Jumala armu

Arm on esimene sõna meie nimes, sest see kirjeldab kõige paremini meie individuaalset ja kollektiivset teekonda Jumala juurde Jeesuses Kristuses Püha Vaimu kaudu. „Pigem usume, et oleme päästetud Issanda Jeesuse armu läbi, nagu ka nemad” (Ap 15:11). Me oleme "tema armust õigeks mõistetud ilma teeneteta lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses" (Rm 3:24). Ainuüksi armust lubab Jumal (Kristuse kaudu) meil saada osa tema enda õigusest. Piibel õpetab meile järjekindlalt, et ususõnum on sõnum Jumala armust (Apostlite teod 1 Kor.4,3;20,24;20,32).

Jumala suhe inimesega on alati olnud armu ja tõde. Kuigi seadus oli nende väärtuste väljendus, leidis Jumala armu end täielikult Jeesuse Kristuse kaudu. Jumala armu kaudu päästame meid ainult Jeesus Kristus, mitte aga seadusega. Seadus, millega iga inimene on kuradi, ei ole Jumala viimane sõna meie jaoks. Tema viimane sõna meie jaoks on Jeesus. Ta on Jumala armu ja tõe täiuslik ja isiklik ilmutus, mida ta vabalt andis inimkonnale.

Meie hukkamõist seaduse alusel on õiglane ja õiglane. Me ei saavuta õiglast käitumist omal soovil, sest Jumal ei ole oma seaduste ja seaduste vang. Jumal meis tegutseb jumalikus vabaduses vastavalt oma tahtele. Tema tahet määratleb arm ja lunastus. Apostel Paulus kirjutab: „Ma ei viska ära Jumala armu; sest kui õigus tuleb seadusest, siis Kristus suri asjata” (Galaatlastele 2:21). Paulus kirjeldab Jumala armu kui ainsat alternatiivi, mida ta ei taha ära visata. Graatsia ei ole asi, mida tuleb kaaluda, mõõta ja vahetada. Arm on Jumala elav headus, mille kaudu Ta otsib ja muudab inimese südant ja meelt. Oma kirjas Rooma kogudusele kirjutab Paulus, et ainus asi, mida me püüame oma jõupingutustega saavutada, on patu palk, mis on surm ise. See on halb uudis. Kuid on ka üks eriti hea, sest „Jumala and on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 6:24). Jeesus on Jumala arm. Ta on Jumala pääste, mis on kõigile inimestele tasuta antud.