Kristlik käitumine

Kristlik käitumine põhineb usaldusel ja armastaval lojaalsusel meie Päästjale, kes armastas meid ja andis end meie eest üles. Usaldus Jeesusesse Kristusesse väljendub usus evangeeliumi ja armastuse tegudes. Kristus muudab Püha Vaimu kaudu oma usklike südameid ja paneb neil vilja kandma: armastust, rõõmu, rahu, ustavust, kannatlikkust, lahkust, tasasust, enesevalitsemist, õiglust ja tõde. (1. Johannes 3,23-kakskümmend; 4,20-kakskümmend; 2. korintlased 5,15; galaatlased 5,6.22-23; Efeslased 5,9) 

Käitumisstandardid kristluses

Kristlased ei allu Moosese seadusele ja meid ei saa päästa ükski seadus, sealhulgas Uue Testamendi käsud. Kuid kristlusel on endiselt käitumisstandardid. See hõlmab muutusi meie eluviisis. See seab meie elule nõudmisi. Me peame elama Kristusele, mitte iseendale (2. korintlased 5,15). Jumal on meie Jumal, meie prioriteet kõiges ja Tal on midagi öelda selle kohta, kuidas me elame.

Üks viimaseid asju, mida Jeesus oma jüngritele ütles, oli see, et ta õpetas inimesi „pidama kõike, mida ma olen teil käskinud” (Matteuse 2.8,20). Jeesus andis käsud ja Tema jüngritena peame ka meie kuulutama käske ja kuulekust. Me jutlustame ja järgime neid käske mitte päästevahendina, mitte hukkamõistu normina, vaid Jumala Poja juhisena. Inimesed peaksid tema sõnadele kuuletuma, mitte karistuse kartuses, vaid lihtsalt sellepärast, et nende Päästja nii ütleb.

Täiuslik kuulekus ei ole kristliku elu eesmärk; kristliku elu eesmärk on kuuluda Jumalale. Me kuulume Jumalasse, kui Kristus elab meis ja Kristus elab meis, kui me usaldame teda. Kristuses meis viibime kuulekusse Püha Vaimu kaudu.

Jumal muudab meid Kristuse pildiks. Jumala jõu ja armu kaudu oleme üha enam sarnased Kristusega. Tema käskud puudutavad mitte ainult väliskäitumist, vaid ka meie südame mõtteid ja motiive. Need meie südame mõtted ja motiivid nõuavad Püha Vaimu muutvat jõudu; me ei saa seda lihtsalt meie enda tahtejõuga muuta. Nii et osa usust usub, et Jumal täidab meie ümberkujundamise tööd meie sees.

Suurim käsk – Jumala armastus – on seega suurim ajend sõnakuulelikkusele. Me kuuletume talle, sest armastame teda ja armastame teda, sest ta on meid armu läbi toonud oma majja. Jumal on see, kes töötab meis, et viia ellu nii tahet kui ka saavutusi oma hea tahte kohaselt (filiplastele 2,13).

Mida me teeme, kui me ei saavuta eesmärki? Loomulikult me ​​kahetseme ja palume andestust täielikus veendumuses, et see on meile kättesaadav. Me ei taha seda kergelt võtta, kuid me peaksime seda alati kasutama.

Mida me teeme, kui teised ebaõnnestuvad? Kas mõistate hukka ja nõuate, et nad teeksid oma õiguse tõestamiseks häid tegusid? See näib olevat inimeste kalduvus, kuid see on täpselt see, mida Kristus ütleb, et me ei peaks seda tegema7,3).

Uue Testamendi käskud

Kuidas kristlik elu näeb välja? Uues Testamendis on mitu sadu käske. Meil ei ole juhiseid selle kohta, kuidas usus põhinev elu reaalses maailmas toimib. On käske selle kohta, kuidas rikas peaks vaeseid koheldama, käske selle kohta, kuidas abikaasad peaksid oma naisi kohtlema, käske selle kohta, kuidas me peaksime koos tegema kiriku.

1. Tessalooniklased 5,21-22 sisaldab lihtsat loendit:

• Hoidke rahu üksteisega ...
• Eemaldab räpane,
• lõdvestage nõrga südamega, kandke nõrku, ole kannatlik kõigi vastu.
• Vaadake, et keegi ei maksa kurja teisele kurja eest ...
• jalutades head igavesti ...
• Ole õnnelik kogu aeg;
• palveta lakkamata;
• ole tänulik kõigis asjades ...
• Mõistus ei kustu;
• prohvetlik kõne ei põlga.
• Aga kontrollige kõike.
• Hoidke hea.
• Vältige kurja igas vormis.

Paulus teadis, et Tessaloonika kristlastel oli Püha Vaim, kes võiks neid juhendada ja õpetada. Ta teadis ka, et nad vajavad kristliku elu kohta mõningaid elementaarseid hoiatusi ja mälestusi. Püha Vaim otsustas õpetada ja juhtida neid Pauluse enda kaudu. Paulus ei ähvardanud neid kogudusest välja visata, kui nad ei vastanud nõuetele - ta lihtsalt andis neile käske, mis ajendasid neid kõndima ustavuse teedel.

Hoiatus sõnakuulmatusest

Paulil olid kõrged standardid. Kuigi pattude andeksandmine on saadaval, on patu eest selles elus karistused – ja mõnikord hõlmavad need ka sotsiaalseid karistusi. „Sul ei tohi olla midagi tegemist kellegagi, keda nimetatakse vennaks ja kes on hooraja või ihne või ebajumalakummardaja või jumalateotaja või joodik või röövel; sa ei tohiks ka ühega süüa" (1. korintlased 5,11).

