Ta elas üle iseseisvussõja tulekahjud ja nägi, kuidas New York tõusis maailma suurimaks linnaks – väikeseks kirikuks nimega St Pauli kabel. See asub Manhattani lõunaosas, mida ümbritsevad pilvelõhkujad. Ta sai tuntuks ka nime all "Väike kabel, mis seisis". Väike kirik, mis seisis]. Ta sai selle hüüdnime, kuna suri kaksiktornide kokkuvarisemisel 1. jaanuaril1. 2001. aasta september jäi vigastamata, kuigi vahemaa jäi alla 100 meetri.
Vahetult pärast jaanuari terrorirünnakut.1. . septembril tegutses St. Pauli päästetöötajate operatiivkeskusena ja kontaktpunktina lähedastele, kes midagi otsivad. Paljude nädalate jooksul tulid sellesse kohta tuhanded vabatahtlikud erinevatest usukogukondadest, kes soovisid meeleheitlikult koos tragöödiaga leppida. Pauluse koguduseliikmed tõid sooja sööki ja aitasid koristada. Nad pakkusid lohutust neile, kes kaotasid sõpru ja pereliikmeid.
Suure hirmu ja suure vajaduse ajal võime küsida: "Kus on Jumal?" Usun, et väike kirik võib anda meile osa vastusest vihje. Oleme kindlad: isegi pimedas surmaorus on Jumal meiega. Kristus ise pani end meie asemele, temast sai üks meist, valgus, mis valgustab meie pimedust. Ta kannatas koos meiega, tema süda puruneb, kui meie süda murdub, ja Tema Vaim saab meid trööstituks ja terveks. Isegi traagilistel aegadel on Jumal meiega ja teeb päästet.
Väike kogudus, mis kindlalt seisis, tuletab meile jätkuvalt meelde, et isegi kõige suurema vajaduse korral on Jumal väga lähedal – temas on lootus, meie Issanda Kristuse kaudu. Kirik tervikuna on selle tunnistus ja selle eesmärk on meile meelde tuletada, et Jumal ei lase selles elus juhtuda midagi, mis on vabastatud tema täielikust päästmisest, kui aeg on käes. Mälestame neid, kes oma elu kaotasid1. September kaotatud. Ma palvetan, et me kõik saaksime teadlikuks, et meie Issand oli ja on nendega ja jääb alati olema, kaasa arvatud meie.
Joseph Tkach