Suurim sünnilugu

suurim sünniluguKui ma sündisin Florida mereväehaiglas Pensacolos, ei teadnud keegi, et olen põlvkonna asendis, kuni ma arsti ette vales otsas hoidsin. Umbes iga kahekümnes laps ei valeta enne sündi emakas tagurpidi. Õnneks ei tähenda põlvpükste asend automaatselt seda, et laps tuleb keisrilõikega maailma välja tuua. Samal ajal ei läinud kaua aega enne minu sündi ja edasisi tüsistusi polnud. See sündmus andis mulle hüüdnime "konnajalad".

Kõigil on oma sünd oma lugu. Lastele meeldib oma sünnist rohkem teada saada ja emadele meeldib väga detailselt rääkida, kuidas nende lapsed sündisid. Sünnitus on ime ja see toob sageli pisaraid neile, kel kogemus olnud.
Ehkki enamik sündidest hääbub mälus kiiresti, on sünd, mida ei unusta kunagi. Väljastpoolt oli see sünd tavaline, kuid selle olulisust oli tunda kogu maailmas ja see mõjutab endiselt kogu inimkonda kogu maailmas.

Kui Jeesus sündis, sai temast Immanuel - Jumal meiega. Kuni Jeesuse tulekuni oli Jumal meiega ainult teatud viisil. Ta oli koos inimkonnaga päeval pilvesammastes ja öösel tulekoldes ning ta oli Moosesega põlevas põõsas.

Kuid tema sünd inimesena tegi ta puudutatavaks. See sünd andis talle silmad, kõrvad ja suu. Ta sõi koos meiega, rääkis meiega, ta kuulas meid, ta naeris ja puudutas meid. Ta nuttis ja koges valu. Oma kannatuste ja kurbuse kaudu suutis ta mõista meie kannatusi ja kurbust. Ta oli meiega ja ta oli üks meist.
Saades üheks meist, vastab Jeesus igavesele kaebusele: "Keegi ei mõista mind". Kirjas heebrealastele kirjeldatakse Jeesust kui ülempreestrit, kes kannatab koos meiega ja mõistab meid, sest teda tabasid samad kiusatused nagu meiegi. Schlachteri tõlge ütleb seda nii: „Kuna meil on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on ületanud taevad, siis hoidkem kinni ülestunnistusest. Sest meil ei ole ülempreestrit, kes ei suudaks kannatada meie nõrkusega, vaid keda on kiusatud kõiges nagu meie, kuid ilma patuta.” (Heebrealastele) 4,14-15.).

See on laialt levinud ja petlik seisukoht, et Jumal elab taevases elevandiluustornis ja elab meist väga kaugel. See ei ole tõsi, Jumala Poeg tuli ühena meist. Jumal meiega on endiselt meiega. Kui Jeesus suri, me suri ja kui ta üles tõusis, siis ka meie tõusisime koos temaga.

Jeesuse sünd oli midagi enamat kui lihtsalt siin maailmas sündinud teise inimese sünnilugu. See oli Jumala eriline viis näidata meile, kui väga ta meid armastab.

Tammy Tkach