Uued olendid

Seemned, sibul, munad, röövikud. Need asjad on põnevad, kas pole? Kui ma sel kevadel istutasin lillesibulad, olin ma veidi skeptiline. Kuidas võiksid need kole, pruunid ja mahukad sibulad pakendada etiketil ilusaid lilli?

Noh, mõnda aega, natuke vett ja päikest, muutus minu skeptilisus aukartuseks, et rohelised mikroobid kasvasid maapinnalt esimesena. Siis ilmusid pungad. Pärast seda avati need roosad ja valged 15 cm suured lilled. Seega ei ole vale reklaami! Mis ime!

Vaimne peegeldub taas füüsilises. Vaatame ringi. Vaatame peeglisse. Kuidas võiksid need lihalikud mõtlemisega, isekad, asjatud, ahned, ebajumalaid teenivad inimesed (jne.) Kas inimesed saavad pühadeks ja täiuslikuks, nagu ennustatakse 1. Peetruse 1,15:5,48 ja Matteuse? See hõlmab palju kujutlusvõimet, mida meie õnneks on Jumalal küllaga.

Me oleme nagu need sibulad või seemned mullas. Nad nägid surnud. Neis ei olnud mingit elu. Enne kui saime kristlasteks, olime meie pattudes surnud. Meil polnud elu. Ja siis juhtus midagi imelist. Kui hakkasime Jeesusesse uskuma, saime uuteks olenditeks. Sama jõud, mis tõstis surnuist Kristuse, tõi meid ka surnuist üles.

Meile on antud uus elu, nagu öeldakse 2. Korintlastele 5,17: „Nii et kui inimene kuulub Kristusele, on ta juba“ uus loodu ”. See, mis ta varem oli, on läbi; midagi täiesti uut (uus elu) on alanud! " (Rev. GN-1997)

Oma artiklis oma identiteedi kohta Kristuses panin ma ristile jalamile "valitud". "Uus loomine" on nüüd vertikaalsest pagasist ülespoole. Jumal tahab, et me kuuluksime tema perekonda; seepärast kujundab ta meid Püha Vaimu väe kaudu uuteks olenditeks.

Nii nagu need sibulad enam ei sarnane eelnevalt istutatuga, siis me ei usu enam, et me oleme sarnased isikutega, keda me kunagi olime. Me oleme uued. Me ei mõtle enam, nagu me varem tegime, ei käitu niimoodi ja ei kohtle teisi nii, nagu varem. Veel üks oluline erinevus: me ei mõtle enam Kristusele, kui me Teda mõtlesime. Rev. GN-1997 tsiteerib 2.Korinther 5,16i järgmiselt: "Nüüd ei mõista ma enam kedagi [puhtalt] inimstandarditest [maise väärtused], mitte isegi Kristusest, keda ma kunagi kohtasin [Täna ma tean teda täielikult erinevalt varasemalt]. "

Meile anti Jeesusele uus perspektiiv. Me ei näe teda enam maise, uskumatu vaatenurgast. Ta ei olnud lihtsalt suurepärane õpetaja. Ta ei olnud lihtsalt hea inimene, kes elas korralikult. Ta ei olnud maailma relva kiireks käivitamiseks.

Ta on Issand ja Päästja, elava Jumala Poeg. Ta on see, kes meie eest suri. Ta on see, kes andis oma elu, et anda meile elu oma elu. Ta on teinud meid uueks.

Tammy Tkach


pdfUued olendid