Kes või mis on Püha Vaim?

020 on püha vaim

Püha Vaim on Jumaluse kolmas isik ja väljub igaveseks Isa juurest Poja kaudu. Ta on Jeesuse Kristuse poolt tõotatud trööstija, kelle Jumal saatis kõigile usklikele. Püha Vaim elab meis, ühendab meid Isa ja Pojaga ning muudab meid meeleparanduse ja pühitsuse kaudu ning kohandab meid pideva uuenemise kaudu Kristuse näo järgi. Püha Vaim on Piibli inspiratsiooni ja prohvetikuulutuste allikas ning kiriku ühtsuse ja osaduse allikas. Ta annab evangeeliumi tööks vaimseid kingitusi ja on kristlase pidev teejuht kogu tõe juurde (Johannese 1.4,16; 15,26; Apostlite teod 2,4.17-19.38; Matteus 28,19; Johannes 14,17-kakskümmend; 1. Peter 1,2; Tiitus 3,5; 2. Peter 1,21; 1. Korintlastele 12,13; 2. Korintlastele 13,13; 1. Korintlastele 12,1-11; Apostlite teod 20,28:1; Johannes 6,13).

Püha Vaim - funktsionaalsus või isiksus?

Püha Vaimu kirjeldatakse sageli funktsionaalsuse mõttes, näiteks: Jumala vägi või kohalolek või tegevus või hääl. Kas see on sobiv viis meelt kirjeldada?

Jeesust kirjeldatakse ka kui Jumala väge (Filiplased 4,13), Jumala kohalolu (Galaatlastele 2,20), Jumala tegu (Joh 5,19) ja Jumala hääl (Joh 3,34). Ometi räägime Jeesusest isiksuse mõttes.

Pühakiri omistab Pühale Vaimule ka isiksuseomadusi ja tõstab seejärel vaimu profiili pelgalt funktsionaalsusest kaugemale. Pühal Vaimul on tahe (1. Korintlastele 12,11: "Aga seda kõike teeb seesama vaim ja jagab igaühele oma tahtmise järgi"). Püha Vaim uurib, teab, õpetab ja eristab (1. korintlased 2,10-13.).

Pühal Vaimul on emotsioonid. Armu vaimu võib teotada (Heebrealastele 10,29) ja kurvastage (efeslastele 4,30). Püha Vaim lohutab meid ja teda kutsutakse nagu Jeesust abistajaks (Johannese 14,16). Teistes pühakirja lõikudes Püha Vaim räägib, käsib, tunnistab, talle valetatakse ja siseneb. Kõik need terminid on isiksusega kooskõlas.

Piibli järgi pole vaim mitte mis, vaid kes. Mõistus on "keegi", mitte "midagi". Enamikus kristlikes ringkondades tähistatakse Püha Vaimu kui "tema", mida ei pea mõistma kui soolist viidet. Pigem kasutatakse sõna "ta" vaimu isiksuse tähistamiseks.

Vaimu jumalikkus

Piibel omistab jumalikke omadusi Püha Vaimule. Teda ei kirjeldata ingliseks või inimlikuks olemiseks.
Töö 33,4 märgib: "Jumala Vaim lõi mind ja Kõigevägevama hing andis mulle eluks." Püha Vaim loob. Vaim on igavene (Heebrealastele 9,14). Ta on kõikjal (Psalm 139,7).

Uurige pühakirju ja näete, et meel on kõikvõimas, kõiketeadlik ja annab elu. Kõik need on jumaliku olemuse atribuudid. Seega tähistab Piibel Püha Vaimu jumalikuna. 

Jumal on üks "üks"

Uue Testamendi põhiõpetus on, et on olemas Jumal (1. korintlased 8,6; roomlased 3,29-kakskümmend; 1. Timoteos 2,5; galaatlased 3,20). Jeesus märkis, et temal ja Isal on sama jumalikkus (Joh 10,30).

