Teenusest järgmisele

371 teenusest järgmineNehemja raamat, üks Piibli 66 raamatust, on ilmselt üks vähem tähelepanu pööratud. See ei sisalda südamlikke palveid ja laule nagu Psalter, ei suurejoonelist loomislugu nagu . Moosese raamat (1. Mooses) ega ka Jeesuse elulugu ega Pauluse teoloogiat. Ent Jumala inspireeritud sõnana on see meile sama oluline. Vana Testamendi lehitsemisel on sellest lihtne mööda vaadata, kuid sellest raamatust saame palju õppida – eriti tõelise ühtekuuluvuse ja eeskujuliku elamise kohta.

Nehemja raamat loetakse ajalooraamatute hulka, sest see kajastab peamiselt juudi ajaloo olulisi sündmusi. Koos Esra raamatuga antakse sellest teada babüloonlaste poolt vallutatud ja laastatud Jeruusalemma linna taastamisest. Raamat on ainulaadne selle poolest, et see on kirjutatud esimeses isikus. Nehemja enda sõnadest saame teada, kuidas see ustav mees oma rahva eest võitles.

Nehemjal oli kuningas Artaxerxese õukonnas tähtis koht, kuid seal loobus ta võimust ja mõjuvõimust, et aidata oma rahvast, kes pidi kannatama suurt ebaõnne ja häbi. Talle anti luba Jeruusalemma naasta ja hävitatud linnamüür uuesti üles ehitada. Linnamüür võib meile tänapäeval tunduda ebaoluline, kuid 5. Sajandil eKr oli linna kindlustamine selle asustuse jaoks ülioluline. See, et Jeruusalemm, Jumala valitud rahva kummardamise keskus, hävitati ja jäeti ilma kaitseta, pani Nehemja sügavasse kurbusse. Talle anti vahendid linna ülesehitamiseks ja paigaks, kus inimesed saaksid uuesti elada ja Jumalat kartmata kummardada. Jeruusalemma ülesehitamine polnud aga kerge ülesanne. Linna ümbritsesid vaenlased, kellele ei meeldinud, et juudi rahvas hakkab taas õitsele puhkema. Nad ähvardasid Nehemja juba ehitatud hoonete üllatava hävitamisega. Oli tungiv vajadus juute ohuks ette valmistada.

Nehemja ise jutustab: „Sellest ajast peale töötas pool minu rahvast selle hoone juures, aga teine ​​pool valmistas odad, kilbid, vibud ja raudrüüd ning seisis kogu Juuda koja taga, mis müüri ehitas. Need, kes kandsid koormat, töötasid järgmiselt:

Ühe käega tegid nad tööd ja teise käega hoidsid relva” (Nehemja 4,10-11). See oli väga tõsine olukord! Jumala valitud linna ülesehitamiseks pidid iisraellased kordamööda määrama inimesi seda ehitama ja panema valvurid selle kaitsmiseks. Sa pidid olema valmis igal ajal rünnaku tõrjuma.

Kogu maailmas on palju kristlasi, keda ähvardab pidev tagakiusamine oma usu elamise tõttu. Isegi need, kes ei ela iga päev ohus, võivad Nehemja teenistusest palju õppida. Tasub mõelda, kuidas saaksime üksteist „kaitsta”, isegi kui asjaolud pole nii äärmuslikud. Kui me töötame Kristuse ihu ülesehitamise nimel, kohtab maailm meid tagasilükkamise ja heidutusega. Kristlastena peaksime end ümbritsema mõttekaaslastega ja neid toetama.

Nehemiah ja tema rahvas tagasid valvsuse ja tegutsemisvalmiduse igal ajal, et olla relvastatud igas olukorras - olgu selleks siis Jumala rahva linna ehitamine või selle kaitsmine. Neil oli palutud seda teha mitte tingimata seetõttu, et nad sobisid selle töö jaoks kõige paremini, vaid seetõttu, et töö oli vaja ära teha.

Meist on vähe inimesi, kes tunnevad, et on kutsutud suuri asju tegema. Erinevalt paljudest Piibli tegelastest ei kutsutud Nehemiat spetsiaalselt. Jumal ei rääkinud temaga läbi põleva põõsa ega unes. Ta lihtsalt kuulis vajadusest ja palvetas, et näha, kuidas ta saaks aidata. Siis palus ta, et talle usaldataks Jeruusalemma ülesehitamine - ja talle anti selleks luba. Ta võttis initsiatiivi seista Jumala rahva eest. Kui hädaolukord meie keskkonnas ärgitab tegutsema, saab Jumal meid selles juhtida sama võimsalt, nagu kasutaks ta pilvesammast või häält taevast.

Me ei tea kunagi, millal meid kutsutakse teenima. Ei paistnud, et Nehemiah oleks kõige lootustandvam kandidaat: ta polnud ei arhitekt ega ehitaja. Tal oli tugev poliitiline positsioon, millest ta loobus ilma kindla õnnestumiseta, sest raskused surusid teda. Ta elas selle ülesande nimel, sest uskus, et vastavalt Jumala tahtele ja viisidele peaksid inimesed elama rahvaste seas konkreetses kohas ja kellaajal - Jeruusalemmas. Ja ta hindas seda eesmärki rohkem kui enda turvalisust ja teenet. Nehemiah pidi pidevalt silmitsi seisma uute olukordadega. Ümberehituse ajal tehti talle pidevalt väljakutseid ületada raskused ja suunata oma inimesi uuesti.

Ma mõtlen sellele, kui sageli näib meil kõigil üksteise teenindamine olevat keeruline. Mulle tuleb pähe, et olen sageli mõelnud, et keegi teine ​​kui mina oleks teatud juhtudel palju paremini abiks. Nehemja raamat meenutab meile siiski, et Jumala kogukonnana on meid kutsutud üksteisest hoolima. Me peaksime olema valmis oma turvalisuse ja edasijõudmise kõrvale panema, et aidata puudust kannatavaid kristlasi.

See täidab mind suure tänutundega, kui kuulen õdede-vendade ja töötajate eest, kes seisavad teiste eest, olgu selleks siis isiklik pühendumine või nende annetused - anonüümse toidu- või rõivakoti jätmine abivajava pere ukse ette või kutse ühele öeldes õhtusöögiks abivajavaid naabreid - nad kõik nõuavad armastuse märki. Mul on hea meel, et Jumala armastus voolab läbi tema rahva inimeste juurde! Meie pühendumus oma keskkonna vajadustele näitab tõeliselt eeskujulikku eluviisi, milles usaldame igas olukorras, mille Jumal on meid õigesse kohta seadnud. Tema viisid on mõnikord ebaharilikud, kui on vaja teisi aidata ja meie maailma natuke valgustada.

Täname teid ustavuse eest Jeesusele ja armastava toetuse eest meie usukogukonnale.

Tänutunde ja tänuga

Joseph Tkach

Präsident
GRACE COMMUNION INTERNATIONAL


pdfTeenusest järgmisele