuist ülestõusmine, lootuse ja lunastuse sõnum inimkonnale, mis on Jumala kuningriigi evangeelium.

Jumal on tellinud oma kiriku selle sõnumi müümiseksünd ja Püha Vaimu, et seda ülesannet täita. Paulus kirjeldab oma kirjas korintlastele evangeeliumi, mille Jeesus oma kogudusele andis: „Aga mina teen teile, vennad.ükes kuulutab teile evangeeliumi, mida ma teile kuulutasin, et te olete vastu võtnud, et te olete ka sees, kellest sa ka oled päästetud, kui registreerite, millise sõnaga ma teile seda kuulutasin, kui sa on tulnud usu peale. Sest ma olen teile andnud kõige rohkem selle, mida ma olen ka saanud: see on Kristus meie Süsuri pärast kirjutisi; ja et ta oli maetud ja et teda tõstatati kolmandal päeval pärast pühakirju; ja et ta ilmus Kefasele, siis kaheteistkümnele. Pärast seda ilmus ta rohkem kui füviissada brüaga korraga, kellest enamus on jäänud siiani, aga mõni on ka magama jäänud. Pärast seda ilmus ta Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele; aga kõige lõpuks ilmus ta nagu enneaegselt sündinud ka mulle" (1. Korintlastele 15,1-8 Eberfeldi piibel).

Eelkõige rõhutab Paulus, et Pühakirja järgi on Jeesus Messias ehk Kristus, et ta on meie S.ünden suri, maeti ja tõusis ellu. Lisaks rõhutab ta, et paljud võivad tunnistada Kristuse ülestõusmisest, kui keegi selles kahtleb. Paulus teeb selgeks, et see on evangeelium, mille kaudu teid päästetakse. Meie eesmärk peaks olema Pauluse kombel anda teistele edasi seda, mida oleme saanud ja mis on „üle kõige”.

Mida me oleme saanud ja seetõttu vaja edasi anda, on kooskõlas sellega, mida Paulus ja teised apostlid said, eriti mida teised ütlevad, "et Kristus on meie Süsuri pärast kirjutisi; ja et ta oli maetud ja et ta tõusis kolmandal päeval pärast pühakirju ... ".

Kõik teised Piibli õpetused põhinevad nendel põhilistel tõdetel. Ainult Jumala Poeg võiks meie S jaoksüja ainult sellepärast, et ta tegi seda ja tõusis surnuist üles, saame vankumatu usaldusega oodata tema tagasitulekut ja oma pärandit, igavest elu. Seetõttu võiks Johannes kirjutada: „Kui me võtame vastu inimeste tunnistuse, on Jumala tunnistus suurem; sest see on Jumala tunnistus, et ta on tunnistanud oma Poja kohta. Igaüks, kes usub Jumala Pojasse, omab seda tunnistust. Kes Jumalat ei usu, teeb temast L-iüvaletaja; sest ta ei usu tunnistust, mille Jumal andis oma Pojast.Ja see on tunnistus, et Jumal on meile andnud igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; Kellel ei ole Jumala Poega, sellel ei ole elu."1. Johannes 5,9-12.).

Jeesus kuulutas evangeeliumi

Mõned võivad tunduda üKuumuta Piibli ettekuulutustel, kuid nende jaoks on raske, füinnustada Piibli keskset sõnumit - päästet Jeesuse Kristuse kaudu! Jumal on andnud kristlastele kõige väärtuslikumad kingitused ja teinud need kohustuseks müüa teisteleüsamuti saavad nad selle kingituse saada!

Kui Peetrus kirjeldas apostlite rolli kapten Corneliusele, ütles ta: "Ja ta [Jeesus] käskis meil jutlustada ja tunnistada inimestele, et ta on elavate ja surnud Jumala antud kohtunik. Prohvetid, mis tema nime järgi on kõik, kes usuvad Temasse, S andestusüpeaks saama "(Apostlite teod 10,42-43.).

See on kõige olulisem sõnum; Apostlitele ilmutatud hea sõnum oli kõigi prohvetite keskne sõnum - et Jumal kohtleb Jeesust Kristust üKes tegi elavad ja surnud ning kõik, kes Temasse usuvad, Süandestus läbi tema nime!

