Kirik

086 kirikKaunis piiblipilt räägib kirikust kui Kristuse pruudist. Sellele viidatakse sümboolika kaudu erinevates pühakirjades, sealhulgas Laululaulus. Võtmepunkt on Laulude laul 2,10-16, kus pruudi väljavalitu ütleb, et talv on läbi ja nüüd on laulu ja rõõmu aeg kätte jõudnud (vt ka heebrea 2,12) ja ka seal, kus pruut ütleb: "Minu sõber on minu ja mina tema" (St. 2,16). Kirik kuulub Kristusele nii individuaalselt kui ka kollektiivselt ja Tema kuulub Kirikusse.

Kristus on peig, kes "armastas kogudust ja andis end selle eest üles", et "see oleks hiilgav kirik, millel pole plekki ega kortsu ega muud sellist" (Efeslastele 5,27). See suhe, ütleb Paulus, "on suur mõistatus, kuid ma rakendan seda Kristuse ja koguduse suhtes" (Efeslastele 5,32).

Johannes võtab selle teema üles Ilmutusraamatus. Võiduv Kristus, Jumala Tall, abiellub pruudi, kirikuga (Ilmutuse 19,6-9; 21,9-10) ja üheskoos kuulutavad nad elusõnu (Ilmutuse 2. Kor1,17).

Kiriku kirjeldamiseks kasutatakse täiendavaid metafoore ja kujundeid. Kirik on kari, kes vajab hoolivaid karjaseid, kes järgivad oma hoolt Kristuse eeskujul (1. Peter 5,1-4); see on põld, kus on vaja töötajaid istutamiseks ja kastmiseks (1. korintlased 3,6-9); kogudus ja selle liikmed on nagu viinapuu oksad (Johannese 15,5); kirik on nagu oliivipuu (roomlastele 11,17-24.).

Jumala praeguse ja tulevase kuningriigi peegeldusena on kirik nagu sinepiseemne, mis kasvab puuks, milles leiavad varjupaiga taeva linnud3,18-19); ja nagu juuretis, mis läbib maailma taigna (Luuka 13,21), jne.

Kirik on Kristuse ihu ja koosneb kõigist neist, keda Jumal on tunnistanud "pühakute koguduste" liikmeteks.1. Korintlastele 14,33). See on uskliku jaoks oluline, sest kirikus osalemine on vahend, mille abil Isa hoiab meid ja toetab meid kuni Jeesuse Kristuse tagasitulekuni.

James Henderson