Kui Püha Vaim on jumalik "keegi", siis kas ta on eraldiseisev jumal? Vastus peab olema eitav. Kui see nii oleks, poleks Jumal üks.

Pühakiri viitab Isa, Pojale ja Püha Vaimule nimedega, millel on lausete konstrueerimisel sama kaal.

Matteuse 2. peatükis8,19 See ütleb: "...ristige neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse". Need kolm terminit on erinevad ja neil on sama keeleline väärtus. Samamoodi palvetab Paulus 2. Korintlastele 13,14et "meie Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõigiga". Peetrus selgitab, et kristlased on „vaimu pühitsemise läbi valitud sõnakuulelikkuseks ja Jeesuse Kristuse vere piserdamiseks” (1. Peter 1,2).

Seetõttu eristavad Matteus, Paulus ja Peetrus selgelt erinevusi Isa, Poja ja Püha Vaimu vahel. Paulus ütles Korintose pöördunutele, et tõeline jumalus ei ole jumalate kogum (nagu Kreeka panteon), kus igaüks annab erinevaid kingitusi. Jumal on üks [üks] ja see on "üks [sama] Vaim... üks [sama] Issand... üks [sama] Jumal, kes töötab kõike kõigis" (1. Korintlastele 12,4-6). Hiljem selgitas Paulus lähemalt Jeesuse Kristuse ja Püha Vaimu suhetest. Need ei ole kaks eraldiseisvat üksust, tegelikult ütleb ta, et "Issand" (Jeesus) "on Vaim" (2. korintlased 3,17).

Jeesus ütles, et Jumal Isa saadab tõe Vaimu, et Tema Isa saaks elada usklikus (Johannese 1 Kor.6,12-17). Vaim osutab Jeesusele ja tuletab usklikele meelde tema sõnu (Johannese 14,26) ja on saadetud Isalt Poja kaudu tunnistama päästest, mille Jeesus tegi võimalikuks (Jh 15,26). Nii nagu Isa ja Poeg on üks, nii on ka Poeg ja Vaim üks. Ja Vaimu saates elab Isa meis.

Kolmsus

Pärast Uue Testamendi apostlite surma tekkisid kirikus vaidlused selle üle, kuidas jumalust mõista. Väljakutse oli säilitada Jumala ühtsus. Erinevad seletused esitavad mõisteid "bi-teism" (kaks jumalat - isa ja poeg, kuid vaim on ainult ühe või mõlema funktsioon) ja tri-teismist (kolm jumalat - isa, poeg ja vaim), kuid see oli vastuolus üks põhiline monoteism, mida leidub nii Vanas kui ka Uues Testamendis (Mal 2,10 jne.).

Kolmainsus, mida Piiblis ei leidu, on varaste kirikuisade poolt välja töötatud mudel kirjeldamaks, kuidas Isa, Poeg ja Püha Vaim on seotud Jumala ühtsuses. See oli kristlik kaitse "triteistlike" ja "biteistlike" ketserluste vastu ning võitles paganliku polüteismi vastu.

Metafoorid ei suuda Jumalat kui Jumalat täielikult kirjeldada, kuid need võivad aidata meil saada aimu, kuidas mõista Kolmainsust. Pilt on vihje, et inimene on kolm asja korraga: nii nagu inimene on hing (süda, tunnete asukoht), keha ja vaim (mõistmine), nii on Jumal kaastundlik Isa, Poeg (kehaline jumalikkus – vt. koloslased 2,9) ja Püha Vaim (kes üksi mõistab jumalikke asju – vt 1. korintlased 2,11).

Piibli viited, mida oleme selles uurimuses juba kasutanud, õpetavad tõde, et Isa ja Poeg ja Vaim on Jumala ühes olevuses erinevad isikud. Jesaja NIV-piibli tõlge 9,6 viitab kolmainsusele. Sündiv laps on "Imeline Nõuandja" (Püha Vaim), "Vägev Jumal" (Jumalus), "Kõikvõimas Isa" (Jumal Isa) ja "Rahuprints" (Jumal Poeg).