Keskne tõde

Luukas kirjutas, et Jeesusel oli tema JüNger, vahetult enne taevasse astumist, keskse G-niüTema sõnumi sõnum tuletab meile meelde: "Siis ta avas neile arusaamise, et nad mõistaksid Pühakirja ja ütlesid neile:" On kirjutatud, et Kristus kannatab ja tõuseb surnuist kolmandal päeval ja et see jutlustus on tema nimel. " [Repentance] s andestuse eestükõigi rahvaste seas. Alusta Jeruusalemmas ja olge sealütunnistajad” (Luuka 24,45-48.).

Mida peaksid apostlid mõistma Pühakirja sisust, kui Jeesus neile mõtet andis?ür avatud? Teisisõnu, mis on Jeesuse sõnul Vana Testamendi pühakirjade keskne ja kõige olulisem tõde, mida mõista? Et Kristus kannatab ja tõuseb surnuist üles kolmandal päeval ning et meeleparandus viib S andestuseniüja tema nimel kuulutatakse kõigile rahvastele! Peetrus jutlustas: "Ei ole päästet kellegi teise käes ega ole antud inimestele taeva all ühtegi teist nime, mille läbi meid päästetaks" (Apostlite teod) 4,12).

Aga mis on Jumala Jumala Jumala evangeelium? Kas Jeesus ei kuulutanud häid uudiseid Jumala riigist? Natürlich!Kas Jumala riigi evangeelium erineb sellest, mida Paulus, Peetrus ja Johannes on üJutlustasite päästmisest Jeesuses Kristuses? Absoluutselt mitte! Mõistkem, et Jumala riiki sisenemine on päästmine. Päästetud saamine ja Jumala riiki sisenemine on sama asi! Igavese elu saamine on sama mis pääste [või pääste] kogemine, sest päästmine on sünonüümiks päästmisele surmatoovast Sükäed.

Jeesuses on elu - igavene elu. Igavene elu nõuab S andestamistükäed. Ja S andestusüvõi õigustus, õpib ainult usk Jeesusesse Kristusesse.

Jeesus on nii kohtunik kui ka päästja. Ta on ka kuningriigi kuningas. Jumala kuningriigi evangeelium on päästmise evangeelium Jeesuses Kristuses. Jeesus ja Tema apostlid kuulutasid sama sõnumit - Jeesus Kristus on Jumala Poeg ja ainus viis päästa, päästa, igavest elu ja siseneda Jumala Kuningriiki.

Ja kui inimese meeled avanevad, et olla võimelised mõistma Vana Testamendi prohvetiennustusi, nii nagu Jeesus avas apostlite mõistmise (Luuka 2.4,45), saab selgeks, et ka prohvetite keskne sõnum oli Jeesus Kristus (Apostlite teod 10,43).

Jätkame. Johannes kirjutas: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu. Aga kes ei kuuletu Pojale, see ei näe elu, vaid Jumala viha jääb püsima ütemast kõrgemal" (Joh 3,36). See on selge keel!

Jeesus ütles: «Mina olen tee ja tõde ja elu; Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu” (Johannese 14,6). Mida me absoluutselt mõistame Jumala Sõnast müon see, et inimene ilma Jeesuse Kristuseta ei saa tulla Isa juurde ega tunda Jumalat, ei pärida igavest elu ega tule Jumala Kuningriiki.

Oma kirjas kolosslastele kirjutas Paulus: "Rõõmuga ütleb tänu Isa, kes tüon teinud pühakute pärisosas valguses. Ta päästis meid pimeduse väest ja on meid üle võtnud oma kallis Poja kuningriiki, kus meil on päästmine, S andestus.ünd" (koloslased 1,12-14.).

