Jeremy ajalugu

148i lugu JeremyistJeremy sündis hämmingus kehas, aeglases meeles ja kroonilises, ravimamatus haiguses, mis oli kogu oma nooruse aeglaselt tapnud. Sellegipoolest olid tema vanemad püüdnud anda talle normaalset elu nii palju kui võimalik ja saatis ta seetõttu erakooli.

12i ajastul oli Jeremy ainult teises klassis. Tema õpetaja Doris Miller oli temaga sageli meeleheitel. Ta nihkis oma juhatusel, lõi ja lõi müra. Mõnikord rääkis ta taas selgelt, nagu oleks särav valgus tunginud oma aju pimedusse. Enamiku ajast aga Jeremy tõstis oma õpetaja. Ühel päeval helistas ta oma vanematele ja palus neil koolis käia nõustamiseks.

Kui Forresters tühjas klassis vaikselt istus, ütles Doris neile: „Jeremy kuulub tõesti erikooli. Tema jaoks pole aus olla koos teiste lastega, kellel pole õppimisprobleeme. "

Pr Forrester nuttis vaikselt, kui tema abikaasa ütles: "Pr Miller," ütles ta, "see oleks Jeremyle kohutav šokk, kui peaksime ta koolist välja viima. Me teame, et talle meeldib siin olla väga. "

Doris istus seal veel tükk aega pärast vanemate lahkumist ja vaatas läbi akna lund. Jeremyt oma klassis hoida ei olnud õiglane. Tal oli õpetada 18 last ja Jeremy ebaõnnestus. Järsku sai süütunne temast võitu. "Oh jumal," hüüdis ta valjusti, "siin ma vingun, kuigi minu probleemid pole selle vaese perekonnaga võrreldes tühised! Palun aidake mul olla Jeremyga kannatlikum!”

Tuli kevad ja lapsed rääkisid õhinal saabuvatest ülestõusmispühadest. Doris jutustas Jeesuse loo ja siis, et rõhutada ideed uue elu tärkamisest, kinkis ta igale lapsele suure plastmuna. "Nüüd," ütles ta neile, "ma tahan, et viiksite selle koju ja tooksite selle homme tagasi, mille sees on midagi, mis näitab uut elu." Kas sa said aru?"

“Jah, proua Miller!” vastasid lapsed entusiastlikult – kõik peale Jeremy. Ta lihtsalt kuulas tähelepanelikult, silmad alati naise näol. Ta mõtles, kas ta sai ülesandest aru. Võib-olla võiks ta helistada tema vanematele ja selgitada neile projekti.

Järgmisel hommikul tulid 19 lapsed kooli, naersid ja räägid, kui nad panid munad suure vitsikorvi juurde pr Milleri lauale. Pärast matemaatikaõppetundi oli aeg munad avada.

Esimesest munast leidis Doris lille. "Oh, jah, lill on kindlasti märk uuest elust," ütles ta. “Kui taimed maast tärkavad, teame, et kevad on käes.” Väike tüdruk esireas tõstis käed üles. "See on minu muna, proua Miller," hüüdis ta.

Järgmises munas oli plastikust liblikas, mis nägi väga ehtne välja. Doris hoidis seda üleval: „Me kõik teame, et röövik muutub ja kasvab kauniks liblikaks. Jah, ka see on uus elu." Väike Judy naeratas uhkelt ja ütles: "Proua Miller, see on minu muna."

Järgmisena leidis Doris kivi, mille peal oli sammal. Ta selgitas, et sammal esindab ka elu. Billy vastas tagumisest reast. "Isa aitas mind," säras ta. Siis avas Doris neljanda muna. See oli tühi! See peab olema Jeremy oma, mõtles ta. Ta ei saanud vist juhistest aru. Kui ta vaid poleks unustanud tema vanematele helistada. Tahtmata talle häbi teha, pani ta muna vaikselt kõrvale ja sirutas käe teise järele.

Järsku rääkis Jeremy. "Proua Miller, kas te ei taha minu munast rääkida?"

Väga elevil Doris vastas: "Aga Jeremy – su muna on tühi!" Ta vaatas naisele silma ja ütles tasakesi: "Aga Jeesuse haud oli ka tühi!"

Aeg jäi seisma. Kui ta end tagasi sai, küsis Doris temalt: "Kas sa tead, miks haud tühi oli?"

"O jah! Jeesus tapeti ja pandi sinna. Siis kasvatas isa ta üles!” Helistas vahetund. Samal ajal kui lapsed koolihoovi jooksid, nuttis Doris. Jeremy suri kolm kuud hiljem. Kalmistul viimast austust avaldanud nägid tema kirstul 19 muna, kõik tühjad, üllatusena.

Hea uudis on nii lihtne - Jeesus on tõusnud! Kas tema armastus täidab teid rõõmuga selle vaimse pidu ajal.

Joseph Tkach


pdfJeremy ajalugu