Laatsarus ja rikas inimene - lugu uskmatust
Kas olete kunagi kuulnud, et need, kes surevad uskumatuna, ei ole enam Jumala kätte jõudnud? See on julm ja hävitav doktriin, mille tõestuseks on üks salm rikas inimese ja vaese Lazaruse tähendamissõnast. Nagu kõik Piibli lõigud, on see tähendamissõna ka konkreetses kontekstis ja seda saab selles kontekstis õigesti mõista. Alati on halb tugineda õpetusele ühele salmile - veelgi enam, kui see on lugu, mille põhisõnum on täiesti erinev. Jeesus seostas rikas inimese ja vaese Lazaruse tähendamissõna kahel põhjusel: esiteks, mõistmaks hukka Iisraeli usujuhtide keeldumine teda uskuda, ja teiseks, ümber lükata laialt levinud eeldus, et rikkus on Jumala hea tahte märk; vaesus on tõend tema häbistamisest.
Rikka mehe ja Laatsaruse tähendamissõna on viimane viiest teisest tähendamissõnast koosnevas seerias, mille Jeesus jutustas variseridele ja kirjatundjatele, kes – olles ahned ja enesega rahulolevad – olid solvunud tõsiasja peale, et Jeesus hoolitses ka patuste eest ja jagas nendega söömaaega.Lk 15,1 ja 16:14). Enne seda oli ta juba rääkinud tähendamissõnad kadunud lambast, kadunud mündist ja kadunud pojast. Nendega tahtis Jeesus teha selgeks nii maksukogujatele ja patustele kui ka pahasele variseridele ja kirjatundjatele, kes arvasid, et neil pole põhjust meelt parandada, et taevas on rohkem rõõmu ühe patuse üle, kes alustab uut elu, kui üheksakümne üheksa teise üle, kes seda ei vaja (Lk 15,7 Heade uudiste piibel). Kuid see pole veel kõik.
Raha versus jumal
Ebaausa majapidaja tähendamissõnaga jõuab Jeesus neljanda looni. (Lk 16,1-14)Nende peamine mõte on: kui te armastate raha nagu variserid, siis te ei armasta Jumalat. Pöördudes otse variseridele, ütles Jeesus: „Teie olete need, kes endid inimeste ees õigeks peavad, aga Jumal tunneb teie südameid. Sest see, mis inimeste silmis on kõrge, on Jumala ees jäledus” (s 15).
Seadus ja prohvetid tunnistavad – nii ütleb Jeesus –, et Jumala riik on saabunud ja kõik tungivad sisse (salmid 16–17). Tema sõnum on järgmine: kuna te hindate nii kõrgelt seda, mis on inimestele meeltmööda, ja mitte seda, mis on Jumalale meelepärane, siis te lükkate tagasi tema tungiva kutse – ja seega ka võimaluse – leida Jeesuse kaudu sissepääs tema riiki. Salm 18 väljendab – piltlikult öeldes –, et juudi usujuhid olid pöördunud ära Seadusest ja prohvetitest, kes osutasid Jeesusele, ja seega ka Jumalast (vrd. Jer 3,6). 19. salmis, mis on integreeritud nelja eelnevasse tähendamissõna, algab lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, nii nagu Jeesus seda rääkis.
Lugu uskmatusest
Loos on kolm peategelast: rikas mees (kes seisab ahnete variseride eest), vaene kerjus Laatsarus (peegeldades seda ühiskonnaklassi, mida variserid põlgasid) ja lõpuks Aabraham (kelle juudi moodi lohutus ja Sümboliseeris rahu edaspidi.)
Lugu räägib kerjuse surmast. Kuid Jeesus üllatab oma kuulajaid sõnadega: ... inglid kandsid ta Aabrahami rüppe (s 22). See oli täpselt vastupidine sellele, mida variserid oleksid võinud eeldada Laatsaruse -suguse mehe puhul, nimelt et sellised inimesed olid vaesed ja haiged just seetõttu, et Jumal oli nad hukka mõistnud ja järelikult ei oodanud midagi muud kui piinad pärast surma. Kuid Jeesus õpetab neid paremini. Teie seisukoht on lihtsalt vale. Nad ei teadnud midagi tema isa kuningriigist ja eksisid mitte ainult selles, kuidas Jumal hindas kerjust, vaid ka selles, kuidas ta nende üle kohut mõistis.
Siis toob Jeesus üllatuse: kui rikas mees suri ja maeti, oleks ta - mitte kerjus - sattunud põrgu piinade alla. Nii ta vaatas üles ja nägi Aabrahami kaugel istumas, Laatsarus ise tema kõrval. Ja ta ütles: Isa Aabraham, halasta mulle ja saada Laatsarus, et ta oma sõrmeotsa vette kastaks ja mu keelt jahutaks; sest ma olen piinatud nendes leekides (s 23-24).