Pange tähele, kuidas pühakute pärand, valguse riik, Poja kuningriik, päästmine ja nende andestusüsee on tõesõna, evangeeliumi, õmblusteta rõivas. Salmis 4 räägib Paulus [koloslaste] usust Kristusesse Jeesusesse ja armastusest, mis teil on kõigi pühakute vastu. Ta kirjutab, et see usk ja armastus lähtuvad "lootusest... et für on teie jaoks taevas valmis. Sa oled temast varem kuulnud tõesõna, sinuni jõudnud evangeeliumi kaudu ... "(salmid 5-6). Jällegi on evangeelium lootuse keskmes igavesele päästmisele Jumala kuningriigis usu läbi Jeesuse Kristus, Jumala Poeg, kelle kaudu meid lunastati.

Salmides 21–23 jätkab Paulus: „Ta on nüüd lepitanud teid, kes te olite kunagi võõrad ja vaenulikud kurjades tegudes, oma sureliku ihu surmaga, et ta võiks teid tuua pühana, laitmatuna ja laitmatuna oma palge ees; kui jääte ainult usku, siis tervitusedüolge kindlad ja kindlad ning ärge kalduge kõrvale lootusest evangeeliumile, mida olete kuulnud ja mida on kuulutatud kõigile loodutele taeva all. Minust, Paulusest, on saanud tema sulane."

Salmides 25–29 käsitleb Paulus täiendavalt evangeeliumi, mida ta oli määratud teenima, ja oma eesmärki selle kuulutamiselünd. Ta kirjutas: "Minust sai teie [kiriku] teenija ameti kaudu, mille Jumal mulle andis, et ma kuulutaksin teile rikkalikult tema sõna, saladust, mis oli peidetud igavesest ajast ja igavesest ajast, kuid nüüd on see ilmutatud tema pühad, kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse hiilgav rikkus paganate seas, nimelt Kristus teis, auhiilguse lootus. MüüküRäägime ja innustame kõiki inimesi ning õpetame kõiki inimesi tarkuses, et me teeksime igaühe Kristuses täiuslikuks. DafürmüSamuti seisan eraldi ja võitlen tema jõus, kes minus võimsalt töötab.

Mis on evangeelium

Kogu evangeelium räägib Jeesusest Kristusest. See puudutab tema identiteeti ja tööd Jumala Pojana (Joh 3,18), elavate ja surnute kohtunikena (2. Timoteos 4,1), kui Kristus (Apostlite teod 17,3), Päästjana (2. Timoteos 1,10), ülempreestrina (heebrealastele 4,14), nagu Fükõlar (1. Johannes 2,1), kui kuningate kuningas ja isandate isand (Ilmutuse 17:14), kui esmasündinu paljude Brüdern (roomlased 8,29), kui sõber (Johannese 15,14-15.).

See räägib temast kui meie hingede karjasest (1. Petr  2,25), kui Jumala Tall, keda S.ümaailma lõpp (Joh 1,29), nagu für meile ohverdatud paasatall (1. korintlased 5,7), nähtamatu Jumala kuju ja esmasündinuna kogu loodu ees (Kol.1,15), kui koguduse pea ja kui algus ja kui esmasündinu surnuist (salm 18), kui Jumala au peegeldus ja tema olemuse kuju (Heebrealastele 1,3), kui Isa ilmutaja (Matteus 11,27), kui tee, tõde ja elu (Johannese 14,6), nagu Tür (John 10,7).

Evangeelium räägib Kristusest kui meie usu algatajast ja lõpetajast (Heebrealastele 1Kr2,2), valitsejana üJumala loodu kohta (Ilm 3,14), kui esimene ja viimane, algus ja lõpp (Ilmutuse 22,13), nagu idu (Jeremija 23,5), kui nurgakivi (1. Peter 2,6), kui Jumala vägi ja Jumala tarkus (1. korintlased 1,24), täiskasvanunaükõigi rahvaste vajadused (Haggai 2,7).

See räägib Kristusest, ustavast ja tõelisest tunnistajast (Ilm 3,14), kõige pärija (Hebr. 1,2), pääste sarv (Luuka 1,69), maailma valgus (Joh 8,12), elav leib (Joh 6,51), Iisai juur (Jes. 11,10), meie pääste (Luuka 2,30), õiguse päike (Mal. 3,20), elu sõna (1. Johannese 1:1), Jumala Poeg, kes sai väeks oma surnuist ülestõusmise kaudu (roomlastele 1,4).

