Jumal armastab meid

728 jumal armastab meidKas tead, et enamikul Jumalasse uskuvatest inimestest on raske uskuda, et Jumal neid armastab? Inimestel on lihtne ette kujutada Jumalat kui Loojat ja Kohtumõistjat, kuid kohutavalt raske kujutada Jumalat sellena, kes neid armastab ja nendest sügavalt hoolib. Kuid tõde on see, et meie lõpmatult armastav, loov ja täiuslik Jumal ei loo midagi, mis on tema endaga vastuolus, mis on temaga vastuolus. Kõik, mida Jumal loob, on hea, Tema täiuslikkuse, loovuse ja armastuse täiuslik ilming universumis. Kõikjal, kus me leiame selle vastandi – vihkamise, isekuse, ahnuse, hirmu ja ärevuse – ei tulene see sellest, et Jumal on asjad selliseks loonud.

Mis on paha kui algselt hea väärastumine? Kõik, mille Jumal lõi, kaasa arvatud meie, inimesed, oli ülimalt hea, kuid kurja sünnitab loodu väärkasutamine. See on olemas, sest me kasutame vääralt head vabadust, mille Jumal meile andis, et eemalduda Jumalast, meie olemuse allikast, selle asemel, et Temale lähemale läheneda.

Mida see meie jaoks isiklikult tähendab? Lihtsalt nii: Jumal lõi meid oma ennastsalgava armastuse sügavusest, oma piiramatust täiuslikkuse varust ja loovast jõust. See tähendab, et me oleme täiesti terviklikud ja head, just nagu tema meid lõi. Aga kuidas on lood meie probleemide, pattude ja vigadega? Need kõik on tingitud eemaldumisest Jumalast, kes meid lõi ja hoiab meie elu meie olemise allikana.
Kui oleme pöördunud ära Jumalast enda suunas, eemale Tema armastusest ja headusest, ei saa me näha, milline Ta tegelikult on. Me näeme teda hirmuäratava kohtunikuna, kellena, keda karta, kellegina, kes ootab, et meile haiget teha või kätte maksta tehtud ülekohtu eest. Kuid Jumal ei ole selline. Ta on alati hea ja armastab meid alati.

Ta tahab, et me teda tunneksime, et kogeksime tema rahu, rõõmu, tema külluslikku armastust. Meie Päästja Jeesus on Jumala olemuse kuju ja ta kannab kõike oma võimsa Sõnaga (heebrealastele 1,3). Jeesus näitas meile, et Jumal on meiega, et ta armastab meid vaatamata meie meeletutele katsetele tema eest põgeneda. Meie Taevane Isa igatseb, et me meelt parandaksime ja Tema koju tuleksime.

Jeesus rääkis loo kahest pojast. Üks neist oli täpselt nagu sina ja mina. Ta tahtis olla oma universumi keskpunkt ja luua endale oma maailma. Seetõttu nõudis ta poole oma pärandist ja jooksis nii kaugele kui suutis, elades vaid selleks, et endale meeldida. Kuid tema pühendumus endale meeldida ja iseendale elamine ei toiminud. Mida rohkem ta oma pärandist saadud raha enda jaoks kasutas, seda halvemini ta tundis ja seda õnnetumaks ta muutus.

Hooletusse jäetud elu sügavusest pöördusid ta mõtted tagasi isale ja kodule. Ühel lühikesel helgel hetkel mõistis ta, et kõike, mida ta tõesti tahtis, kõike, mida ta tõesti vajas, kõike, mis teda hästi ja õnnelikuks tegi, võib leida otse tema isakodust. Tolle tõehetke jõus, hetkelises takistamatus kontaktis isa südamega, rebis ta end seakünast välja ja asus koduteele. Ta mõtles pidevalt, kas ta isa üldse võtaks sellise lolli ja luuseri, nagu temast on saanud.

Ülejäänud loo teate – see on Luuka 1. peatükis5. Ta isa mitte ainult ei võtnud teda tagasi, vaid nägi teda tulemas, kui ta oli veel kaugel; ta oli oma kadunud poega siiralt oodanud. Ja ta jooksis talle vastu, teda kallistama ja sama armastusega, mis tal tema vastu oli alati olnud. Tema rõõm oli nii suur, et seda tuli tähistada.

Seal oli veel üks vend, vanem. See, kes jäi isa juurde ja ei jooksnud ära ega paistnud oma elu sassi ajavat. Kui see vend pidudest kuulis, oli ta oma venna ja isa peale vihane ja kibestunud ega tahtnud majja minna. Kuid ka tema isa läks tema juurde välja ja samast armastusest rääkis ta temaga ja kallas teda üle sama lõpmatu armastusega, millega ta oli üle külvanud oma tigedat poega.

Kas vanem vend pöördus lõpuks ja ühines tähistamisega? Jeesus ei öelnud meile seda. Kuid ajalugu ütleb meile, mida me kõik peame teadma – Jumal ei lakka meid armastamast. Ta igatseb, et me meelt parandaksime ja Tema juurde tagasi pöörduksime. Kunagi pole küsimus, kas ta meile andestab, võtab meid vastu ja armastab meid, sest ta on Jumal, meie Isa, kelle lõputu armastus on alati sama.
Kas on aeg lõpetada Jumala eest põgenemine ja pöörduda tagasi koju Tema juurde? Jumal tegi meid täiuslikuks ja terviklikuks, imeliseks väljenduseks tema kaunis universumis, mida iseloomustab tema armastus ja loovus. Ja oleme ikka veel. Peame vaid meelt parandama ja looma uuesti ühenduse oma Loojaga, kes armastab meid täna täpselt nii, nagu ta armastas meid siis, kui ta meid olema kutsus.

Joseph Tkach