õigustus

Õigeksmõistmine on Jumala armutegu Jeesuses Kristuses ja Tema kaudu, mille kaudu usklik mõistetakse õigeks Jumala silmis. Seega saab inimene usu kaudu Jeesusesse Kristusesse Jumala andestuse ning ta leiab rahu oma Issanda ja Päästjaga. Kristus on järeltulija ja vana leping on aegunud. Uues lepingus põhineb meie suhe Jumalaga teisel alusel, see põhineb teisel kokkuleppel. (Roomlastele 3:21-31; 4,1-kakskümmend; 5,1.9; galaatlased 2,16)

Põhjendus usuga

Jumal kutsus Aabrahami Mesopotaamiast ja lubas tema järglastele anda neile Kaananimaa. Pärast seda, kui Aabraham oli Kaananimaal, sündis, et Aabramile tuli ilmutusena Issanda sõna: Ära karda, Aabram! Olen teie kilp ja teie suur tasu. Aga Aabram ütles: "Issand, mu Jumal, mida sa mulle annad?" Ma lähen sinna ilma lasteta ja mu sulane Elieser Damaskusest pärib mu maja... Sa ei andnud mulle järglasi; ja vaata, üks mu sulastest saab minu päranduseks. Ja vaata, Issand ütles talle: 'Tema ei saa olla sinu pärand, vaid see, kes su ihust välja tuleb, on sinu pärand. Ja ta käskis tal välja minna ja ütles: 'Vaata taeva poole ja loe tähti! kas sa suudad neid kokku lugeda Ja ütles talle: Su järeltulijaid on nii palju.1. Mooses 15,1-5.).

See oli fenomenaalne lubadus. Kuid veelgi hämmastavam on see, mida loeme 6. salmist: „Aabram uskus Issandat ja ta pidas seda tema jaoks õiguseks.” See on oluline avaldus usust õigeksmõistmise kohta. Aabrahami peeti õigeks usu põhjal. Apostel Paulus arendab seda ideed edasi Roomlastele 4 ja Galaatlastele 3.

Kristlased pärivad Aabrahami tõotused usu alusel – ja Moosesele antud seadused lihtsalt ei saa neid lubadusi tühistada. Seda põhimõtet kasutatakse Galaatlastele 3,17 õpetanud. See on eriti oluline osa.

Usk, mitte seadus

Kirjas galaatlastele vaidles Paulus seadusliku ketserluse vastu. Galaatia kirjas 3,2 ta esitab küsimuse:
"Ma tahan teada ainult sinult: kas sa said Vaimu seaduse tegude või usu kuulutamise kaudu?"

See esitab sarnase küsimuse 5. salmis: "Niisiis kes annab teile Vaimu ja teeb seda teie seas, kas ta teeb seda seaduse tegude või usu kuulutamise kaudu?"
 

Paulus ütleb salmides 6-7: „Nii oli ka Aabrahamiga: ta uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks. Seepärast teadke, et need, kes on usklikud, on Aabrahami lapsed.” tsiteerib Paulus 1. Mooses 15. Kui meil on usku, oleme Aabrahami lapsed. Me pärime tõotused, mille Jumal talle andis.

Pane tähele salmi 9: „Seepärast õnnistatakse neid, kes on usus, uskliku Aabrahamiga.” Usk toob õnnistusi. Kui aga loodame seadusest kinnipidamisele, mõistetakse meid hukka. Sest me ei täida seaduse nõudeid. Kuid Kristus päästis meid sellest. Ta suri meie eest. Pane tähele salmi 14: "Ta lunastas meid, et Aabrahami õnnistus saaks Kristuses Jeesuses paganaid ja et me saaksime usu kaudu tõotatud Vaimu."

Seejärel kasutab Paulus salmides 15–16 praktilist näidet, et öelda Galaatia kristlastele, et Moosese seadus ei saa tühistada Aabrahamile antud tõotusi: „Vennad, ma räägin inimlikult: inimene ei tühista siiski inimese tahet, kui see kinnitatakse ega lisa sellele midagi. Nüüd on tõotus antud Aabrahamile ja tema soole.”

See "järglane" [seeme] on Jeesus Kristus, kuid Jeesus pole ainus, kes pärib Aabrahamile antud tõotused. Paulus juhib tähelepanu, et ka kristlased pärivad need tõotused. Kui meil on usku Kristusesse, oleme Aabrahami lapsed ja pärime tõotused Jeesuse Kristuse kaudu.

Ajutine õigus

Nüüd jõuame salmi 17 juurde: "Nüüd ma mõtlen seda: lepingut, mille Jumal varem kinnitas, ei rikuta seadusega, mis anti nelisada kolmkümmend aastat hiljem, nii et tõotus läheks tühiseks."