Paulus kirjutas: "Keegi ei saa panna muud alust peale selle, mis on pandud, mis on Jeesus Kristus."1. korintlased 3,11). Jeesus Kristus on evangeeliumi tugipunkt, keskne teema, alus. Kuidas saaksime jutlustada midagi muud, ilma et oleksime Piibliga vastuolus?

Jeesus ütles sel ajal F-leüJuudid: "Te uurite Pühakirja, arvates, et teil on neis igavene elu ja tema on see, kes tunnistab minust, aga te ei taha tulla minu juurde, et teil oleks elu." (Joh. 5,39-40.).

Sõnum päästest

Sõnum müüa kristlasiüneed, keda kutsutakse, on päästmisest, st igavesest elust Jumala riigis. Igavest päästmist või Jumala riiki saab saavutada ainult ühe tõelise T kauduür, ainus õige tee – Jeesus Kristus. Ta on selle kuningriigi kuningas. Johannes kirjutas: „Kes Poja salgab, sellel ei ole Isa; kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa."1. Johannes 2,23). Apostel Paulus kirjutas Timoteosele: "Sest üks on Jumal ja üks vahemees Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus, kes andis iseenese.ükõik päästeks, et seda kuulutaks tema ajal" (1. Timoteosele 2:5-6).

Heebrea keeles 2,3 meid hoiatatakse: "Kuidas me saame põgeneda, kui me ei pea lugu nii suurest päästest, mis sai alguse Issanda kuulutamisest ja mida meile kinnitasid need, kes seda kuulsid?" Päästmissõnumit kuulutas esmalt Jeesus iseündet- see oli Jeesuse enda sõnum Isalt. Johannes kirjutas selle, mida Jumal ise ütles üoma Poja kohta: „Ja see on tunnistus, et Jumal on meile andnud igavese elu ja see elu on tema Pojas. Kellel on Poeg, sellel on elu; Kellel ei ole Jumala Poega, sellel ei ole elu."1. Johannes 5,11-12.).

Johanneses 5,22 kuni 23. eluaastani rõhutab Johannes taas poja tähtsust: „Sest isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid laseb kõik mõista poja eest. üet nad kõik austaksid Poega, kui nad Isa austavad. Kes ei austa Poega, ei austa Isa, kes teda saatis. ”Seepärast kuulutab kirik nii pidevalt üJeesuse Kristuse kohta! Jesaja kuulutas prohvetlikult: "Seepärast ütleb jumal Ren: Vaata, ma panen Siionisse kivi, läbiproovitud kivi, hinnalise nurgakivi. Kes usub, see ei jää häbisse" (Js 2).8,16 Zürichi piibel).

Kui me käime uues elus, mida me Jeesusesse Kristusesse kutsume, usaldame Teda kui meie kindlat head ja igapäevast lootust, et ta naaseb au ja väe juurde, võime rõõmustada meie igavest pärandit lootuses ja usalduses.

Kõne tuleviku elamiseks siin ja praegu

Aga kui Johannes vangi võeti, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi, öeldes: "Aeg on täidetud."üllt ja Jumala riik on tulnud. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumi." (Mark 1,14-15.).

See evangeelium, mille Jeesus tõi, on hea sõnum – võimas, elumuutev sõnum. Evangeelium üBerfümitte ainult ei kuula ega muundu, vaid lõpuks kõige pareminiütehke talle keeldumineüellu jääda. Evangeelium on Jumala vägi, mis päästab kõik, kes sellesse usuvad (Room 1,16). Evangeelium on Jumala kutse meile elama elu hoopis teisel tasandilükaasa. Hea uudis on see, et meil on pärand, mis ootab meid, mis tulevad meie valdusse, kui Kristus tuleb uuesti. See on ka kutse elavdavale vaimsele reaalsusele, mis võib juba olla meie.

