Uued olendid

Seemned, sibul, munad, röövikud. Need asjad on põnevad, kas pole? Kui ma sel kevadel istutasin lillesibulad, olin ma veidi skeptiline. Kuidas võiksid need kole, pruunid ja mahukad sibulad pakendada etiketil ilusaid lilli?

Noh, mõnda aega, natuke vett ja päikest, muutus minu skeptilisus aukartuseks, et rohelised mikroobid kasvasid maapinnalt esimesena. Siis ilmusid pungad. Pärast seda avati need roosad ja valged 15 cm suured lilled. Seega ei ole vale reklaami! Mis ime!

Taas peegeldub vaimne ka füüsilises. Vaatame ringi. Vaatame peeglisse. Kuidas said need lihalikud, isekad, asjatud, ahned, ebajumalakummardajad (jne) inimesed saada pühaks ja täiuslikuks nagu 1. Peetruses 1,15 ja Matthew 5,48 ennustanud? See nõuab palju kujutlusvõimet, mida meie õnneks on Jumalal külluses.

Me oleme nagu need sibulad või seemned mullas. Nad nägid surnud. Neis ei olnud mingit elu. Enne kui saime kristlasteks, olime meie pattudes surnud. Meil polnud elu. Ja siis juhtus midagi imelist. Kui hakkasime Jeesusesse uskuma, saime uuteks olenditeks. Sama jõud, mis tõstis surnuist Kristuse, tõi meid ka surnuist üles.

Meile on antud uus elu, nagu see on 2. kirjas korintlastele 5,17 tähendab: „Kui inimene kuulub Kristusele, on ta juba „uus loodu”. See, mis varem oli, on möödas; midagi täiesti uut (uus elu) on alanud!" (Rev.GN-1997)

Oma artiklis oma identiteedi kohta Kristuses panin ma ristile jalamile "valitud". "Uus loomine" on nüüd vertikaalsest pagasist ülespoole. Jumal tahab, et me kuuluksime tema perekonda; seepärast kujundab ta meid Püha Vaimu väe kaudu uuteks olenditeks.

Nii nagu need sibulad ei meenuta enam seda, mida ma varem istutasin, nii ei meenuta ka meie, usklikud, enam seda inimest, kes me kunagi olime. Oleme uued. Me ei mõtle enam nii, nagu varem, ei käitu ega kohtle enam teisi nii nagu varem. Teine väga oluline erinevus: me ei mõtle enam Kristusest nii, nagu me temast varem arvasime. Rev. GN-1997 tsiteerib 2 korintlastele 5,16 järgmiselt: "Seetõttu ei mõista ma nüüdsest enam kedagi [puht]inimlike standardite [maiste väärtuste] järgi, isegi mitte Kristust, kelle üle ma kunagi kohut mõistsin [täna tunnen teda hoopis teisiti kui varem]."

Meile anti Jeesusele uus perspektiiv. Me ei näe teda enam maise, uskumatu vaatenurgast. Ta ei olnud lihtsalt suurepärane õpetaja. Ta ei olnud lihtsalt hea inimene, kes elas korralikult. Ta ei olnud maailma relva kiireks käivitamiseks.

Ta on Issand ja Päästja, elava Jumala Poeg. Ta on see, kes meie eest suri. Ta on see, kes andis oma elu, et anda meile elu oma elu. Ta on teinud meid uueks.

Tammy Tkach

Uued olendid