Siinai mäe seadus ei saa murda lepingut Aabrahamiga, mis põhines usul Jumala lubadusse. See on Pauluse mõte. Kristlaste suhe Jumalaga põhineb usul, mitte seadusel. Kuulekus on hea, kuid me kuuletume uue lepingu, mitte vana lepingu järgi. Paulus rõhutab siin, et Moosese seadus – vana leping – oli ajutine. Seda lisati ainult Kristuse tulekuni. Me näeme, et salmis 19: „Mis on siis seadus? Seda lisati pattude pärast, kuni tuleb järglane, kellele on antud tõotus.

Kristus on järglane ja vana leping on aegunud. Uues lepingus põhineb meie suhe Jumalaga teistsugusel alusel, mis põhineb teisel kokkuleppel.

Lugegem salme 24-26: „Nii oli Seadus meie õpetajaks Kristusele, et meid mõistetaks õigeks usu läbi. Kuid pärast seda, kui usk on tulnud, ei ole me enam distsiplinaarsuse all. Sest te olete kõik Jumala lapsed usu läbi Kristusesse Jeesusesse.” Me ei ole vana lepingu seaduste all.
 
Liigume nüüd 29. salmi juurde: „Kui te olete Kristuse omad, siis te olete Aabrahami lapsed, pärijad tõotuse järgi.” Asi on selles, et kristlased saavad Püha Vaimu usu alusel. Usu kaudu mõistetakse meid õigeks või Jumala ees õigeks usu kaudu. Me saame õigeks usu, mitte seaduse järgimise ja kindlasti mitte vana lepingu alusel. Kui me usume Jumala tõotust Jeesuse Kristuse kaudu, on meil Jumalaga õige suhe.

Teisisõnu, meie suhe Jumalaga põhineb usul ja tõotusel, nagu Aabrahamil. Siinai juurde lisatud seadused ei saa muuta Aabrahamile antud lubadust ja need seadused ei saa muuta lubadust, mis on antud kõigile, kes on Aabrahami usu lapsed. See seadusepakett muutus vanaks, kui Kristus suri ja me oleme nüüd uues lepingus.

Isegi ümberlõikamine, mille Aabraham sai oma lepingu märgiks, ei saa muuta algset usupõhist lubadust. Peatükis Roomlastele 4 juhib Paulus tähelepanu sellele, et tema usk kuulutas Aabrahami õigeks ja sai seetõttu Jumalale vastuvõetavaks, kui ta oli ümberlõikamata. See oli vähemalt 14 aastat hiljem, kui telliti ümberlõikamine. Füüsilist ümberlõikamist ei nõuta tänapäeval kristlastelt. Ümberlõikamine on nüüdseks südameasi (Room 2,29).

Seadus ei saa salvestada

Seadus ei saa anda meile pääste. Kõik, mida saab teha, on meid hukka mõista, sest me kõik oleme õigusrikkurid. Jumal teadis eelnevalt, et keegi ei saa seadust säilitada. Seadus viitab meile Kristusele. Seadus ei saa anda meile pääste, kuid see võib aidata meil näha meie päästmise vajadust. See aitab meil mõista, et õiglus peab olema kingitus, mitte midagi, mida saame teenida.

Oletame, et kohtupäev tuleb ja kohtunik küsib, miks ta peaks andma sulle oma domeeni. Kuidas sa vastaksid? Kas me ütleksime, et oleme hoidnud teatud seadusi? Loodan, et mitte, sest kohtunik võib kergesti välja tuua seadusi, mida me ei hoidnud, patud, mida me alateadlikult toime pandi ja mitte kunagi kahetsenud. Me ei saa öelda, et oleme piisavalt head. Ei - kõik, mida me saame teha, on paluda armu. Meil on usk, et Kristus suri, et meid kõigist pattudest lunastada. Ta suri, et vabastada meid seaduse karistamisest. See on meie ainus päästmise alus.

Loomulikult viib usk meid kuulekusse. Uuel lepingul on palju oma pakkumisi. Jeesus seab nõudmised meie ajale, meie südamele ja meie rahale. Jeesus tühistas paljud seadused, kuid ta kinnitas ja õpetas ka mõningaid neid seadusi, et neid tuleks hoida vaimus ja mitte ainult pealiskaudsetena. Peame vaatama Jeesuse ja apostlite õpetusi, et näha, kuidas kristlikus usus meie elus peaks uues lepingus toimima.

Kristus suri meie eest, et me saaksime tema eest elada. Me oleme vabanenud patu orjastamisest, et me muutuksime õigluse orjadeks. Meid kutsutakse teenima üksteist, mitte ennast. Kristus nõuab meilt kõike, mis meil on, ja kõike, mis meil on. Meid kutsutakse kuulekusele - kuid nad on päästetud usu kaudu.