Paulus nimetab evangeeliumi Kristuse evangeeliumiks (1. korintlased 9,12), Jumala evangeelium (Rm 15,16) ja Rahuevangeelium (Efeslastele 6,15). Jeesusest alustades alustab ta jümääratleda uuesti Jumala kuningriigi idee, keskendudes Kristuse esimese tulemise universaalsele tähendusele.Jeesus, kes üPaulus õpetab, et kes rändas Juudamaa ja Galilea tolmustel tänavatel, on nüüd ülestõusnud Kristus, kes istub Jumala paremal käel ja kogu vürstiriigi ja võimu pea (koloslastele 2,10).

Pauluse sõnul on Jeesuse Kristuse surm ja ülestõusmine esimesena evangeeliumis; nad on Schlüsündmused Jumala plaanis (1. Korintlastele 15,1-11). Evangeelium on hea uudis füvaesed ja rõhujaücked. Lool on eesmärk. Lõpuks võidutseb seadus, mitte võim. Läbistatud käes on üSõjaväe rusikas võitis üle. Paha kuningriik annab teed Jeesuse Kristuse kuningriigile, nende asjade järjekorrale, mida kristlased juba osaliselt kogevad.

Paulus vastas sellele evangeeliumi aspektileüKolosslastest: "Rõõm ütleb tänu Isale, kes tüon teinud pühakute pärisosas valguses. Ta päästis meid pimeduse väest ja on meid üle võtnud oma kallis Poja kuningriiki, kus meil on päästmine, S andestus.ünd" (koloslased 1,12-14.).

FüKõigi kristlaste jaoks on see evangeelium ja see oli praegune reaalsusütuleviku lootust. Ülestõusnud Kristus, kes on Issand üAeg, ruum ja kõik, mis siin toimub, on võitleja für kristlased. Ta, kes võeti üles taevasse, on kõikjalolev jõuallikas (Efeslastele 3,20-21.).

Hea uudis on see, et Jeesus Kristus on iga oma maise elu takistus üon üle saanud. Ristitee on raske, kuid võidukas tee Jumala riiki. Seetõttu võib Paulus evangeeliumi kokku võtta lühikese valemiga: „Sest ma pidasin seda fümul on õigus teada teie seast midagi peale Jeesuse Kristuse, ristilöödu" (1. korintlased 2,2).

Suur pöördumine

Kui Jeesus Galileasse ilmus ja tõsiselt evangeeliumi kuulutas, ootas ta vastust. Ta ootab meilt ka täna vastust. Kuid Jeesuse kutset kuningriiki siseneda ei peetud vaakumis. Jeesuse kutse für Jumala riiki saatsid muljetavaldavad märgid ja imed, mis panid Rooma võimu all kannatava riigi istuma ja märkama. See on üks põhjus, miks Jeesus pidi selgitama, mida ta mõtles Jumala kuningriigi all. Jeesuse aja juudid ootasid Fükes tõi tagasi oma rahvale Taaveti ja Saalomoni auürde. Kuid Jeesuse sõnum oli kahekordselt revolutsiooniline. Esiteks võttis ta ära üldise ootuse, et jüheidab Superstaati visata Roman ike wüja muutis selle midagi täiesti erinevat. Ta tegi laialt levinud lootusest poliitilisele vabanemisele sõnumi vaimsest päästest: evangeelium!Jeesus šokeeris inimesi oma hea sõnumi tagajärgedega. "Aga paljud, kes on esimesed, jäävad viimasteks ja viimased on esimesteks" (Matteuse 19,30).

"Seal on nutt ja hammaste kiristamine," ütles ta oma jüIndia kaasmaalased. „Kui sa näed Aabrahami, Iisakit ja Jaakobi ja kõiki prohveteid Jumala riigis, siis sind heidetakse välja” (Luuka 13:28).