Probleem

Kolmsust arutati soojalt erinevate teoloogiliste valdkondade poolt. Nii et z. Näiteks on lääne vaatepunkt hierarhilisem ja staatilisem, samas kui idapoolne perspektiiv näitab alati liikumist Isa, Poja ja Püha Vaimu osaduses.

Teoloogid räägivad sotsiaalsest ja majanduslikust kolmainsusest ning muudest ideedest. Kuid kõiki teooriaid, mis viitavad sellele, et Isal, Pojal ja Vaimul on eraldi tahteid või soove või eksistentse, tuleb pidada valeks (ja seega ka ketserluseks), sest Jumal on üks. Isa, Poja ja Vaimu omavahelistes suhetes on täiuslik ja dünaamiline armastus, rõõm, harmoonia ja absoluutne ühtsus.

Kolmainsuse õpetus on eeskujuks Isa ja Poja ning Püha Vaimu mõistmiseks. Loomulikult ei kummarda me ühtegi õpetust ega mudelit. Me kummardame Isa „vaimus ja tões” (Joh 4,24). Teoloogiad, mis viitavad sellele, et Vaim peaks saama oma osa aust, on kahtlased, sest Vaim ei juhi tähelepanu iseendale, vaid ülistab Kristust (Johannese 1. Kor.6,13).

Uues Testamendis on palve suunatud peamiselt Isa. Pühakiri ei nõua meilt palvetamist Püha Vaimu poole. Kui me palvetame Isa poole, palvetame kolmepoolsele Jumalale - Isa, Poeg ja Püha Vaim. Jumaluse erinevused ei ole kolm jumala, kumbki nõuab eraldi, austavat tähelepanu.

Veelgi enam, Jeesuse nimel on palvetamine ja ristimine sama kui Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Püha Vaimu ristimist ei saa eristada ega kõrgemale Kristuse ristimisest, sest Isa, Issand Jeesus ja Vaim on üks.

Võta Püha Vaim

Vaimu saavad usus kõik, kes parandavad meelt ja on ristitud pattude andeksandmiseks Jeesuse nimel (Apostlite teod 2,38 39; galaatlased 3,14). Püha Vaim on pojaseisuse vaim, kes tunnistab koos meie vaimuga, et oleme Jumala lapsed (roomlastele 8,14-16) ja me oleme "pitseeritud tõotatud Püha Vaimuga, kes on meie vaimse pärandi pant (efeslastele 1,14).

Kui meil on Püha Vaim, siis kuulume Kristusele (Room 8,9). Kristlikku kirikut võrreldakse Jumala templiga, sest Vaim elab usklikus (1. korintlased 3,16).

Püha Vaim on Kristuse Vaim, kes ajendas Vana Testamendi prohveteid (1. Peter 1,10-12), puhastab tõele kuuletudes kristlase hinge (1. Peter 1,22), mis on võimeline päästma (Luuka 24,29), pühitsema (1. korintlased 6,11), kannab jumalikku vilja (Galaatlastele 5,22-25) ning valmistuge evangeeliumi levitamiseks ja Kiriku ülesehitamiseks (1. Korintlastele 12,1-11; 14,12; Efeslased 4,7-16; Roomlastele 12,4-8.).

Püha Vaim juhib kogu tões (Johannese 16,13) ja avage maailma silmad patule ja õigusele ja kohtumõistmisele" (Johannese 1.6,8).

järeldus

Keskne piibellik tõde on see, et Jumal on Isa, Poeg ja Püha Vaim, kujundab meie usku ja meie elu kristlastena. Isa, Poja ja Vaimu jagatud imeline ja ilus osadus on armastuse osadus, millesse meie Päästja Jeesus Kristus oma elu, surma, ülestõusmise ja ülestõusmise kaudu seab meid liha lihaseks Jumalaks.

James Henderson