Aga Aabraham ütles rikkale mehele sisuliselt järgmist: Sa oled kogu oma elu armastanud rikkust ega ole sul olnud aega selliste inimeste nagu Laatsarus jaoks. Aga minul on aega selliste inimeste nagu tema jaoks ja nüüd on ta minu juures ja sinul pole midagi. – Seejärel järgneb salm, mida nii tihti kontekstist välja rebitakse: Ja pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et ükski, kes tahab siit teie juurde minna, ei saa sinna minna ega sealt meie juurde tulla. (Lk 16,26).
Siin ja seal
Kunagi mõelnud, miks keegi tahaks siit siit minna? Loomulikult, miks peaks keegi meilt sealt liikuma, kuid vastupidise tee võtmine, ei ole mõtet - või kas? Aabraham pöördus rikka mehe poole, pöördudes tema pojaga; siis ütles ta, et isegi need, kes tahtsid tulla tema juurde, ei suutnud seda teha suure lõhe tõttu. Selle loo aluseks olev ilmutus on see, et tõepoolest on see, kes on selle vahe ületanud patuse pärast.
Sild üle lõhe
Jumal andis oma Poja kõigi patuste eest, mitte ainult selliste eest nagu Laatsarus, vaid ka selliste eest nagu see rikas mees. (Joh 3,16-17)Mõistujutus mainitud rikas mees, kes sümboolselt esindas Jeesuse hukka mõistnud varisere ja kirjatundjaid, hülgas Jumala Poja. Ta otsis seda, mis oli alati olnud tema ambitsioonide eesmärk: isiklikku mugavust teiste arvelt.
Jeesus lõpetas selle loo rikka mehe palvega, et keegi hoiataks tema vendi, et nendega ei juhtuks sama, mis temaga juhtus. Aabraham aga vastas talle: „Neil on Mooses ja prohvetid, kuulaku nad“ (s 29). Jeesus oli ka varem juhtinud tähelepanu (vt salme 16–17), et Seadus ja prohvetid tunnistasid temast – tunnistust, mida tema ja ta vennad aga ei olnud vastu võtnud (vrd. Joh 5,45-47 ja Lk 24,44-47).
„Ei, isa Aabraham,“ vastas rikas mees, „kui üks surnutest nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt.“ (Lk 16,30)Millele Aabraham vastas: Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, siis nad ei veendu isegi siis, kui keegi surnuist üles tõuseks (s 31).
Ja nad ei olnud veendunud: variserid, kirjatundjad ja ülempreestrid, kes olid sepitsenud vandenõu Jeesuse ristilöömiseks, tulid Pilatuse juurde isegi pärast tema surma ja küsisid temalt, milles ülestõusmise vale seisneb. (Mt 27,62-66)ja nad kiusasid taga, jahtisid ja tapsid neid, kes nende usku tunnistasid.
Jeesus ei öelnud seda tähendamissõna, et näidata meile taevast ja põrgu võimalikult selgelt. Pigem pöördus ta tolleaegsete usujuhtide vastu, kes sulgesid end usule, aga ka kõvasüdamlike ja isekate rikaste inimeste vastu igal ajal. Selle selgeks tegemiseks kasutas ta tavalist juudi keele kujutist, et kujutada teispoolsust (pöördudes põrgu poole, mis on reserveeritud õelatele ja õigete olemisele Aabrahami rinnale). Selle tähendamissõnaga ei võtnud ta seisukohta juudi sümboolika väljendusrikkuse ega täpsuse suhtes edasise suhtes, vaid kasutas seda visuaalset keelt oma ajaloo illustreerimiseks.
Tema peamine eesmärk ei olnud kindlasti rahuldada meie põlevat uudishimu taeva ja põrgu olemuse üle. Pigem oli tema eesmärk, et meile ilmutataks Jumala saladus (Röm 16,25; Eph 1,9 jne), varasemate aegade saladus (Eph 3,4-5)et Jumal temas, Jeesuses Kristuses, kõikvõimsa Isa lihakssaanud Pojas, on maailma endaga algusest peale lepitanud (2. Kor 5,19).
Seega, kui me oleme hõivatud alljärgnevate võimalike üksikasjadega, võib see viia meid kaugemale sellest teadmisest, mis oli selle loo rikkalikule inimesele suletud: me peaksime uskuma surnud inimestest tagasi.
autor J. Michael Feazell