Suur viimane õhtusöök oli fükõik on olemas (Luuka 14,16-24). Ka paganad kutsuti Jumala kuningriiki. Ja teine ​​ei olnud vähem revolutsiooniline. See Naatsaretist pärit prohvet tundus palju aega für, et teil oleksid õigused - püha ja Krüpöörama ahne maksuvõitleja - ja mõnikord isegi füvihane Roman Unterdrücker. Hea uudis, mille Jeesus tõi, trotsis kõiki ootusi, isegi tema ustava Jünger (Luukas 9,51-56). Jeesus ütles korduvalt, et kuningriik, mida nad tulevikus ootasid, on Tema töös juba dünaamiliselt kohal. Pärast eriti dramaatilist episoodi ütles ta: "Aga kui ma ajan Jumala sõrmega kurjad vaimud välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde." (Luukas 11,20). Teisisõnu, inimesed, kes nägid Jeesuse teenimist, nägid tuleviku olevikku. Jeesus pööras praegused ootused pea peale vähemalt kolmel viisil:

• Jeesus õpetas rõõmusõnumit, et Jumala riik on puhas kingitus – Jumala valitsus, mis juba tõi tervenemise. Nii seadis Jeesus sisse „Issanda armuaasta” (Luuka 4,19; Jesaja 61,1-2). Kuid Müviletsad ja koormatud, vaesed ja kerjused, kurjategijad ja piinlikud tolliametnikud, karistavad hoorad ja ühiskonna kõrvalised isikud. FüTa kuulutas end karjana mustadele lammastele ja kaotatud lammastele.
• Jeesuse hea uudis oli ka füsealsed inimesed, kes olid valmis pöörduma Jumala poole tõelise meeleparanduse valuliku puhastamise kaudu. See siiralt meeleparandav Süwümuutuge suureks Jumalasseühiiglaslik isa, kes otsib silmapiiril oma rändavaid poegi ja tütreid ning näeb neid siis, kui nad on "veel kaugel" (Luuka 1.5,20Evangeeliumi hea uudis tähendas, et igaüks, kes ütleb südamest: „Jumal olgu mulle Süpole armuline” (Luuka 18,13) tmd arvab siiralt, et on osa Jumalastükuuldeaparaadi leidmiseks würde. Alati "Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, ja teile avatakse" (Luukas 11,9). FüNeile, kes uskusid ja pöördusid maailma teedelt, oli see parim uudis, mida nad kuulsid.
• Jeesuse evangeelium tähendas ka seda, et miski ei saa peatada kuningriigi võitu, mille Jeesus oli toonud, isegi kui see tundus vastupidine. See kuningriik wüäge, halastamatu vastupanu, kuid lõppkokkuvõttes wüpane see sisse üBernatüvõimu ja au triumf. Kristus ütles oma Jünag: "Aga kui Inimese Poeg tuleb oma hiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis ta istub oma au troonile ja kõik rahvad kogutakse tema ette. Ja ta eraldab nad üksteisest nagu karjane eraldab lammast kitsedest" (Matt. 25,31-32.).

Seega oli hea sõnumiga Jeesusest dünaamiline pinge „juba“ ja „veel mitte“ vahel. Kuningriigi evangeelium viitas juba eksisteerinud Jumala valitsusele – "pimedad näevad ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnuid äratatakse üles ja evangeeliumi kuulutatakse vaestele" (Matteuse evangeelium) 11,5). Kuid kuningriiki "ei olnud veel" selles mõttes, et selle täielik tulemusüveel ees. Evangeeliumi mõistmine tähendab seda kahekordset aspekti mõista: ühelt poolt kuninga lubatavat kohalolekut, kes juba elab oma rahvas, ja teiselt poolt tema dramaatilist tagasipöördumist.

Hea uudis teie päästmise kohta

Misjonär Paulus aitas alustada evangeeliumi teist suurt liikumist - selle levik väikesest Juudeast esimese sajandi keskpaigani tsiviliseeritud kreeka-rooma maailma. Pöördunud kristlane tagakiusaja Paulus suunab evangeeliumi pimestava valguse igapäevaelu prisma kaudu. Kui ta kiidab ülistatud Kristust, on ta mures ka evangeeliumi praktiliste tagajärgede pärast.

Vaatamata fanaatilisele vastupanule edastab Paulus teistele kristlastele Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise hingematva tähenduse: „Ta on nüüd lepitanud ka teid, kes te kunagi olite võõrad ja kurjades tegudes vaenulikud, oma sureliku ihu surmaga, nii et et ta... seab sind oma palge ette pühana ja laitmatuna ja laitmatuna; Kui te ainult jääte kindlaks kindlaksmääratud ja kinnitatud usus ega lahku lootusest evangeeliumile, mida olete kuulnud ja mida on kuulutatud igale loodule taeva all. Minust, Paulusest, on saanud tema sulane” (koloslastele 1,21-23.).