Paulus ei tahtnud, et kogudusest saaks ilmselgete, tõrksate patuste varjupaik. Kirik on omamoodi taastumishaigla, kuid mitte "turvatsoon" ühiskondlike parasiitide jaoks. Paulus andis Korintose kristlastele korralduse karistada meest, kes oli toime pannud verepilastuse (1. korintlased 5,5-8) ja ta julgustas teda ka pärast kahetsemist talle andestama (2. korintlased 2,5-8.).

Uus Testament räägib patu kohta palju ja annab meile palju käske. Heidame kiire pilgu Galaatlastele. Selles kristliku seadusest vabastamise manifestis annab Paulus meile ka mõned julged käsud. Kristlased ei ole seaduse all, aga ka mitte seadusevastased. Ta hoiatab: "Ärge olge ümber lõigatud, muidu te langete armust!" See on üsna tõsine käsk (Galaatlastele 5,2-4). Ärge olge aegunud seaduse orjas!

Paulus hoiatab galaatlasi inimeste eest, kes püüaksid "tõkestada neid kuuletumast tõele" (salm 7). Paulus pööras hoo judaistide vastu. Nad väitsid, et kuuletuvad Jumalale, kuid Paulus ütles, et nad ei kuuletu. Me ei kuuletu Jumalale, kui püüame käskida midagi, mis on nüüdseks aegunud.

Paulus võtab 9. salmis teistsuguse pöörde: „Väike haputaigna juuretis teeb kogu taigna.” Sel juhul on patune juuretis seadusel põhinev suhtumine religiooni. See eksitus võib levida, kui armutõde ei kuulutata. Alati leidub inimesi, kes on valmis nende religioossuse mõõdupuuks pidama seadust. Isegi piiravad eeskirjad leiavad heade kavatsustega inimeste poolehoidu (koloslased 2,23).

Kristlased on kutsutud vabadusele – „Kuid vaata, et vabaduses ei jäta sa ruumi lihale; vaid teenige üksteist armastuse läbi” (Galaatlastele 5,13). Vabadusega kaasnevad kohustused, vastasel juhul segaks ühe inimese "vabadus" teise oma. Kellelgi ei tohiks olla vabadust juhtida teisi jutlustamisega orjusse, võita endale järgijaid ega muuta Jumala rahvast kaubaks. Selline lõhestav ja ebakristlik käitumine ei ole lubatud.

Meie vastutus

„Kogu seadus on täidetud ühe sõnaga,” ütleb Paulus 14. salmis: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” See võtab kokku meie vastutuse üksteise ees. Vastupidine lähenemine, enda kasu nimel võitlemine, on tõepoolest ennasthävitav (s 15)

"Elage vaimus, siis te ei täida lihahimusid" (s 16). Vaim juhib meid armastuse, mitte isekuse juurde. Isekad mõtted tulevad lihast, kuid Jumala Vaim loob paremaid mõtteid. „Sest liha mässab vaimu vastu ja vaim liha vastu; nad on üksteise vastu...” (s 17). Selle vaimu ja liha vahelise konflikti tõttu teeme mõnikord pattu, kuigi me seda ei taha.

Mis on lahendus, et patud, mis meid nii kergesti nakatavad? Seaduse tagastamiseks? Ei!
"Aga kui Vaim valitseb teid, siis te ei ole käsu all" (salm 18). Meie lähenemine elule on erinev. Me ootame Vaimu ja Vaim arendab meis soovi ja väge elada Kristuse käskude järgi. Panime hobuse vankri ette.

Me vaatame esmalt Jeesuse poole ja näeme Tema käske oma isikliku truuduse kontekstis Talle, mitte reeglitena, „millele kuuletuda, muidu saame karistuse”.

Galaatlastele 5. peatükis loetleb Paulus mitmesuguseid patte: „Horrus, ebapuhtus, liiderlikkus; ebajumalateenistus ja nõidus; vaen, tülid, armukadedus, viha, tülid, lahkhelid, lahkhelid ja kadedus; joomine, söömine ja muu selline” (s 19-21). Mõned neist on käitumisviisid, mõned hoiakud, kuid kõik on enesekesksed ja tulenevad patusest südamest.

Paulus hoiatab meid pühalikult: "...kes seda teevad, ei päri Jumala riiki" (salm 21). See ei ole Jumala tee; nii me ei taha olla; nii me ei taha, et kirik oleks...

Kõigi nende pattude eest saab andeks anda (1. korintlased 6,9-11). Kas see tähendab, et kirik peaks patu ees silmad kinni pigistama? Ei, kirik ei ole selliste pattude jaoks tekk ega varjupaik. Kirik on mõeldud paigaks, kus väljendatakse ja antakse armu ja andestust, mitte paigana, kus patul lastakse ohjeldamatult levida.

"Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, ustavus, tasadus, kasinus." (Galaatlastele) 5,22-23). See on Jumalale pühendunud südame tulemus. "Aga need, kes kuuluvad Kristusele Jeesusele, on oma liha ühes selle kirgede ja himudega risti löönud" (s 24). Kui Vaim meis töötab, kasvab meie tahe ja vägi liha teod tagasi lükata. Me kanname endas Jumala töö vilju.

Pauluse sõnum on selge: me ei ole seaduse all – aga me ei ole ka seadusevastased. Oleme Kristuse võimu all, Tema seaduse all, Püha Vaimu juhtimise all. Meie elu põhineb usul, motiveeritud armastusest, mida iseloomustab rõõm, rahu ja kasvamine. "Kui me käime Vaimus, siis käigem ka Vaimus" (s 25).

Joseph Tkach

Kristlik käitumine