Valgus paistab
Talvel märkame, kuidas varakult pimedaks läheb ja ööd pikemaks lähevad. Pimedus on süngete maailmasündmuste, vaimse pimeduse või kurjuse sümbol.
Öösel karjatasid karjased Petlemma lähedal põllul oma lambaid, kui järsku ümbritses neid särav sära: «Ja Issanda ingel tuli nende juurde ja Issanda selgus paistis nende ümber; ja nad kartsid väga” (Luuka 2,9).
Ta rääkis suurest rõõmust, mis peaks neile ja kõigile inimestele vastu tulema, "sest täna on Päästja, kes sünnitas Kristuse". Karjased läksid sinna, nägid Maria ja Joosepi, mähkmetesse mähitud last, kiitsid ja kiitsid Jumalat ning teatasid, mida nad olid kuulnud ja näinud.
See on suur rõõm, mille ingel kuulutas karjastele, lihtsatele tõrjutud inimestele põllul. Need levitavad häid uudiseid kõikjale. Kuid paljutõotav lugu pole veel lõppenud.
Kui Jeesus hiljem inimestega rääkis, ütles ta neile: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Joh 8,12).
Loomise loos paljastab Piibli sõna teile, et Looja eraldas valguse pimedusest. Nii et see ei tohiks teid üllatada, kuid võib üllatada, et Jeesus ise on valgus, mis eraldab teid pimedusest. Kui järgite Jeesust ja usute tema sõna, siis ei kõnni te vaimses pimeduses, vaid teil on elu valgus. Teisisõnu, kui eluvalgus sinus elab, oled sa Jeesusega üks ja Jeesus paistab sinust läbi. Nii nagu Isa on Jeesusega üks, nõnda olete ka Temaga.
Jeesus annab sulle selge mandaadi: „Teie olete maailma valgus. Teie valgus paistku inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistavad teie taevast Isa» (Matteus 5,14 ja 16).
Kui Jeesus elab sinus, särab ta sinu kaudu sinu kaasinimeste poole. Erksa valgustina paistab see selle maailma pimeduses ja rõõmustab kõiki, keda tõeline valgus köidab.
Julgustan teid laskma sel uuel aastal eredalt särada.
Toni Püntener