Usu poolt õigustatud

Seda näeme Rooma 3. peatükis. Lühikeses kirjakohas selgitab Paulus päästmisplaani. Vaatame, kuidas see lõik kinnitab seda, mida nägime Galaatlastele. „...sest ükski inimene ei saa olla õige tema ees seaduse tegude läbi. Sest seaduse kaudu tuleb patu tundmine. Aga nüüd, peale Seaduse, ilmutatakse Jumala õigust, mida tõendavad Seadus ja prohvetid” (s 20-21).

Vana Testamendi pühakirjad ennustasid armu läbi päästmist usu kaudu Jeesusesse Kristusesse ja seda ei tee vana leping, vaid usus. See on Uue Testamendi tingimuste aluseks meie suhetes Jumalaga meie Päästja Jeesuse Kristuse kaudu.

Paulus jätkab salmides 22-24: „Aga mina räägin õigusest Jumala ees, mis tuleb usu kaudu Jeesusesse Kristusesse kõigile, kes usuvad. Sest siin pole vahet: nad kõik on patused ja neil puudub auhiilgus, mis neil peab olema Jumala ees, ja nad mõistetakse teeneteta õigeks tema armust lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses.

Kuna Jeesus suri meie eest, võib meid tunnistada õigeks. Jumal teeb õigeks need, kes usuvad Kristusesse – ja seetõttu ei saa keegi kiidelda sellega, kui hästi ta seadust peab. Paulus jätkab 28. salmis: "Nii me arvame, et inimene mõistetakse õigeks ilma Seaduse tegudest, ainuüksi usust."

Need on apostel Pauluse sügavad sõnad. Jaakobus, nagu Paulus, hoiatab meid igasuguse nn usu eest, mis eirab Jumala käske. Aabrahami usk viis ta Jumalale kuuletuma (1. Mooses 26,4-5). Paulus räägib tõelisest usust, sellisest usust, mis hõlmab lojaalsust Kristusele, terviklikku valmisolekut teda järgida. Kuid isegi siis päästab tema sõnul usk, mitte teod.

Roomlastes 5,1-2 Paulus kirjutab: „Kuna me oleme usust õigeks mõistetud, on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi; Tema kaudu on meil ka juurdepääs usu kaudu sellele armule, milles me seisame, ja rõõmustame tulevase auhiilguse lootuses, mille Jumal annab.

Usu kaudu on meil õige suhe Jumalaga. Me oleme tema sõbrad, mitte tema vaenlased. Sellepärast saame kohtumõistmise päeval seisma tema ees. Me usume Jeesuse Kristuse poolt antud lubadusse. Paul selgitab Roomlased 8,1-4 täiendavalt:

„Nüüd ei ole hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest Vaimu seadus, mis teeb eluks Kristuses Jeesuses, on vabastanud teid patu ja surma seadusest. Sest mida seadus ei suutnud teha, olles lihast nõrgenenud, seda tegi Jumal: ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasena ja patu pärast ning mõistis patu hukka lihas, et seadusest nõutud õigus oleks saaks täide meie jaoks, kes me praegu ei ela liha, vaid Vaimu järgi."

Seega näeme, et meie suhe Jumalaga põhineb usul Jeesusel Kristusel. See on kokkulepe või leping, mille Jumal tegi meiega. Ta tõotab, et peab meid õigeks, kui meil on usk tema pojale. Seadus ei saa meid muuta, kuid Kristus saab. Seadus mõistab meid surma, kuid Kristus tõotab meile elu. Seadus ei saa meid vabastada patu orjast, vaid Kristus saab. Kristus annab meile vabaduse, kuid see ei ole vabadus olla enesega rahul - see on vabadus teenida Teda.

Usk teeb meist valmisolekut järgida meie Issandat ja Päästjat kõiges, mida Ta meile ütleb. Me näeme selgeid käske üksteise armastamiseks, Jeesuse Kristuse usaldamiseks, evangeeliumi kuulutamiseks, tööks ühtsuse nimel usus, koguda kogudusena, ehitada üksteist usus, teha head teenimistööd, puhas ja moraalne Elu juhtimiseks, rahumeelseks elamiseks ja andeks neile, kes meid valesti teevad.

Need uued käsud on keerulised. Nad võtavad kogu meie aja. Kõik meie päevad on pühendatud Jeesuse Kristuse teenimisele. Me peame oma töö tegemisel hoolas olema ja see ei ole lai ja lihtne viis. See on keeruline ja keeruline ülesanne, millest mõned on valmis tegema.

Peaksime ka märkima, et meie usk ei saa meid päästa – Jumal ei võta meid vastu meie usu kvaliteedi põhjal, vaid oma Poja Jeesuse Kristuse usu ja ustavuse kaudu. Meie usk ei vasta kunagi sellele, mis ta "peaks" olema – aga meid ei päästeta mitte oma usu mõõdu järgi, vaid usaldades Kristust, kellel on meie kõigi jaoks piisavalt usku.

Joseph Tkach

õigustus