Leppinud. Veatu. Grace. Päästmine. Andestus. Ja mitte ainult tulevikus, vaid siin ja praegu. See on Pauluse evangeelium. Ülestõusmine, haripunkt, milleni sünoptikud ja Johannes oma lugejad viisid  (Johannese 20,31), vabastab evangeeliumi sisemise jõu kristlase igapäevaeluks. Kristuse ülestõusmine kinnitab evangeeliumi. Seetõttu õpetab Paulus, et need sündmused kaugel Juudamaal annavad lootust kõigile inimestele: „Ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi, mis päästab kõik, kes sellesse usuvad, ennekõike juudid ja ka kreeklased. Sest selles ilmneb õigus, mis on Jumala ees ja mis tuleb usust usu peale.” (Room 1,16-17.).

Apostel Johannes rikastab evangeeliumi teise mõõtmega. See esindab Jeesust kui Jüsõdur, keda ta armastas (Johannese 19,26), teda mäletatakse kui karjasesüdamega meest, koguduse juhti, kes armastab sügavalt inimesi nende murede ja hirmudega. „Jeesus tegi oma jüngrite ees palju muid tunnustähti, mida selles raamatus kirjas ei ole. Aga need on kirjutatud selleks, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil usu läbi oleks elu tema nimel” (Johannese 20,30:31).

Johannese evangeeliumi esituses on tuum tähelepanuväärses avalduses: et teil oleks usu kaudu elu. Johannes annab imeliselt edasi evangeeliumi teise aspekti: Jeesuse Kristuse suurima isikliku läheduse hetkedel. Johannes annab elava ülevaate Messia isiklikust, teenivast kohalolekust.

Isiklik evangeelium

Johannese evangeeliumis kohtame Kristust, kes oli võimas avalik jutlustaja (Joh 7,37-46). Näeme Jeesust sooja ja vastutulelikuna. Tema kutsuvast kutsest: Tulge vaatama! (John 1,39) kuni kahtlevale Toomasele esitatavale väljakutsele panna sõrm oma käte haavadesse (Johannese 20,27), on lihaks saanud ja meie keskel elanud inimest kujutatud unustamatul viisil (John. 1,14).

Inimesed tundsid end Jeesusega nii teretulnud ja mugavalt, et neil oli temaga elav vestlus (Joh 6,5-8.). Nad lebasid tema kõrval, kui sõid ja sõid samast taldrikust (Johannese 13,23-26). Nad armastasid teda nii väga, et niipea kui nad teda nägid, ujusid nad kaldale, et süüa koos tema praetud kala (Johannese 2.1,7-14.).

Johannese evangeelium tuletab meile meelde, kui palju evangeelium keerleb ümber Jeesuse Kristuse, tema eeskuju ja igavese elu, mille me tema kaudu saame (John. 10,10). See tuletab meile meelde, et evangeeliumi kuulutamisest ei piisa. Ka meie peame seda elama. Apostel Johannes julgustab meid, et meie eeskuju võidaks teisi jagama meiega head sõnumit Jumala kuningriigist. Nii juhtus samaaria naisega, kes kohtas kaevul Jeesust Kristust (Joh 4,27-30) ja Mandala Maarja (Johannese 20,10:18-1). See, kes nuttis Laatsaruse haual, alandlik sulane, kes pesi oma jüngrite jalgu, on endiselt elus. Ta annab meile oma ligiolu Püha Vaimu sisimas: «Kes mind armastab, see peab mu sõna; Ja mu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde ja asume tema juurde elama...Ärgu olgu teie südamed mures ja ärge kartke" (Johannese .4,23,27). Täna juhib Jeesus aktiivselt oma rahvast Püha Vaimu kaudu. Tema kutse on sama isiklik ja julgustav kui kunagi varem: "Tulge vaatama!" (John 1,39).

Jumala kogu Kiriku brošüür