Kas sa usud?

Maarja ja Marta ei teadnud, mida nad peaksid mõtlema Jeesusele, kui ta tuli oma linna nelja päeva pärast Latsaruse matmist. Kui tema venna haigus halvenes, saadeti nad Jeesuse juurde, keda nad teadsid, et ta suudab ravida. Nad arvasid, et Jeesus, olles Latsarusega nii lähedased, tulid tema juurde ja kõik muutuksid paremaks. Aga ta ei teinud seda. Tundus, et Jeesusel oli palju olulisemaid asju. Nii et ta jäi sinna, kus ta oli. Ta ütles oma jüngritele, et Laatsarus hakkab magama. Nad arvasid, et ta ei mõista, et Laatsarus on surnud. Nagu tavaliselt, olid nad taas need, kes ei saanud aru.

Kui Jeesus ja jüngrid lõpuks Betaaniasse jõudsid, kus õed ja vend elasid, ütles Marta Jeesusele, et tema venna ihu oli juba hakanud lagunema. Nad olid nii pettunud, et nad heidavad Jeesust ette, et ta oli liiga kaua oodanud, et aidata oma haigestunud sõber.

Ma oleksin ka pettunud - või rohkem, pigem ärritunud, vihane, hüsteeriline, meeleheitel - kas pole? Miks Jeesus andis oma venna surra? Jah, miks? Me küsime sageli sama küsimust täna - miks Jumal andis mu lähedastele surra? Miks ta lubas seda või seda katastroofi? Kui vastus puudub, pöördume me vihastavalt Jumala poole.

Aga Maria ja Marta, kuigi nad olid pettunud, valus ja veidi vihane, ei pöördunud. Jeesuse sõnad John 11is olid piisavad, et veenda Martat. Tema pisarad salmis 35 näitasid Mariale, kui huvitatud ta oli.

Need on samad sõnad, mis lohutavad ja rahustavad mind täna, kui valmistun kaheks sündmuseks tähistama verstapostilist sünnipäeva ja ülestõusmispüha, Jeesuse ülestõusmist. Johanneses 11,25 Jeesus ei ütle: „Ära muretse, Marta, ma äratan Laatsaruse üles.” Ta ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, jääb ellu ka siis, kui ta sureb."  

Mina olen ülestõusmine. Tugevad sõnad. Kuidas ta sai seda öelda? Millise jõuga saaks ta oma elu surnuks panna ja selle tagasi saada? (Matteuse 26,61). Teame seda, mida Maarja, Marta, Laatsarus ja jüngrid veel ei teadnud, vaid saime alles hiljem teada: Jeesus oli Jumal, on Jumal ja jääb Jumalaks alatiseks. Tal pole mitte ainult vägi surnuid inimesi üles äratada, vaid ta on ka ülestõusja. See tähendab, et ta on elu. Elu on Jumalale omane ja kirjeldab tema olemust. Seetõttu kutsub ta end ka: MINA OLEN.

Minu eelseisev sünnipäev andis mulle põhjust mõelda elule, surmale ja sellele, mis edasi juhtub. Kui ma lugesin sõnu, mida Jeesus Marta ütles, siis ma mõtlen, et ta küsib minult sama küsimust. Kas sa usud, et ma usun, et ta on ülestõusmine ja elu? Ma arvan, et ma elan uuesti, teades, et ma pean surema nagu iga teine, sest ma usun Jeesusesse? Jah, ma teen. Kuidas ma saaksin nautida aega, mis mulle jäi, kui ma seda ei teinud?

Kuna Jeesus pani oma elu ja võttis selle uuesti vastu, sest haud oli tühi ja Kristus tõusis, siis ka mina elan uuesti. Head lihavõtted ja õnnelik sünnipäev minu jaoks!

Tammy Tkach


pdfKas sa usud?