Seadus ja armu

184 seadus ja armu

Mõned nädalad tagasi oma veebiuudiseid sirvides Billy Joeli laulu "State of Mind New York" kuulates sattusid mu silmad järgmise artikli peale. Selles selgitatakse, et New Yorgi osariik võttis hiljuti vastu seaduse, mis keelab lemmikloomade tätoveerimise ja augustamise. Mind lõbustas teadmine, et selline seadus on vajalik. Ilmselt on see tava muutumas trendiks. Ma kahtlen, et paljud newyorklased on selle seaduse vastuvõtmist tähele pannud, kuna see oli vaid üks paljudest, mis osariigis hiljuti vastu võeti. Oma olemuselt on kõikide tasandite valitsused seaduskuulekad. Kahtlemata võtavad nad omaks palju uusi asju, mida teha ja mida mitte. Enamasti püüavad nad maailma paremaks muuta. Seadused on mõnikord lihtsalt vajalikud, sest inimestel puudub terve mõistus. Igatahes teatas uudistekanal CNN, et 201440.000. aastal jõustus USA-s uut seadust.

Miks nii palju seadusi?

Peamiselt seetõttu, et meie, inimesed, oma kalduvusega pattu teha, püüame leida lünki olemasolevates regulatsioonides. Sellest tulenevalt on vaja järjest rohkem seadusi. Vähesed oleksid nõutavad, kui seadused suudaksid muuta inimesed täiuslikuks. Kuid see pole nii. Seaduse eesmärk on hoida eemal ebatäiuslikud inimesed ning edendada ühiskondlikku korda ja harmooniat. Oma kirjas Rooma kogudusele kirjutas Paulus kirjas roomlastele 8,3 Seaduse piiride kohta, mille Jumal andis Iisraelile Moosese kaudu, on järgmine (roomlastele 8,3 GN). „Seadus ei saanud meile, inimestele, elu tuua, sest see ei töötanud meie iseka olemuse vastu. Seetõttu saatis Jumal oma Poja meie isekate, patuste inimeste kehalisel kujul ja pani ta surema ohvrina patu süü eest. Niisiis pani ta patu kohut just selles kohas, kus see oli oma väge kasutanud: inimloomuses.

Kuna Iisraeli usujuhid ei mõistnud seaduse piiranguid, lisasid nad Moosese seadusesse täiendavaid sätteid ja täiendusi. Jõudis ka hetk, kus nende seaduste järgimine, rääkimata nende järgimisest, oli peaaegu võimatu. Ükskõik kui palju seadusi on tehtud, ei saavutatud (ja ei saavutata kunagi) täiuslikkust seaduste järgimisega. Ja see oli just see koht, kus Paulus mures oli. Jumal ei andnud seadust selleks, et muuta oma rahvas täiuslikuks (õiglaseks ja pühaks). Ainult Jumal teeb inimesed täiuslikuks, õigeks ja pühaks – armu läbi. Seaduse ja armu vastandamisel süüdistavad mõned mind Jumala seaduste vihkamises ja antinoomilisuse propageerimises. (Antinomism on usk, et armu läbi vabastatakse kohustusest järgida moraaliseadusi). Kuid miski pole tõest kaugemal. Nagu kõik teised, soovin, et inimesed järgiksid seadusi paremini. Kes tahaks, et seadusetus niikuinii eksisteeriks? Kuid nagu Paulus meile meelde tuletab, on ülioluline mõista, mida seadus saab teha ja mida mitte. Oma halastuses andis Jumal Iisraelile seaduse, sealhulgas kümme käsku, et juhtida neid paremale teele. Sellepärast ütles Paulus Rooma kirjas 7,12 (UUS ELU tõlge): "Aga seadus ise on püha ja käsk on püha, õiglane ja hea." Kuid oma olemuselt on seadus piiratud. See ei saa tuua päästet ega vabastada kedagi süüst ja hukkamõistust. Seadus ei saa meid õigustada ega lepitada, veel vähem meid pühitseda ja ülistada.

Ainult Jumala arm saab seda teha Jeesuse ja Püha Vaimu lepitustöö kaudu meis. Täpselt nagu Paulus Galaatia kirjas 2,21 [GN] kirjutas: „Ma ei lükka tagasi Jumala armu. Kui me suudaksime seadust täites seista Jumala ees, oleks Kristus asjata surnud."

Sellega seoses kuulutas Karl Barth vangidele Šveitsi vanglas:
„Niisiis kuulakem, mida Piibel ütleb ja mida meid kristlastena koos kuulama on kutsutud: armust olete lunastatud! Ükski mees ei saa seda endale öelda. Ega ta kellelegi teisele öelda ei saa. Seda saab meile igaühele öelda ainult Jumal. Selle väite tõeks muutmiseks on vaja Jeesust Kristust. Nende edastamiseks on vaja apostleid. Ja selle levitamiseks meie seas on vaja meie siinset kohtumist kristlastena. Seetõttu on tegemist ausate ja väga eriliste uudistega, kõige põnevamate uudistega, aga ka kõige kasulikumate – tõepoolest ainsa abistavaga.

Kuulates häid uudiseid, evangeeliumi, kardavad mõned inimesed, et Jumala armus ei toimi. Juriidikud on eriti mures selle pärast, et inimesed pööravad armu seadusetusse. Sa ei saa aru Jeesuse ilmutatud tõest, et meie elu on suhe Jumalaga. Tema teenimisega Temaga ei ole tema positsioon Looja ja Lunastajana mingil juhul kahtluse alla seatud.

Meie roll on elada ja jagada rõõmusõnumit, kuulutada Jumala armastust ja olla eeskujuks tänulikkusest Jumala eneseilmutuse ja sekkumise eest meie ellu. Karl Barth kirjutas raamatus "Kirchlicher Dogmatik", et see kuulekus Jumalale algab tänulikkuse vormis: "Arm kutsub esile tänulikkust, nii nagu heli kutsub esile kaja." Tänulikkus järgneb armule nagu äike välgule.

Barth kommenteeris veel:
„Kui Jumal armastab, ilmutab ta oma sisimat olemust selles, et ta armastab ning seetõttu otsib ja loob kogukonda. See olemine ja tegemine on jumalik ja erineb kõigist teistest armastuse tüüpidest selle poolest, et armastus on Jumala arm. Arm on Jumala eripärane olemus, kuna see otsib ja loob osadust Tema enda vaba armastuse ja soosingu kaudu, ilma et see eeldaks armastatu teeneid või nõudeid ega takistaks seda väärituse või vastuseisu tõttu, vaid vastupidi, kõik. väärtusetust ja ületada igasugune vastupanu. Selle eristava märgi järgi tunneme ära Jumala armastuse jumalikkuse.

Ma võin ette kujutada, et teie kogemus ei erine minust, kui tegemist on seadusega ja armu. Nagu sina, oleks mul pigem armastusest tulenev suhe, kui keegi, kes on seadusega pühendunud. Jumala armastuse ja armu tõttu meie vastu soovime me ka teda armastada ja palun. Muidugi, ma saan proovida teda kuuletuda kohustusest, kuid pigem teeniksin koos temaga tõelise armastuse suhte väljendusena.

Armu järgi elamisele mõeldes tuletab mulle meelde teine ​​Billy Joeli laul, Keeping the Faith. Isegi kui teoloogiliselt ebatäpne, toob laul kaasa olulise sõnumi: "Kui mälestus jääb, jah, siis ma hoian usku. Jah, jah, jah, jah ära kaota usku Jah, ma hoian usku. Jah."   

Joseph Tkach